Obsah (7)

§ 17§ 23§ 3§ 5§ 4§ 15§ 20

3-08-1085 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuli 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1085 Haldusasi O. G kaeb

) § 1 kohaselt avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kaebaja esitaja õigus saada teavet on reguleeritud

§-s 4.

kohaselt on igaühel õigus saada Loksa LV 2 õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Viitega

§ 17

, § 5 lg 1 p 1 ja § 15 lg 2 sätetele on kaebuse esitaja seisukohal, et seega Loksa LV peab täitma teabenõude kaebuse esitaja poolt soovitud viisil või võib keelduda teabenõude täitmisest. Loksa abilinnapeal linnapea ülesannetes puudus seaduslik alus keelduda kaebuse esitaja teabenõude täitmisest.

§ 23sätestab, millal saab teabenõude täitmisest keelduda.

Andres Kaskla põhjendas teabenõude täitmisest keeldumist sellega, et nõutav teabe võib kahjustada menetlusosalise huvisid tsiviilasjas nr 2/1-2021/05Õ. Kaebuse esitaja leiab, et selline abilinnapea seletus on põhjendamatu.

§ 23

ei sätesta, et teabevaldajal on õigus keelduda teabenõude täitmisest põhjusel, et teabe väljastamine võib kahjustada menetlusosalise huvisid kohtumenetluses. Peab märkima ka asjaolu, et Loksa LV 01.04.2008 väljastas kaebuse esitajale 05.12.2007 maksekorralduse nr 5384 tsiviilasjas nr 2/12021/05Õ õigusabikulude tasumise kohta apellatsioonmenetluses Tallinna Ringkonnakohtus. Seega on arusaamatu, miks Loksa LV leidis, et maksekorralduse väljastamine õigusabikulude tasumise kohta apellatsioonmenetluses Tallinna Ringkonnakohtus ei kahjusta menetlusosalise huvisid, aga maksekorralduse väljastamine õigusabikulude tasumise kohta I astme kohtus menetlusosalise huvisid kahjustab. Peab arvestama kas asjaoluga, et kohtumenetlus I astme kohtus on lõppenud ja Harju Maakohus on teinud 28.09.2007 kohtuotsuse. Oluline on ka asjaolu, et käesoleva teabe väljastamine ei ole keelatud ka teiste seadustega. Vastustaja Loksa Linnavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Loksa linnapea H. Lootsmann 01.04.2008 vastas kaebaja 25.03.2008 teabenõudele ja edastas O.G.ile väljatrüki 05.12.2007 maksekorraldusest nr 5384 tsiviilasjas nr 2/1-2021/05Õ õigusabikulude tasumise kohta ja väljatrüki 21.02.2007 maksekorraldusest nr 694, mille hulgas 7080 krooni õigusabikulude tasumise kohta seoses kaebusega Riigikohtule. Seega alusetu on kaebaja väide, et Loksa linnapea ei väljastanud maksekorraldust õigusabikulude tasumise kohta kohtumenetluses Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2/1-2021/05Õ ja täitis teabenõude osaliselt. Loksa linnapea vastas teabenõudele seaduses ettenähtud korras ja edastas vastuses teabenõudele kõik maksekorraldused, mis olid seotud J. S. ja tsiviilasja nr 2/1-2021/05Õ õigusabikuludega. Sealjuures selgitades, et 21.02.2007 maksekorraldus nr 694 sisaldab 7080 krooni õigusabikulude tasumise kohta seoses kaebusega Riigikohtule (J. S.). Kaebuse esitaja viide lisale nr 3 „11.04.2008 Loksa linnapea Helle Lootsmann teatas, et kuna Loksa Linnavalitsuse andmetel tsiviilasjas nr 2/1-2021/05Õ üheks osapooleks on O.G., siis peab temal olema kõik poolte poolt esitatud dokumendid“ ning mis on O.G.i üks järgmistest teabenõuetest ja ei puuduta käesolevat haldusasja ega teabenõudes palutud kviitungeid (teabenõue nr 17/13-16/239). 25.04.2008 väidetavalt korduva teabenõude esimeses lõigus viitab O.G., et on 25.03.2008 esitanud teabenõude, milles palus väljastada raha ülekandmise kviitungid seoses tsiviilasjaga nr 2/1-2021/05Õ. Korduva teabenõude teises lõigus viitab kaebaja jätkuvalt 11.04.2008 Loksa linnapea Helle Lootsmanni keeldumisele, milline on O.G.i üks järgmistest teabenõuetest ja ei puuduta käesolevat haldusasja ega teabenõudes palutud kviitungeid. Kolmandas lõigus teatab kaebaja, et O.G.il sellist dokumenti ei ole. See on jätkuvalt seotud teabenõudega nr 17/1316/239. Neljandas lõigus viitab kaebaja veelkord esimeses lõigus viidatud raha ülekandmise kviitungile seoses tsiviilasjaga nr 2/1-2021/05Õ ning Loksa Linnavolikogu 19.07.2007 otsusele ning täiesti arusaamatult lisanud sulgudesse (see tähendab AB Seppik & Sirel 07.09.2007 arve nr 2709001 tasumise kohta). Viimatimainitud 07.09.2007 arve nr 2709001 on esitatud tasumiseks G. N.le, mitte Loksa LV raamatupidamisele ja Loksa LV-l nimetatud arve puudub. Abilinnapea linnapea ülesannetes Andres Kaskla püüdis oma 30.04.2008. a vastuses teabenõudele selgitada teabenõudjale, et dokument, mida paluti korduvalt (tegelikult 3 esmakordselt) väljastada, on kohtutoimikus ja kaebaja ise, olles tsiviilasja üks osapool, omab õigust tutvuda kohtutoimikuga ning teist osapoolt esindab kohtus advokaadibüroo. Tulenevalt

