← Eesti

3-08-1793/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1793 Haldusasi OÜ Binom Trade vaidlustus Kaitseväe Logistikakeskuse riigihankes „Sviitrid ja pulloverid“ Vaidlustatud kohtulahend Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjoni
  3. septembri
  4. a otsus nr 103-08/106829 Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Binom Trade kaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja (vaidlustaja) OÜ Binom Trade Vastustaja (hankija) esindaja Tom Annikve Kaitseväe Logistikakeskus, Kolmas isik Vega Texline OÜ RESOLUTSIOON Jätta Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjoni
  5. septembri
  6. a otsus nr 10308/106829 muutmata ja OÜ Binom Trade kaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Kaitseväe Logistikakeskus korraldas riigihanke „Sviitrid ja pulloverid“ (reg nr 106829). Kaitseväe Logistikakeskuse ülema
  8. augusti
  9. a käskkirjaga nr 487 kvalifitseeriti pakkujad OÜ Binom Trade ja OÜ Vega Texline (punktid 1 ja 2), lükati tagasi OÜ Binom Trade pakkumus (p 3) ning tunnistati vastavaks ja edukaks OÜ Vega Texline pakkumus 3-08-1793 (punktid 4 ja 5). Käskkirja alustena on viidatud riigihangete seaduse (RHS) §-dele 38, 39, 47 ja 50 ning riigihanke komisjoni
  10. juuli
  11. a nõupidamise protokollile nr LOGK-4.63/
  12. Nimetatud protokollis kajastatu kohaselt kontrollis komisjon RHS § 47 alusel tootenäidiste vastavust hankedokumentides esitatud nõuetele ning tuvastas, et OÜ Binom Trade sviitri värv on näidistrükist tunduvalt heledam, varrukad on õmmeldud kirjeldusele mittevastavalt ning põhimõõdud ei vasta kontrollmõõtudele ei enne ega pärast pesu; pulloveri varrukad on õmmeldud samuti kirjeldusele mittevastavalt, põhimõõdud ei vasta kontrollmõõtudele pärast pesu ning kootud toote pesus kokkutõmbumise tõttu jäid tekstiiltugevdused õlal ja varrukal lõdvalt.
  13. OÜ Binom Trade esitas
  14. augustil
  15. a vaidlustuskomisjonile vaidlustuse OÜ Binom Trade pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale. Vaidlustuse põhjendused: 1) hankedokumentides ei ole viidatud asjaolule, et tootenäidiste kontrollmõõtmisi teostatakse enne ja pärast pesu. Mõõtmistulemuste kontrollimine pärast pesu on antud situatsioonis ebaobjektiivne. Vaidlustajal puudub võimalus tõestada, et tootenäidiste kontrollmõõdud enne pesu vastasid hankedokumentide nõuetele, sest hankija nõudis vaid üht tootenäidist iga tooteliigi kohta; 2) pole õige, et tootenäidiste varrukate ühendusõmblused ei vasta tootekirjeldustele. Hankedokumentide lisas 4 on märgitud, et toode on sirgelõikeline, pikendatud õlaga ja lahtisesse käeaugukaarde õmmeldud varrukatega. Tootekirjelduses ei ole lahtise käeaugukaare mõistet detailselt lahti kirjutatud ning puudub ka tehnoloogilise sõlme joonis ja/või kirjeldus varruka kehaosaga ühendamiseks. Õigekeelsuse sõnaraamatus puudub sõna „käeaugukaar“ tehnoloogiline selgitus. Kuna tehnoloogilise sõlme joonis puudus, teostas vaidlustaja varruka ja kehaosa ühendusõmbluse vastavalt oma tõlgendusele; 3) tootenäidiste vastavuse all kontrollis hankija sisuliselt tootenäidiste kvaliteeti, mida oleks tulnud hinnata vastavalt RHS § 50 lõikele
