) § 26 kohaselt lõpeb abielu abikaasa surma või abielu lahutamisega. Abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus (
lg 1) Kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui muuhulgas abikaasa soovib lahendada koos abielu lahutamisega ka ühisvara jagamisse puutuva vaidluse Kohus lahutab abielu abikaasa nõudel ning abielu lahutatakse kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu (
Vastavalt
2.2 Sisuliselt puudub poolte vahel vaidlus abielu lahutamise üle. Hageja soovib abielu lahutamist, leides et selle jätkamine on võimatu ja mõttetu. Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu. 2.3 Kuulates ära poolte seletused ja tutvudes asja materjalidega, on jõudnud kohus arusaamisele, et arvestades pooltevahelisi pingelisi suhteid (varjupaiga tõend tl 13), hageja soovi ning kostja nõusolekut abielu lahutamiseks, on nende abielu jätkamine võimatu. Kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid suhteid taastada, on kohtu arvates abielu jätkamine võimatu. Kohus leiab, et abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane huvi ja tahe. Hageja väljendas soovi abielu lahutada nii hagiavalduses kui jäi sõnaselgelt selle seisukoha juurde ka kohtuistungitel. Sellises olukorras on abielu jätkamine võimatu ning alus seega
2.4 Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kohus abielu lahutamise nõude vastu ja lahutab A. K. ja N. K. Venemaal Leningradi oblasti Slantsõ linna Perekonnaseisukosakonnas 28.08.2004.a sõlmitud (abielutunnistus tl 3) abielu. 3. Ühisvara jagamise nõue 3.1
lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatu vara abikaasade ühisvara.
lg 1 kohaselt võib ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.
lg 5 sätestab, et ühisvara jagamise vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.
5 Poolte abielusuhted lõppesid juulis 2008. 3.2 Pooled on menetluse kestel esitanud mitmeid erinevaid variante ühisvara koosseisu ja jagamise ettepaneku osas. Lähtudes hagiavaldusest, kostja vastusest, kohtuistungitel selgitatust, teeb kohus järelduse, et abielusuhete lõppemise momendil koosnes poolte ühisvara alljärgnevast: - korteriomand asukohaga xxx 160 000 krooni - sõiduauto Volkswagen Bora - teler Samsung 20 000 krooni - külmik Snaige 4 000 krooni - sülearvuti Fjudjitsu 10 000 krooni - diivan 15 000 krooni - mööblisektsioon 4 000 krooni - riidekapp 4 000 krooni - köögi nurgadiivan 2 000 krooni - arvutilaud 1 000 krooni - pesumasin 5 000 krooni Pooltel on tasumata pere huvides võetud kohustus AS Hansapank ees 140 000 krooni (laenuleping nr xxx) 3.3 Hageja viimane vara jagamise ettepanek oli järgmine: Hageja omandisse jätta korteriomand 160 000 krooni, Sõiduauto 70 000 krooni Hageja kanda tagastamata laen - 140 000 krooni Kostja omandisse jätta Arvuti Teler Külmik Diivan Mööblisektsioon Riidekapp Köögi nurgadiivan Arvutilaud Pesumasin Esemeid koguväärtuses 65 000 krooni 10 000 krooni 20 000 krooni 4 000 krooni 15 000 krooni 4 000 krooni 4 000 krooni 2 000 krooni 1 000 krooni 5 000 krooni 3.4 Kostja viimane vara nimekiri ja jagamise ettepanek oli järgmine: Korter 160 000 krooni Sõiduauto 110 000 krooni Esemeid 65 000 krooni Vara koguväärtus 335 000 krooni Korter jätta hageja omandisse, poolte tasumata ühiskohustus 140 000 krooni tasaarvestada sõiduautoga (110 000 krooni) – seega jääb järgi ühiskohustusi 30 000 krooni eest, hagejalt välja mõista kompensatsioon kostja kasuks min 53 500 krooni. 3.5 Ühisvara koosseis määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui abikaasade abielusuhted on lõppenud. Abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse seega kindlaks ühisvara koosseis ehk millised esemed kuuluvad ühisvarasse ja millised mitte. 3.6 Lähtudes
lg 1 loetakse abikaasade osad abikaasade ühisvara jagamisel võrdseks, Sama paragrahvi lg 2 sätestab ammendavalt alused, millal võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. 6 Poolte selgitustest ja esitatud tõenditest ei nähtu aluseid
Seega lähtub kohus otsust tehes põhimõttest, et abikaasade osad ühisvara jagamisel on võrdsed. 3.7 Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena (
lg 4) ning kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse (
3.8 Ühisvara jagamisel tuleb kohtul kindlaks määrata ka jagatavate asjade väärtus. Ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis. Ühisvara väärtust ei tule kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga.