§ 17

lg 1 p 2 on Loksa LV täitnud kaebaja teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil ja väljastanud kõik maksekorralduste ärakirjad paberkandjal teabenõudja postiaadressil, mida kinnitab samuti kaebuse esitaja oma põhjendustes. Jätkuvalt jääb arusaamatuks, miks oli kaebaja esitanud kohtule Loksa linnapea Helle Lootsmanni 11.04.

1. a vastuse nr 239/17/13-16, mis oli vastuseks hoopis O.G.i 08.04.2008 esitatud teabenõudele ja millega palus O.G. väljastada Loksa linna taotluse Harju Maakohtule. Samuti on arusaamatu, miks sisaldab 25.04.2008 teabenõue mitut erinevat ja juba vastatut teabenõuet. O.G.i täiendav seletus pärast Loksa LV kirjaliku seletuse saamist. Kaebaja leiab, et on vajalik seletada kohtule asjaolusid, mis seotud õigusabikulude maksmisega tsiviilasjas nr 2/12021/05Õ. O.G. esitas Harju Maakohtusse Loksa Vene Gümnaasiumi õpetajate vastu hagi, seoses nende kirjaga avaldatud Loksa linnalehes Loksa Elu. Üks kostjatest oli Loksa Vene Gümnaasiumi direktor ja Loksa Linnavolikogu liige G. N.. O.G. nõudis hagis kohustada kostjaid ümber lükata andmed avaldatud selles kirjas. Harju Maakohus rahuldas O.G.i hagi tsiviilasjas nr 205-17529 (vastustaja nimetab selle asja numbriks 2/1-2021/05Õ) G. N. ja teised kirja autorid tellisid advokaadibüroolt Seppik & Sirel õigusabiteenuse. Loksa Linnavolikogu 18.09.2007 (istungi protokoll, päevakorra p 1, ) otsustas, et Loksa linn kannab õigusabikulud, mis on seotud tsiviilasjaga nr 2/1-2021/05Õ ja antud kohtuvaidluse võimaliku jätkuva menetlemise puhul järgnevates kohtuinstantsides. Loksa LV tasus õigusabikulude arved tsiviilasjas nr 2/1-2021/05Õ seoses kohtumenetlusega I astme kohtus (Harju Maakohtus) ja apellatsioonmenetlusega Tallinna Ringkonnakohtus. Seega Loksa abilinnapea Andres Kaskla oli teadlik, et Loksa Linnavolikogu otsustas kanda õigusabikulud 22 125 kr advokaadibüroole Seppik & Sirel õigusabiteenuste eest tsiviilasjas nr 2/1-2021/05Õ ja et Loksa LV on nende õigusabiteenuste eest maksnud. Kostjate õigusabikulud tsiviilasjas nr 2/1-2021/05Õ on järgmised: apellatsioonmenetluses Tallinna Ringkonnakohtus – 19 470 kr, I astme kohtus Harju Maakohtus – 22 125 kr. Loksa LV väljastas O.G.ile maksukorralduse, millega Loksa LV oli maksnud õigusabikulude eest apellatsioonmenetluses Tallinna Ringkonnakohtus 19 470 kr, kuid jättis väljastamata maksekorralduse õigusabikulude eest maksmise kohta I astme kohtus (22 125 kr). Oluline aspekt seisneb selles, et tulenevalt Andres Kaskla 30.04.2008 vastusest, ta teadis millist teavet soovis kaebaja saada. Loksa LV ei soovinud teabenõuet täpsustada. Loksa abilinnapea pidi olema teadlik, et kaebajale oli väljastatud maksukorraldus, millega Loksa LV maksis õigusabikulud apellatsioonmenetluses tsiviilasjas nr 2/1-2021/05Õ. Seega ta pidi teadma, et kaebajale ei ole väljastatud maksukorraldust, millega Loksa LV maksis õigusabikulud Harju maakohtus samas tsiviilasjas. Sellele viidab ka asjaolu, et teabenõudes oli viidatud AB Seppik & Sirel 07.09.2007 arvele