Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik Kohus määras eelmenetluses eelistungina korraldava istungi, millest oli kostja teadlik, kuid eelistungile kostja ei ilmunud ega teatanud ka kohtusse ilmumist takistavatest mõjuvatest põhjustest. Hageja on taotlenud eelistungil tagaseljaotsuse tegemist
Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Asjas on leidnud tuvastamist, et pooled sõlmisid 29.juunil 2007.a. teenuse osutamise lepingu nr EE-CDMA-4876, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale internetiteenust ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu (tl 4). Lepingu lahutamatuks lisaks on tüüptingimused (tl 5-11). Hageja esitas kostjale osutatud teenuse eest arved (tl 12-14), kuid kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, võlgnedes hagiavalduse esitamise seisuga hagejale 3056.08 krooni. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid tasunud ning seega ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viivised lähtuvalt VÕS § 113 lg-st 1 ning tüüptingimuste p-st 8.8 tulenevas määras, s.o. 0,06 % päevas tähtaegselt tasumata summast alates iga tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 04.detsembrini 2008.a. summas 302.55 krooni.
alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja.
lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse kohaselt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250.00 krooni, õigusabi kulu 885.00 krooni (koos käibemaksuga), sõidukulu 175.00 krooni ning esindaja päevaraha 80.00 krooni.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.