  16. Vaidlustaja pakkumus vastab hankedokumentides esitatud tingimustele.
  17. Vaidlustuskomisjoni
  18. septembri
  19. a otsusega nr 103-08/106829 jäeti OÜ Binom Trade vaidlustus rahuldamata ja vaidlustuse esitamisega seotud kulud (riigilõiv 10 000 krooni) vaidlustaja kanda. Otsuse põhjendused: 1) vaidlustuskomisjon ei nõustu vaidlustaja väitega, et kuna hankedokumentides puudus viide asjaolule, et kontrollmõõtmisi teostatakse enne ja pärast pesu, on mõõtmistulemuste kontrollimine pärast pesu ebaobjektiivne. Puudub mõistlik põhjus eeldada, et hankija ei võinud kontrollida esitatud tootenäidiste kvaliteeti, sealhulgas teha kindlaks, kuidas reageerivad tootenäidised pesemisele. Selliste andmete kontrollimine ei ole ebaobjektiivne, kui seda tehakse kõigi pakkumuste osas, rikkumata võrdse kohtlemise põhimõtet. Samas ei vasta hankija tegevus pakkujate tootenäidiste kontrollmõõtmiste puhul enne ja pärast tootenäidiste pesemist RHS § 3 punktis 3 sätestatud üldpõhimõttele, mille kohaselt peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Vaidlustuskomisjonil pole võimalik kontrollida hankija tegevust tootenäidiste mõõtmisel. Hankija protokolli alusel ei ole võimalik tuvastada, millised muutused leidsid tootenäidiste puhul aset pesu tagajärjel, pesu täpseid tingimusi ning tootenäidiste mõõte enne ja pärast pesu. Kuna hankija ei ole mõõtmisi ja pesemist dokumenteerinud, pole võimalik tagantjärele kontrollida protokollis toodud järeldusi tootenäidiste mittevastavuse kohta ettenähtud mõõtudele ning sellest tulenevalt ei ole võimalik kontrollida ka hankija otsuse seaduslikkust eelpoolkäsitletud osas; 2

(6)3-08-1793 2) hankedokumentide tingimuste kohaselt peavad sviiter ja pullover olema pikendatud õlaga ja lahtisesse käeaugukaarde õmmeldud varrukatega. Protokolli kohaselt on vaidlustaja tootenäidiste puhul varrukad õmmeldud ringselt (kusjuures varrukas ja kehaosa ei ole tasakaalus), varruka mahutamiseks käeaugukaarele on kehaosa käe all välja venitatud; lahtisesse käeauku varrukat õmmeldes kirjeldatud viga ei teki. Eeltoodust järeldub, et varrukate külgeõmblemise tehnoloogia vaidlustaja tootenäidiste puhul ei vastanud hankedokumentides toodud tingimustele. Faktilise asjaolu üle, et vaidlustaja tootenäidiste puhul ei ole varrukad õmmeldud lahtisesse käeaugukaarde, nagu on nõutud hankedokumentides, pole vaidlust. Seda tunnistas vaidlustaja esindaja, kinnitades samas, et pakkuja valis enda arvates parema tehnoloogia. Õige pole seisukoht, et kuna hankija tehnilises kirjelduses puudub „lahtise käeaugukaare“ detailne kirjeldus või tehnoloogilise sõlme joonis, võis pakkuja teostada ühendusõmbluse vastavalt oma tõlgendusele. RHS § 43 lg 2 kohaselt peab pakkumus vastama hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele. Vaidlustaja on oma pakkumuses kinnitanud, et pakkumus vastab hankedokumentide kõikidele nõuetele ning et pakkuja on hankedokumentidest aru saanud. Vaidlustuskomisjon nõustub hankijaga, et „lahtine käeaugukaar“ on rõivatööstuses kasutatav erialane mõiste, mida kasutatakse vastavas kirjanduses (nt Naiste ja laste kergete rõivaste õmblemise tehnoloogia, Valgus 1971, lk 342) ja mida erialaspetsialistid peavad tundma. Muuhulgas on sama mõistet kasutatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud erinevate vormirõivaste kirjeldustes. Valdkonnas tegutsevale ettevõtjale peaks mõiste olema arusaadav. Kuna