õigusabiteenuste eest I astme kohtus (22 125 kr ) ja Loksa abilinnapea ei vaielnud selle vastu ega täpsustanud seda. Oluline on ka see, et Loksa abilinnapea teatas, et ei väljasta teavet, kuna teabe väljastamine võib kahjustada menetlusosalise huvisid kohtumenetluses. Seega ta nõustus sellega, et Loksa LV-l teave on olemas, kuid ta keeldus teabe väljastamisest. Kaebuse esitaja leiab, et kuna pooltel puudub vaidlus selles, et vastustajal on olemas nõutud teave ja puuduvad seaduslikud takistused teabe väljastamiseks, siis on otstarbekas mitte viia asja kohtulahendini ning kohtu ja menetlusosalejate aega ja kulude kokkuhoidmiseks sõlmida menetlusosaliste vahel kompromissi. KOHTU PÕHJENDUSED 4
2. Käesolevas asjas, vaatamata asjaolule, et pooled on esitanud kohtule mitmeid O. G. teabenõudeid Loksa LV-le ja viimase vastuseid neile koos omapoolsete kommentaaridega, on vaidlustatud üksnes Loksa abilinnapea linnapea ülesannetes Andres Kaskla 30.04.2008 vastus kaebaja 25.04.2008 teabenõudele. O. G. käsitab seda Loksa LV keeldumisena kaebuse esitaja teabenõude täitmisest ja taotleb seetõttu vastustaja kohustamist täita nimetatud teabenõue. Samas omavad ka varasemad teabenõuded ja neile antud vastused tähtsust kaebaja tahte mõistmisel.
3. Asja materjalidest nähtuvalt O.G. esitas Harju Maakohtusse hagi Loksa Vene Gümnaasiumi õpetajate vastu (kokku 26 kostjat, sh Loksa Vene Gümnaasiumi direktor ja Loksa Linnavolikogu liige Galina Nikitina), seoses
4. a aprillis Loksa linnalehe Loksa Elu 15-ndas numbris ilmunud nende kirjaga. O.G. nõudis hagis kohustada kostjaid ümber lükkama selles kirjas avaldatud ebaõigeid andmeid. Harju Maakohus
5. septembri
6. a otsusega tsiviilasjas nr 2-05-17529 rahuldas hagi. Käesoleval ajal on Tallinna Ringkonnakohtus pooleli kostjate apellatsioonkaebuse menetlemine. Kohtule jääb arusaamatuks, miks pooled (mitte üksnes vastustaja, nagu väidab kaebaja; vt tl 7, 39, 44) nimetavad selle asja numbriks 2/1-2021/05Õ. Arusaamatu numbri esitamine ei võimaldanud kohtul kontrollida kohtute infosüsteemis kõnealuse tsiviilasja asjaolusid enne, kui kohus sai O.G.i täiendava seletuse. Samas, kuna kohtule esitatud dokumentides kasutatakse läbivalt asjassepuutuva tsiviilasja numbrit 2/1-2021/05Õ, siis selguse huvides teeb seda edaspidi ka kohus. 18.09.2007 (istungi protokoll, päevakorra p 1) Loksa Linnavolikogu otsustas, et Loksa linn kannab õigusabikulud, mis on seotud tsiviilasjaga nr 2/1-2021/05Õ ja antud kohtuvaidluse võimaliku jätkuva menetlemise puhul järgnevates kohtuinstantsides. Kõnealuse päevakorra punkti arutelust nähtub, et niisugune otsus on tehtud tulenevalt asjaolust, et Loksa Vene Gümnaasium on munitsipaalkool, st kuulub Loksa linnale, ja oma kaebusega pani O.G. kahtluse alla Loksa linna hariduspoliitika õigsuse. Samuti ilmneb, et antud kohtuasjas osutab õpetajatele juriidilist abi ja esindab neid kohtus Advokaadibüroo Seppik & Sirel ja see on maksma läinud 22 125 EEK ning et Loksa linn on esitanud Harju Maakohtule taotluse nende kohtukulude