) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja andis kostja kasutusse korteri asukohaga Paide linnas Keskväljak 3-3.
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt lepingu punktile 3.1 kohustus üürnik tasuma igakuiselt kuu 15.kuupäevaks üüri, elektri ja kommunaalteenuste eest. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasunud ning hageja on arvestanud võlgnevust alates 15.detsembrist 2006.a. (tl 6-17; 20). Seega ei ole kostja täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil.
lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on kostjale saatnud 27.märtsil 2007.a. meeldetuletuse üürivõla tasumiseks (tl 5), kuid kostja võlateatele ei reageerinud. Kostja on lahkunud üüritud eluruumist 2007.a. juunist ja võlgneb üüri ja kõrvalkulude eest 5626.83 krooni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele 2 lisandub 7 % aastas. Seisuga 20.november 2008.a. on kostja tasumisega viivitanud 707 päeva ja hageja on arvestanud viivist 1014.90 krooni (tl 6-17). Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses, s.o. kokku summas 6641.73 krooni, on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 350.00 krooni ja riigilõivu 100.00 krooni teadaande avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes. Muude menetluskulude hüvitamist hageja ei ole taotlenud ning TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.