  1. a äriregistris registreeritud vaidlustaja põhitegevusalaks on pealisrõivaste tootmine, puudub alus eeldada, et mõiste oleks vaidlustajale tundmatu. Kui vaidlustajale jäid hankedokumentides esitatud maa- ja õhuväe sviitri ja õhuväe pulloveri kirjelduses kasutatud mõiste „lahtine käeaugukaar“ või väljend „lahtisesse käeaugukaarde õmmeldud varrukatega“ arusaamatuks, oli tal võimalik küsida hankijalt hankedokumentide kohta RHS § 56 alusel selgitusi, mida vaidlustaja ei ole teinud; 3) tulenevalt RHS § 47 lõigetest 1 ja 2 ning hankedokumentide punktidest 10.2 kuni 10.4 oli hankijal õigus lükata hankedokumentidele mittevastav pakkumus tagasi. Kuigi hankija eksis vaidlustaja pakkumuse hankedokumentide tingimustele vastavuse tuvastamisel tootenäidiste mõõtmisel RHS § 3 punktis 3 sätestatud riigihanke üldpõhimõtte vastu, on hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamisega kohta siiski kooskõlas RHS § 47 lõikega 2, sest vaidlustaja näidismudel ei vasta hankedokumentide lisas 4 esitatud kirjeldusele sviitri ja pulloveri varrukate külgeõmblemisel kasutatud tehnoloogia osas; 4) kuna on tuvastatud, et hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta ei ole RHS-ga vastuolus, on põhjendamatu vaidlustaja seisukoht, nagu rikuks tema õigusi asjaolu, et hankija ei ole vaidlustaja pakkumust hinnanud vastavalt hankedokumentides toodud hindamiskriteeriumidele. RHS § 50 lg 1 kohaselt hindab hankija ainult vastavaks tunnistatud pakkumusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. OÜ Binom Trade kaebuses paluti vaidlustuskomisjoni otsus tühistada. Kaebuse põhjendused: 1) kaebaja vaidlustas oma pakkumuse tagasilükkamise otsuse, leides, et hankija ei saa lükata pakkumust tagasi kriteeriumi alusel, mida ei ole hankedokumentides kajastatud. Hankedokumentides ei viidatud asjaolule, et tootenäidiseid pestakse, puudusid kontrollmõõdud enne ja pärast pesemist. Kaebaja leidis, et olukorras, kus fikseeritud mõõtmistulemused puuduvad, ei ole tootenäidise katsetused õiguspärased ja objektiivsed. Riideid tuleb tõepoolest pesta, kuid hankedokumentides oleks hankija pidanud kirjeldama 3
(6)3-08-1793 pesemise korda, et tagada pesemise protseduuri läbipaistvus ja kontrollitavus. Samuti pidanuks hankija nõudma kahte tootenäidist, sest vastasel juhul pole võimalik tuvastada pesueelseid mõõte ja pesu tagajärjel asetleidnud muutusi. Tootenäidise tehniline kirjeldus hõlmab muuhulgas katseid ja katsemeetodeid (Riigikohtu lahend 3-3-1-5-06). Antud juhul puuduvad kirjelduses viited nii pesemisele kui pesuprogrammile, villaste toodete kokkutõmbumise lubatavuse protsendile või kokkutõmbumise lubatavuse välistamisele. Üldjuhul on villa sisaldavate toodete kokkutõmbumine pärast esimest pesu ca 2 % ulatuses lubatav. Arusaamatu on komisjoni arusaam, et andmete kontrollimine ei olnud ebaobjektiivne. On ilmne, et vaid pestud ja pesemata tootenäidise omavahelise võrdlemise ning kõigi mõõtude nõuetekohase fikseerimise tulemusena saab teha järelduse (hinnata objektiivselt), kas tootenäidis kaldub lubatud normidest kõrvale. Hankedokumentide p 10.2 kohaselt tunnistatakse pakkumus vastavaks, kui see on kooskõlas hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustega või pakkumuses ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi esitatud tingimustest. Hankedokumentide p 10.3 kohaselt loetakse pakkumus sisuliselt mittevastavaks, kui ta sisaldab olulisi kõrvalekaldumisi või mööndusi; 2) kaebaja tootenäidistes ei olnud sisulisi kõrvalekaldumisi, mis võiksid olla aluseks pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel. Veenev pole väide, et „lahtine käeaugukaar“ on erialane ja üldkasutatav mõiste, mida kasutatakse rõivatööstuses. Vaidlustuskomisjoni viide raamatule „Naiste ja laste kergete rõivaste õmblemise tehnoloogia“ on arusaamatu ja silmkoetoodete puhul asjakohatu. Neil põhjustel ei saa kaebaja pakkumuse