KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-13034 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2008 Tallinnas Tsiviilasi L. A. hagi S. K. V. vastu lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.05.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. K. V. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 25.11.2008, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L. A. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX), esindaja Tiina Pill; Kostja S. K. V. (sünd. XX.XX.XXXX, elukoht XXXXXXXXXX XX, XXXXX XXXXXXX XXXXX), esindaja Marko Jaani RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 29.05.2008 otsus muuta kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise võlgnevuse osas ja sõnastada otsuse resolutsioon selles osas järgmiselt: Välja mõista S. K. V.lt elatise võlgnevus
- aprillist 2006 kuni 31.maini 2008 L. A. kasuks H. R. V. ülalpidamiseks summas 58 861 kr. Ülejäänus jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud Hageja esitas 03.04.2007 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse poolte XX.XX.XXXX sündinud lapse H. R. jaoks elatise 3000 kr. kuus väljamõistmiseks, tagasiulatuvalt alates 03.04.
- Harju Maakohtu 26.07.2007 määrusega on avaldus antud üle hagimenetlusse. Hagimenetluses täpsustas hageja elatise suurust ning palus määrata väljamõistetava elatise suuruseks 3735 kr., kuna elatise saajal lasub tulumaksu tasumise kohustus. Lapse vajadus kuus on keskmiselt 6175 kr., s.h. kulutused toidule 2500 kr., riietele ja jalanõudele 300 kr., eluasemele 450 kr., sisustusele, majatarvetele, tervishoiule ja hügieenile 700 kr., transpordile ja sidele 150 kr., koolitusele, spordile ja huvialadele 1100 kr. ning vaba aja sisustamisele, reisimisele ja mängutarvetele 770 kr. ning elukindlustusele 205 kr. Laps on erivajadustega; täiendavalt tavapärastele ülalpidamiskuludele lisanduvad kulud ortopeedilistele jalanõudele ja allergia ravimitele. Hageja töötasu osaühingus N. E. on keskmiselt XXXX (neto) kr kuus. Kostja igakuine sissetulek on hageja sissetulekust märkimisväärselt suurem ja võimaldab lapse ülalpidamiskulusid kanda. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et on isana kantud lapse sünniakti. Kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust põhjusel, et temal tekkisid kahtlused isaduses. Kuni isaduses kindluse saamiseni on ta nõus maksma elatist seaduses ettenähtud miinimummääras:
- a. tuleb elatise kuumakseks arvestada 1500 kr.,
- a. 1800 kr. ning 2008.a. 2175 kr. Hagejal on elatise nõudeõigus tagasiulatuvalt alates elatishagi esitamisest 24.08.
- Lapse vajaduste määramisel tuleb lähtuda statistikaameti poolt leibkonnaliikme kulude suurusest, mis
- a. oli 2664,50 kr. kuus. Samuti tuleb arvesse võtta riiklikku peretoetust, mis 2008.a. on 300 kr. lapse kohta. Hageja ei ole tõendanud lapse vajadusi. Hageja väited eluaseme, vaba aja sisustamise, tervishoiu ja mänguasjade soetamise kuludest on tõendamata; kulutused söögile 2500 kr. ulatuses on ülemäärased. Lapse elukindlustusmakse ei ole hinnatav igakuise vajadusena. Hageja esile toodud lapse kulutusi ja sissetulekut hinnates selgub, et lapsele väidetavalt vajalikke kulutusi ei ole hagis märgitud ulatuses tehtud. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja elatise hageja kasuks H. R. V. ülalpidamiseks 3735 kr. kuus alates 01.06.2008 kuni lapse täisealisuseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras. Samuti mõistis kohus hagejalt välja kostja kasuks elatise võlgnevuse 03.04.2006 kuni 31.05.2008 H. R. V. ülalpidamiseks 78 861 kr. Menetluskulud jäid kostja kanda. Lapse vajadust ja elatise suurust ei määrata rangelt kulupõhiselt. Elatise suuruse määramisel ei ole aluseks mitte tehtud kulutused, vaid lapse vajadus, mis võibki eelduslikult elatishagi esitamisel olla osaliselt katmata. Hageja on hinnanud lapse vajadusi mõistlikult, arvestades lapse iga ning tema toitlustamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arenguks vajalikke kulutusi. Lapse ülalpidamiskulude olemasolu on üldiselt teada asjaolu 2
