lg 1 kohaselt kohtul on õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.
Lg 2 kohaselt kui ekspertiisi tegemiseks on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, määratakse muu isik eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Kohus määras poolte ettepanekul ja nõusolekul ekspertiisi tegijateks OÜ Metsaekspert ja põllumaa hindajaks AS Kinnisvaraekspert Pärnu ekspert Juhan Soekõrva. OÜ Metsaekspert eksperthinnangu teinud Peep Põntson on riiklikult tunnustatud metsandusekspert. Põllumaa hindajatena riiklikult tunnustatud eksperte ei ole. Hageja on oma algatusel tellinud hindamise, mis on teostatud SA Eramaakeskuse metsakonsultandi Jüri Peetrimäe poolt ja Jüri Peetrimäe arvamuse OÜ Metsaekspert poolt tehtud eksperthinnangu kohta. Veel on ta esitanud oma algatusel tellitud Metsamaahooldus AS turuväärtuse eksperthinnangu. Kohus leiab, et kuna kohus on määranud ekspertiisi tegema riiklikult tunnustatud metsanduseksperdi, siis ei ole hageja poolt esitatud riiklikult mittetunnustatud ekspertide poolt tehtud hindamised ja eksperthinnangud arvestatavad tõendina. Hageja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis seaks kahtluse alla riiklikult tunnustatud eksperdi eksperthinnangu. Hageja väide, et ta on pettunud nimetatud eksperthinnangus, ei ole mõjuv põhjus kahelda nimetatud eksperthinnangus. Kohus kuulas Peep Põntsoni üle ka kohtuistungil, kus pooled said esitada talle täpsustavaid küsimusi. Kohus leiab, et eksperdi ülekuulamisel antud vastused ei sea kahtluse alla tema eksperthinnangu usaldusväärsust. Kohus leiab, et ei saa käesolevas asjas taotletud otsusega määrata kaasomandi lõpetamisel ja reaalosadeks jagamisel kindlaks kinnistute piire. Tehtav kohtuotsus saab üksnes asendada kinnisasja jagamisele vastu vaielnud kaasomaniku tahteavaldust kinnistu jagamiseks kostjate ( vastuhagis hagejate ) soovitud kujul. Kuna kaasomandis oleva asja jagamine AÕS § 77 lg 2 alusel toimub ja kostjate ( vastuhagis hagejate ) nõude järgi, siis ei ole kohtul õigust otsustada kaasomandis oleva asja jagamist muul viisil, kui hagejad on seda taotlenud. Kostjad ( vastuhagi hagejad ) esitasid maakohtule plaani kinnisasja reaalosadeks jagamise kohta. Ka hageja on esitanud oma plaani temale kinnistu reaalosa jagamise kohta. Kohus hindab, millise plaani järgi kinnistu jagamine on põhjendatud. Kohtul ei ole alust otsustada kinnistu jagamist teistsugusel viisil, kui seda on taotletud. Kohus leiab, et kinnistu tuleb jagada kostjate ( vastuhagis hagejate ) nõude järgi OÜ Metsaekspert pakutud jagamisettepaneku alusel, eraldada hageja ( vastuhagis kostja ) omandusse variant nr 1 ( kollane osa ) ja kostjate ( vastuhagis hagejate ) omandusse jäävad kaasomandina variandid nr 2 ja 3 ( roheline ja kollane). Hageja A.Põltsam on esitanud hagis temale jagatava reaalosa kahe variandina ( tl 8, tl 12). Võimalikul jagamisel palub hageja arvestada selle tema esialgselt esitatud nõudega tema osa eraldamiseks. Kohus leiab, et selline jagamine ei ole põhjendatud. Metsaekspert OÜ eksperdi hinnangu järgi Jüri Peetrimäe poolt esitatud jaotuskavad ei ole optimaalsed ja ei pea silmas kõikide omanike huve. Eksperdi hindamise alusel on maaüksuse 1/3 väärtuseks seisuga 01.11.2005 lähtuvalt turuhindadest 180414 krooni. Peetrimäe poolt tehtud esimese jaotuskava plaani ( tl 8 I kd) alusel 1/3 ( A. Põltsami ) osa väärtuseks on seisuga 01.11.2005 lähtuvalt turuhindadest 192382 krooni, teise jaotuskava ( tl 12 I kd ) plaani alusel 1/3 ( A. Põltsami ) osa väärtuseks on seisuga 01.11.2005 lähtuvalt turuhindadest 214958 krooni. Ka ei säili nende esitatud jaotuskavade puhul kinnistu 6 terviklikkus. Eksperdi arvates optimaalne maa üksuse jaotus on esitatud ekspertiisiakti lisas ( nr 8 ja 9 ). AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Lg 3 kohaselt kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks. Rahalise tasaarvestuse määramine on kohtu võimalus, mitte kohustus. Kuigi hageja ( vastuhagis kostja ) on väitnud, et kinnistu jagamisega tekitatakse talle materiaalset kahju, ei ole hageja esitanud nõuet rahaliseks tasaarvestamiseks. Kohus leiab, et kohtul ei ole võimalik otsustada kinnistu reaalosadeks jagamisega AÕS § 77 lg 3 alusel hüvitise määramist kaasomandis oleva kinnistu reaalosadeks jagamise nõudega ühes menetluses, sest kinnistu jagamine otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses. Võimaliku vaidluse AÕS § 77 lg 3 kohaldamiseks saab lahendada pärast seda, kui kaasomandis oleva kinnistu jagamisel on reaalosade piirid kindlaks määratud ja jagamise teel tekkinud uued kinnistud kinnistusraamatusse kantud ja tekkinud uued kinnistud hinnatud. Rahalise tasaarvestuse otsustamine ei ole võimalik ka seetõttu, et ei kohtuistungil ega eelnevas menetluses ei ole pooled esitanud kohtule kinnistu hinda, mida kõik osapooled aktsepteeriksid. Kohus nõustub poolte väidetega, et kinnistu hind on asja menetluse käigus muutunud ja hinna osas on eksperthinnangud vananenud. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud hageja esindaja väide, et kinnistu jagamine on hagejale koormav ja talle tekitatakse jagamisega materiaalne kahju. Kohus leiab, et materiaalse kahju tekkimine ei ole tõendatud. Menetluskulude arvestus
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuna otsus puudutab kaasomandit, pooled ei suutnud seda jagada ilma kohtuotsuseta ja selle jagamine oli nii hageja kui kostjate huvides, tuleb kohtukulud jaotada poolte vahel võrdselt. Kohus leiab, et poolte endi initsiatiivil tehtud ekspertiiside ja hindamiste kulud tuleb jätta nende endi kanda. Kõik muud kulud tuleb kanda võrdselt: hageja 1/3, kostjad kumbki 1/3.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste Kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.