väljamõistmiseks O.G.ilt Loksa linna kasuks /tl 54-55/. Kõnealusest otsusest ajendatuna ja sellele viidates palus O.G. 25.03.2008 teabenõudes Loksa LV-l väljastada linnavalitsuse poolt tehtud raha ülekandmise kviitungid muu hulgas tsiviilasjaga nr 2/1-2021/05Õ seotud õigusabikulude tasumise kohta (J. S. õigusabikulud ei puutu antud juhul asjasse). Nende kulude osas edastas Loksa LV 01.04.2008 kirjaga väljatrüki 05.12.2007 maksekorraldusest nr 5384, millega Loksa LV oli tasunud AB-le Seppik & Sirel 30.10.2007 arve nr 2710099 alusel juriidiliste teenuste eest 19 470 krooni /tl 9/. Kuivõrd Loksa Linnavolikogu 18.09.2007 istungi protokollist nähtuvalt juriidiline abi tsiviilasjas nr 2/1-2021/05Õ oli maksma läinud 22 125 krooni ja O.G.il olid andmed ka AB Seppik & Sirel poolt vastavale summale väljastatud arve kohta, esitas O.G. 25.04.2008 Loksa LV-le täiendava teabenõude, milles korduvalt palus talle väljastada raha ülekandmise kviitung õigusabikulude tasumise kohta Loksa Linnavolikogu 18.09.2007 otsuse alusel, täpsustades: AB Seppik & Sirel 07.09.2007 arve nr 2709001 tasumise kohta. Nimetatud arvest ja selle lisast nähtuvalt on see arve esitatud Galina Nikitinale õigusabi eest nimetatud tsiviilasja menetlemisel Harju Maakohtus /tl 12-13/. Kaebaja nimetatud nõudele järgneski käesolevas asjas vaidlustatud toiming - Loksa abilinnapea linnapea ülesannetes Andres Kaskla 30.04.2008 vastus. Loksa LV jättis kaebajale palutu esitamata järgmise põhjendusega: O.G. on tsiviilasja nr 2/1-2021/05Õ üheks osapooleks ja seoses sellega ei saa Loksa LV käivas tsiviilkohtumenetluses edastada O.G.ile menetlusosalise huvisid kahjustada võivat teavet kuni 5 kohtulahendi tegemiseni. Ühtlasi teatati, et teise menetlusosalise huvisid nimetatud tsiviilkohtumenetluses esindab Seppik & Sirel advokaadibüroo.
7. Ülalmärgitust ilmneb, et antud juhul on vaidlus üksnes tsiviilasja nr 2/1-2021/05Õ kohtumenetluses Harju Maakohtus väidetavalt Loksa LV poolt AB Seppik & Sirel 07.09.2007 arve nr 2709001 alusel tasutu kohta maksedokumendi saamises/esitamises, kuna kaebaja oli juba 25.03.2008 teabenõudes palunud edastada selles tsiviilasjas linnavalitsuse poolt tehtud raha ülekandmise kviitungid. Järelikult ei oma O.G.i 08.04.2008 teabenõue ega Loksa linnapea H. Lootsmanni 11.04.2008 vastus sellele, samuti teise (J. S.it puudutavad) kohtumenetluse õigusabikulud antud asjas tähtsust, kuna sellekohaseid korduvaid nõudeid kaebaja oma 25.04.2008 teabenõudes ei esitanud. Arvestades eeltoodut annab kohus järgnevalt hinnangu kaebuse põhjendatuse kohta.
8. Tulenevalt asjaolust, et Loksa Linnavolikogu pidas 18.09.2007 istungi protokollilise otsuse kohaselt vajalikuks võtta Loksa linnale kuuluva Loksa Vene Gümnaasiumi õpetajate, sh Loksa Linnavolikogu liikme Galina Nikitina õigusabikulud tsiviilasjas nr 2/1-2021/05Õ Loksa linna kanda, ning lähtudes kohtule esitatud tõenditest ja poolte seletustest, on kohus seisukohal, et poolte vahel ei ole vaieldav, et vastavad maksedokumendid on avalik teave