lg 2 tuleneb küll, et abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, see aga ei tähenda, et sama ajahetke seisuga määratakse alati kindlaks ka ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus (Riigikohtu lahend 3-2-1-12-07) 3.9 Korteriomand asukohaga xxx Viru Maakohtu kinnistusosakonna väljatrüki (tl 16) kohaselt on korteriomand asukohaga xxx A. K. ja N. K. ühisomandis. Korteriomand on abikaasade ühisvara, sellele ei vaidle ei hageja ega kostja vastu. AS Arco Vara Kinnisvarabüroo Virumaa osakonna atesteeritud kinnisvarahindaja 26.01.2009 koostatud eksperthinnangu JHV13/A (tl 110-123) järgi on korteri turuväärtus käesoleval ajal 160 000 krooni. Eksperthinnangus toodud korteri väärtusega nõustus ka kostja kohtuistungi 16.02.2009.(tl 127) Seega pooled ei vaidle ühisomandis oleva korteriomandi väärtuse üle. Poolte vahel puudub sisuliselt vaidlus ka selles, kelle omandisse jätta korter pärast ühisvara jagamist – hageja soovib seda enda omandisse ja kostja on sellega nõus (vt kostja vastus tl 108) Kuna pooled korteri väärtuse osas ei vaidle, arvestab kohus korteriomandi hinnaks 160 00 krooni (vastavalt Arco Vara eksperthinnangule) ja jätab korteri asukohaga xxx hageja A. K. omandisse. 3.10 Mööbel ja kodutehnika Abielu kestel on A. K. ja N. K.alljärnevad mööbliesemed ja kodutehnika: - teler Samsung 20 000 krooni - külmik Snaige 4 000 krooni - sülearvuti Fjudjitsu 10 000 krooni - diivan 15 000 krooni - mööblisektsioon 4 000 krooni - riidekapp 4 000 krooni - köögi nurgadiivan 2 000 krooni - arvutilaud 1 000 krooni - pesumasin 5 000 krooni koguväärtuses 65 000 krooni. Pooled ei vaidle esemete loetelu ega nimekirjas loetletud esemete väärtuse üle. Kuna hindade osas vaidlust ei ole lähtub kohus asjade eeltoodud väärtusest. Kostja soovib enda omandisse järgmised esemed: - teler 20 000 krooni - külmik 4 000 krooni - sülearvuti 10 000 krooni 7 - arvutilaud 1 000 krooni - pesumasin 5 000 krooni - mööblisektsioon 4 000 krooni koguväärtuses 44 000 krooni Hageja kostja ettepanekule sisulisi vastuväiteid ei esita. Hageja omandisse jäävad seega järgmised esemed: - diivan 15 000 krooni - riidekapp 4 000 krooni - köögi nurgadiivan 2 000 krooni koguväärtuses 21 000 krooni 3.11 Sõiduauto Volkswagen Bora 3.11.1 Poolte abielu jooksul soetati sõiduauto Volkswagen Bora 2003.a väljalase, soetamismaksumusega 140 000 krooni (tl 127) Sõiduauto soetamiseks võtsid pooled perekonna huvides laenu, mille tagastamata osa käesoleval ajal on 140 000 krooni. Seda tunnistavad nii hageja kui kostja. Hageja võõrandas septembris 2008 (tl 127) abielu jooksul ühiselt soetatud sõiduauto, teades et tegemist on abikaasade ühisvaraga ning pärast hagi esitamist kohtule. Kuna sõiduauto on hageja poolt võõrandatud, müügitulu jättis hageja endale ning kohtul ei ole teada reaalne müügihind, lähtub kohus sama mudeli sõiduauto harilikust väärtusest. 3.11.2 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kohaselt § 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kostja hindab sõiduauto väärtuseks 110 000 krooni lähtudes portaalis Auto24 pakutud sama aasta mudelite miinimumilähedasest müügihinnast. Hageja leiab, et sõiduauto väärtus oli kõige rohkem 70 000 krooni. 