tagasilükkamist lugeda põhjendatuks; 3) kokkuvõtteks leiab kaebaja, et tootenäidisele pesu teostamisega tunnistas hankija, et pakkumus oli kooskõlas hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustega ning pakkumuses ei olnud sisulisi kõrvalekaldumisi hankedokumentides esitatud tingimustest. Seega pidanuks hankija tunnistama kaebaja pakkumuse vastavaks ja hindama pakkumust vastavalt hindamiskriteeriumidele ja arvutusmeetodile. Kaebaja pakkumine oli majanduslikult soodsaim ja tarne aeg lühim; 4) vastuoluline on vaidlustuskomisjoni järeldus, et hankija eksis kaebaja pakkumuse vastavuse tuvastamisel, kuid hankija otsus pakkumuse tagasilükkamise kohta on siiski kooskõlas RHS § 47 lõikega 2. Vastavalt RHS § 47 lõikele 1 on hankija kohustatud tegema põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuse tagasilükkamise kohta ning eksitused ei ole lubatud. Ainult seaduse nõuete järgimine tagab riigihangete läbiviimise peamise printsiibi – läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Kuna vaidlustuskomisjoni hinnangul eksis hankija hankedokumentide tingimustele vastavuse tuvastamisel tootenäidiste mõõtmisel riigihanke üldpõhimõtte vastu, on hankija otsus ekslik ja põhjendamatu. Ekslik ja põhjendamatu otsus rikub kaebaja õigust osutuda edukaks pakkujaks. 5. Vaidlustaja kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuväited: 1) kaebajal oli võimalus küsida hankijalt selgitusi ja täiendavat teavet hankedokumentides sisalduva kohta, mida aga ei tehtud. Kaebaja kinnitas hankedokumentide lisa 1 vormi kohaselt, et ta on tutvunud hankedokumentide ja selle lisadega, nõustunud esitatud tingimustega, et pakkumus vastab hankedokumentide kõikidele nõuetele ning et ta on üheselt aru saanud hankedokumentidest. Hankedokumentide kohaselt tuli tootenäidisena esitada valmistoode suuruses 164-96-84, muuhulgas tuli hankedokumentide lisa 4 kohaselt varrukad õmmelda lahtisesse käeaugukaarde, lõnga kiukoostis pidi vastama etteantud villasisaldusele (vähemalt 50 % sviitril ja 60 % pulloveril) ning markeerimislipikul pidi olema tekst loetav ka pärast 30. pesukorda. Iseenesest mõistetavalt peab ka toode, lisaks markeerimislipikule, 4
(6)3-08-1793 säilitama oma omadusi (eelkõige suurust) ka pärast sellele tootele ettenähtud pesureziimi läbimist. Nimetatud hankedokumentide punktide või nendest tuleneva osas kaebaja selgituste küsimise õigust ei kasutanud. Seega olid riigihanke tingimused talle üheselt arusaadavad; 2) kaebaja on eelnevalt
  1. aastal vastustaja poolt analoogse riigihanke käigus (samad tingimused) esitanud toote näidise, mis vastas eelpooltoodud tingimustele, sealhulgas oli toote valmistamisel kasutatud „lahtise käeaugukaare“ tehnoloogiat. Seega oli ja on eelnimetatud tehnoloogiline mõiste kaebajale teada; 3) kuna kaebaja poolt esitatud toodete normaalrežiimil (400 C masinpesu) pesemisel ilmnes, et need ei vasta pärast pesu kontrollmõõtudele, samuti oli visuaalsel vaatlemisel näha erinevate pakkujate esitatud tootenäidiste materjalide erinevus, tekkis vastustajal kahtlus materjali (lõnga ja selle villa koostise) osas. Tallinna Tehnikaülikooli Polümeermaterjalide Instituudi Tekstiili Katselaboratooriumilt tellitud ekspertiisi käigus tehti kindlaks, et kaebaja tootenäidise villa massi sisaldus oli vaid 27,4 %. Sel põhjusel täiendati vastustaja otsust kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta vastava aluse lisamisega (Kaitseväe Logistikakeskuse ülema
  2. septembri
  3. a käskkiri 619 varasema käskkirja muutmise kohta); 4) hankeleping edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja OÜ-ga Vega Texline sõlmiti
  4. septembril
  5. a.