§ 3

mõttes (avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites) ja et Loksa LV on

§ 5lg 1 p 1 kohaselt teabevaldaja.

Vastavalt

§ 4

lg-le demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Sealjuures

§ 15

lg 2 kohustab teabevaldaja ametnikku või töötajat igakülgselt abistama teabenõudjat teabenõude esitamisel ning teabenõudjale vajaliku teabe, selle asukoha ja teabenõudjale sobivamate võimalike juurdepääsuviiside väljaselgitamisel. Tulenevalt sama seaduse § 9 lg-st 1 teabevaldaja on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras, kusjuures § 8 lg 1 kohaselt juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt muu hulgas teabenõude täitmisega.

§ 15

lg 4 järgi, kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet teabenõudja soovib, peab teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga viivitamata ühendust. Tulenevalt sama seaduse § 17 lg-st 1 ja § 18 lg 1 teabevaldaja täidab teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil ja viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.

§ 20

lg 1 kohaselt teabenõue loetakse teabenõude saanud teabevaldaja poolt täidetuks, kui: 1) teave on teabenõudjale edastatud seaduses sätestatud viisil; 2) teabenõue on edastatud vastavalt kuuluvusele ja sellest on teabenõudjale teatatud; 3) teabenõudjale on selgitatud võimalust tutvuda avalikustatud teabega.

§ 23

sätestab teabenõude täitmisest keeldumise alused, sealjuures lg-s 1 on toodud imperatiivsed alused (teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest …), lg-s 2 aga diskretsiooni võimaldavad alused (teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda…).