3.11.3 Kuna poolte pakutud hinnad erinevad tunduvalt ning kumbki pool ei ole esitanud tõendeid, mille alusel peaks kohus juhinduma just tema pakutud hinnast, lähtub kohus sõiduauto harilikust väärtusest, so kohalikust keskmisest müügihinnast. Võrdlusmaterjalina kasutab kohus portaalis Auto24 käesoleval ajal pakutavate 2003.a Volkswagen Bora mudelite hindu Volkswagen Bora 1,6 75 kW 114 900 krooni, Volkswagen Bora 1,6 77 kW 129 900 krooni, Volkswagen Bora Comfortline 2,0 85 kW 117 500 krooni Volkswagen Bora Highline 1,9 TDI 110 kW 141 000 krooni Kohus leiab, et kostja pakutud 110 000 krooni kajastab mõistlikult käesoleva hetke sarnase mudeli reaalset turuhinda. 3.12 Poolte tasumata ühiskohustus 140 000 krooni Pooltel on tasumata kohustus AS Hansapank ees 140 000 krooni. Kostja tegi kohtuistungil ettepaneku tasaarvestada ühiskohustus hageja poolt võõrandatud ühisvara hulka kuuluva sõiduauto väärtusega 110 000 krooni, mis teeb poolte tasumata ühiskohustuseks 30 000 krooni. 30 000 krooni palub kostja jätta hageja kanda. Hageja palub jätta poolte tasumata ühiskohustuse tema kanda ning välja mõista kostjalt hüvitis. 3.13 Lähtudes põhimõttest, et abikaasade osad ühisvara jagamisel on võrdsed, arvestades poolte tehtud ühisvara jagamise ettepanekuid, jagab kohus ühisvara alljärgnevalt: 8 3.13.1 Poolte abielu jooksul soetatud vara kokku 225 000 krooni eest (korter, mööbel, kodutehnika), Sõiduauto väärtuses 110 000 krooni tasaarvestada tasumata ühiskohustusega 140 000 krooni, ühiskohustus seega 30 000 krooni (140 000-110 000) Poolte soetatud vara jagatuna võrdseteks osadeks on 225 000 : 2 = 112 500 krooni. Seega kummagi abikaasa osa ühisvara jagamisel on 112 500 krooni. 3.13.2 Hageja A. K. omandisse jääb: - korteriomand asukohaga xxx väärtusega 160 000 krooni, - riidekapp väärtusega 4 000 krooni, - diivan väärtusega 15 000 krooni, - nurgadiivan 2 000 krooni Vara koguväärtuses 181 000 krooni Hageja kanda jääb ühiskohustus (tasumata ühiskohustus 140 000 krooni tasaarvestatuna võõrandatud sõiduauto väärtusega 110 000 krooni) 30 000 krooni 181 000 -112 500 = 68 500 krooni rohkem kui pool kohustus 15 000 krooni 68 500 -15 000= 53 500 krooni 3.13.3 Kostja omandisse jääb: - teler väärtusega 20 000 krooni, - külmik väärtusega 4 000 krooni, - arvuti väärtusega 10 000 krooni, - arvutilaud väärtusega 1 000 krooni, - pesumasin väärtusega 5 000 krooni, - mööblisektsioon 4 000 krooni vara koguväärtuses 44 000 krooni 112 500 – 44 000 = 68 500 vähem kui pool, millest arvestatuna maha pool tasumata ühiskohustusest 15 000 (30 000 : 2) on 53 500 (68 500 -15 000) 3.13.4 Kuna ühisvara jagamisel jääb kostja osa 53 500 krooni võrra väiksem kui hageja osa, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis 53 500 krooni. Menetluskulud 3.14 TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 3.15 Viru Maakohtu 23.10.2008 määrusega määrati kostjale N. K. riigi õigusabi osutaja kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetena 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest arvates. 3.16 TsMS § 190 lg 5 kohaselt mõistab kohus menetlusabi saanud kostjalt menetluskulud välja riigituludesse. Kostjal N. K. tuleb lähtudes Viru Maakohtu 23.10.2008 ja 27.02.2009 määrustest tasuda vandeadvokaat L. T. õigusabi eest 4 212,60 krooni riigituludesse osamaksetena (igakuiselt 702, 10 krooni) 6 (kuue) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Anu Ammer Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.