  6. Vastuseks ringkonnakohtu
  7. novembri
  8. a määrusele teatas kaebaja, et tema põhjendatud huvi pakkumuse tagasilükkamise otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks on soov esitada vaidlustuskomisjonile hiljem kahju hüvitamise taotlus vastavalt RHS § 117 lõikele
  9. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks antud tähtajaks esitas kaebaja seoses vastustaja vastusega seisukoha, milles kordas kaebuse väiteid; leidis, et täiendava teabe küsimise kohta puudus vajadus, sest hankedokumentides puudusid viited toodete pesemisele; et käesolevas vaidluses ei oma tähtsust mitte varasemas riigihankes osalemine, vaid see, et silmkoetoodete tootmisel kasutatakse varruka ühendamiseks kehaosaga mitmeid erinevaid tehnoloogilisi võtteid, ning kuna tootekirjelduses puudus tehnoloogilise sõlme joonis, teostas kaebaja ühendusõmbluse vastavalt oma tõlgendusele. Kaebaja ühendusõmblus on tehnoloogiliselt keerulisem ning seega toode kvaliteedilt kõrgem. Kõik vastustaja paljasõnalised väited toote mittevastavusest kontrollmõõtudele pärast pesemist tuleb jätta tähelepanuta. Samuti tuleks jätta tähelepanuta väited lõnga ja selle koostise kohta ning vastavasisulised dokumendid, sest tegemist on uue asjaoluga, mis ei olnud kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise aluseks. Samuti osutas kaebaja, et vastustaja on kinnitanud
  10. septembril
  11. a riigihankes „Aluspükste ostmine“ hankedokumendid, kus nõutakse tootenäidistena kahe paari esitamist, millest üks läbib kontrollimise käigus pesemise testi ning oluline pesujärgne mõõtmete ja värvuse muutus annab õiguse tunnistada pakkumus mittevastavaks. Sellest järeldub vastustaja nõustumine sellega, et pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on vaja kahte toodet, millest üks läbib pesemise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  12. Vaidlustuskomisjoni otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist. 5
(6)3-08-1793
  1. Vaidlustuskomisjoni otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel ei oma tähtsust kaebuse väited, mis seonduvad tootenäidiste mõõtude kontrollnõuetele vastavuse kontrollimise protseduuri, sh tootenäidiste pesemisega, sest neile asjaoludele ei ole vaidlustuskomisjon vaidlustuse rahuldamata jätmist rajanud. Vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et hankija järeldused, mis puudutavad tootenäidiste mittevastavust ettenähtud mõõtudele, on RHS § 3 punktis 3 sätestatud riigihanke üldpõhimõtte vastu eksimise tõttu kontrollimatud. Vaidlustuskomisjoni seisukoht, et kontrollmõõtudele vastavuse kontrollimise protseduur on objektiivne, kui seda tehakse ühtviisi kõigi pakkumuste osas ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgides, on üheselt arusaadav. Kaebaja väide, et tootenäidistele pesu teostamisega tunnistas hankija kaebaja pakkumuse hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustega kooskõlas olevaks ja hankedokumentides esitatud tingimustest sisuliselt kõrvale mittekalduvaks, on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata.
  2. Vaidlustuskomisjoni järeldus pakkumuse tagasilükkamise kooskõla kohta RHS § 47 lõikega 2 ei ole vastuoluline. Vaidlustuskomisjon tuvastas rikkumise vaid tootenäidiste kontrollmõõtudele vastavuse, so ühele hankedokumentide tingimusele vastavuse kontrollimise osas, kuid nõustus hankijaga, et vaidlustaja näidistoode ei vasta teisele tingimusele hankedokumentide lisas 4 esitatud kirjeldusele sviitri ja pulloveri varrukate külgeõmblemisel kasutatud tehnoloogia osas. Isegi kui kontrollmõõtudele mittevastavuse järelduse kontrollimatuse tõttu tuleks eeldada näidistoodete sellele tingimusele vastavust, ei tuleneks sellest veel pakkumuse tagasilükkamise otsuse alusetus olukorras, kus on tuvastatud pakkumuse hankedokumentides esitatud muule tingimusele mittevastavus. Pakkumus peab vastama kõigile sätestatud tingimustele. Kaebaja seisukohta, et tema tootenäidised vastasid tingimustele, pole kohtul alust kaebuses esitatu põhjal jagada. Kaebaja ei ole ümber lükanud ka vaidlustuskomisjoni seisukohta, et „lahtine käeaugukaar“ on rõivatööstuses kasutatav erialane mõiste ning et isegi kui see ei olnud kaebajale teada, oli tal võimalik küsida hankijalt RHS § 56 alusel selgitusi.
  3. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb kaebaja menetluskulu (riigilõiv) tema enda kanda. Lilianne Aasma Lauri Madise Ruth Virkus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.