1. Jättes kõrvale asjaolu, et Loksa LV ei täitnud 25.03.2008 teabenõuet O.G.i täies ulatuses (ei ole antud vaidluse ese), mis tingis vajaduse korduva teabenõude esitamiseks, on Loksa LV vastanud kaebaja 25.04.2008 teabenõudele formaalselt seaduses ettenähtud tähtajal. Siiski peab kohus vajalikuks käesoleva vaidluse lahendamise huvides rõhutada, et Loksa LV ei täitnud 25.03.2008 teabenõuet O.G.i täies ulatuses: kaebaja ei palunud õigusabikulude tasumise dokumente mingis konkreetses kohtuastmes, vaid kõiki kviitungeid, mis olid seotud õigusabikulude tasumisega tsiviilasjas nr 2/1-2021/05Õ. Loksa LV esitas aga 6 üksnes maksekorralduse apellatsioonmenetluses Tallinna Ringkonnakohtus õigusabikulude 19 470 krooni tasumise kohta. Ometi oli O.G. oma nõude alusena viidanud Loksa Linnavolikogu 18.09.2007 otsusele, millest sõnaselgelt nähtub, et selleks hetkeks oli juriidiline abi läinud linnale maksma 22 125 krooni, kuid kulude kandmist kavatseti jätkata. Millegipärast esitas Loksa LV aga ainult maksekorralduse õigusabikulude 19 470 krooni tasumise osas ringkonnakohtus, milline summa oli Harju Maakohtus tasutust hilisem ja volikogu otsuses veel konkreetselt (summaliselt) ei kajastunudki. Järelikult on väär Loksa LV väide, et ta edastas vastuses teabenõudele kõik maksekorraldused, mis olid seotud tsiviilasja nr 2/1-2021/05Õ õigusabikuludega. Ehkki vastustaja avaldab imestust, et kaebaja on arusaamatult soovinud AB Seppik & Sirel 07.09.2007 arve nr 2709001, mis on esitatud tasumiseks Galina Nikitinale, tasumise kohta maksedokumenti ja kinnitab, et Loksa LV-l nimetatud arve puudub, ei ole kohtul alust kahelda, et Loksa LV on selle arve Galina Nikitina jt kostjate eest tasunud analoogiliselt hilisema, 30.10.2007 arvega nr
2. Seda kinnitab otseselt linnavolikogu 18.09.2007 otsuses märgitu (juriidiline abi on läinud linnale maksma 22 125 krooni, st 07.09.2007 arves toodud summa) ja kaudselt kinnitab seda hiljem ringkonnakohtus tekkinud õigusabikulude tasumine. Mõlemal juhul olid õigusabi saajateks tsiviilasja nr 2/1-2021/05Õ kostjad (sh arve saaja Galina Nikitina oli üksiti teiste kostjate esindaja), mitte Loksa LV. Pealegi ei ole Loksa abilinnapea linnapea ülesannetes Andres Kaskla oma 30.04.2008 keelduvas vastuses tuginenud sellele, et Loksa LV-l nimetatud arve puudub või et linn ei ole selle arve alusel makseid teinud. Ta on põhjendanud maksedokumendi väljastamisest keeldumist hoopis sellega, et Loksa LV ei saa käivas tsiviilkohtumenetluses edastada O.G.ile kui ühele osapoolele menetlusosalise (vastaspoole?) huvisid kahjustada võivat teavet kuni kohtulahendi tegemiseni. Seega on kohus seisukohal, et Loksa LV on 25.04.2008 teabenõudes nimetatud AB Seppik & Sirel 07.09.2007 arve nr 2709001 summas 22 125 krooni tasunud hiljemalt 18.09.2007 (linnavolikogu otsuse tegemise ajaks) ja järelikult oli ja on tal vastav maksedokument olemas, aga ta keeldus seda lihtsalt kaebajale väljastamast.
3. Järgnevalt peatub kohus osundatud keeldumise õiguspärasuse küsimusel. Kõigepealt peab kohus vajalikuks vastuseks Loksa LV seletuses märgitule, et kaebajal on õigus tutvuda kohtutoimikuga, kus sisaldub dokument, mida väidetavalt esmakordselt paluti väljastada, rõhutada, et vaatamata asjaolule, et O.G. on üks osapool tsiviilasjas nr 2/1-2021/05Õ, ei pruugi kõnealuses kohtutoimikus vastav maksedokument olla. Erinevalt halduskohtumenetlusest, kus menetluskulude väljamõistmiseks peab olema nende kandmine tõendatud, piisab tsiviilkohtumenetluses vastava kohustuse olemasolust. Samas, sõltumata sellest, kas isik on kohtumenetluse pooleks, on tal õigus teabenõude korras taotleda teabevaldajalt ühe või teise avaliku dokumendi esitamist, kui tal on andmeid, et teabevaldajal on/peaks olema vastav teave. Seda esiteks. Teiseks on õige kaebaja seisukoht, et

§-s 23 ei ole sätestatud niisugust teabenõude täitmisest keeldumise alust, mis vastustaja 30.04.2008 vastuses märgitud. Ka ei ole selles vastuses teabenõudele toodud viidet ühelegi

sättele, mis väidetavalt annab aluse keelduda teabenõude täitmisest. Kolmandaks tuleb aga märkida veel vastuses toodud põhjenduse alusetust ja ebaloogilisust. Olukorras, kus Loksa LV oli kaebajale juba edastanud väljatrüki 05.12.2007 maksekorraldusest nr 5384, millega Loksa LV oli tasunud AB-le Seppik & Sirel 30.10.2007 arve nr 2710099 alusel juriidiliste teenuste eest 19 470 krooni seoses tsiviilasja nr 2/1-2021/05Õ (poolelioleva!) apellatsioonmenetlusega Tallinna Ringkonnakohtus, puudub mõistlik seletus, miks ei ole võimalik esitada vastavat maksekorraldust õigusabikulude tasumise kohta seoses kohtumenetlusega Harju Maakohtus, kus menetlus oli tegelikult juba lõppenud, st kohtulahend oli tehtud. Lisaks jääb ka sisuliselt arusaamatuks, kuidas nõutud maksedokumendi edastamine O.G.ile võiks kahjustada „menetlusosalise huvisid“. Ka ei ole vastustaja, vaatamata oma seletuses korduvalt 7 arusaamatuse/imestuse avaldamisele, kasutanud teabenõude lahendamisel oma

§ 15lgst 4 ja §-st 15 tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Loksa LV 30.04.2008 keeldumine O.G.i 25.04.2008 teabenõude täitmisest on õigusvastane ja rikub kaebaja (igaühe) õigust juurdepääsule avalikule teabele. Tulenevalt kaebaja taotlusest ja HKMS §-st 98 tuleb kohtul teha Loksa LV-le ettekirjutus täita 5 päeva (seega antud juhul mitte 5 tööpäeva) jooksul kohtuotsuse jõustumisest O.G.i 25.04.2008 teabenõue AB Seppik & Sirel 07.09.2007 arve nr 2709001 tasumise kohta maksedokumendi edastamiseks.

1. HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 10 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Tulenevalt HKMS § 93 lg-st 5 kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kirjalikus menetluses tuli vastav taotlus esitada kuni täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni, käesolevas asjas seega kuni 02.07.
2. Kaebuse esitaja on oma kaebuses palunud jätta kohtukulud vastustaja kanda. O.G.i esindaja Aleksei Smelov esitas kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumendi 02.07.2008 /tl 5861/, järelikult tähtaegselt. Nähtuvalt neist dokumentidest moodustavad kohtukulud kokku 6580 krooni: õigusabikulud 6500.- krooni (5508,425 + käibemaks 18% 992.- krooni) ning tasutud riigilõiv 80.- krooni /tl 19/. Õigusteenuste eest on O.G. maksnud OÜ-le Companion 02.07.2008 sularahas vastavalt arvele nr 08/07/112JU. Õigusteenuse osutamisele on kulutatud käesolevas asjas 6,5 tundi, lähtudes tunnihinnast 1000.- krooni (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et menetluskulude kandmine taotletavas ulatuses on esitatud kuludokumentidega tõendatud. Õigusabikulusid peab kohus mõistlikeks ja nende tervikuna koos riigilõivuga vastustajalt väljamõistmist õiglaseks, kuna Loksa LV-l oli võimalus õigus- ja mõistusepäraselt toimides neid kas üldse vältida või nende suurust vähendada. Hurma Kiviloo kohtunik 8