(7)ning nende suurus on ajas ja vajadustes muutuv. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et tulumaksu tasumise kohustus lasub elatise saajal. Seadusest ei tulene, et elatise nõuetes tuleb lähtuda seaduses sätestatud elatusraha miinimumist. Lähtuda tuleb lapse vajadusest ja vanemate maksevõimest. Poolte maksevõime, samuti asjaolu, et laps on mõlemal vanemal ainsaks ülalpeetavaks, ei anna alust lähtuda miinimumist. Vanemad on võimelised pakkuma lapsele arenguks miinimumist soodsamaid tingimusi. Kostja pole vaidluses esile toonud ühtegi objektiivset asjaolu, millele tuginedes saaks teda hinnata toimetulekuraskustes isikuna. Kostja palgatõendi järgi on kostja netotöötasu 35 719 kr. Kostja sissetulek ja võime teenida kohustustele vastavat tulu, võimaldavad kanda lapse ülalpidamiskulutused vajalikus määras. Muud kohustused on ülalpidamiskohustusega võrreldes teisejärgulised. Hageja hinnangul on kulutused lapse toidule kuus keskmiselt 2500 kr. Kostja on hinnanud enda toidukuludeks 4600 kr. Toiduainete hindade ühtlustumine (Eestis/Soomes) ja üldine tõus on asjaoludeks, mis on üldiselt teada. Kasvueas lapse toitlustamisel pole alust kulusid minimiseerida. 27,7 kr. söögikorra kohta on lapse tervislikuks toitumiseks sobiv maksumus. Vanemate maksevõimet hinnates ei ole alust kulutusi toidule minimiseerida. Hageja on esitanud eluaseme kulutuste tõendamiseks pangakonto väljavõtted, millest nähtub maksete tegemine korteriühistule XXXXX XXX XX; maksete tegemine kommunaalteenuste osutajatele on tõendatud hageja pangakonto väljavõttega. Hageja on tasunud makseid korteriühistule ja kommunaalteenuste pakkujatele (AS Eesti Energia, AS Eesti Gaas, AS Starman). Hageja on eluaseme kulude arvestuses jaganud kogu kulu kolme teenuse tarbija vahel. Lapsele arvestatud 1/3 osa kulust ei ole ülemäärane. Lapse vajaduste hulka tuleb muu hulgas arvestada ka eluasemega seotud remonttööde maksumus ning kulutused mööblile. Kostja vastuväide on otsitud ja konkretiseerimata. Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad lapsel esinevat allergiat, ravimite soetamist ja raviteenuste eest tasumist. Tõendatud on kulutused meditsiinile ca 260 kr. kuus. Märgitud kulutustele lisanduvad vältimatult vajalikud kulutused pesemisvahenditele ja muudele hügieeniga seotud tarbevahenditele (rätikud, voodipesu, hambahari jmt.), mille keskmine suurus on kooskõlas hageja märgituga. Lapse arengule on eakohane meelelahutus oluline. Meelelahutuste ja mänguasjade maksumuse tõendamiseks on hageja esitanud pakkujate hinnakirjad, millest saab järeldada, et hageja märgitud kulutused ei ole ülemäärased. Spordiklubile A. on hageja tasunud lapse treeningu eest 250 kr. kuus, mis on kooskõlas hageja märgitud kulutustega. Kulutused päevahoiule on tõendatud Lasteaed P. arvetega. PKS § 70 lg 1 mõtte kohaselt tuleb elatishagi esitamise ajaks lugeda maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse pöördumise aeg. Tagasiulatuvas nõudes tuleb elatise suurus määrata väiksemas summas, kuna 2006. a. ja 2007. a. olid lapse ülalpidamiskulud väiksemad. Elatise võlgnevuse määramisel tuleb vähendada elatist samas suhtes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suhtega. 2006., 2007. ja 2008. aastatel oli kuupalga alammäär vastavalt 3000, 3600 ja 4350 kr. Seega on 2007.a. elatis 83% (3600/4350) kohtuotsusega määratavast elatistest ja 2006. a. elatis 83% (3000/3600) 2007.a. elatisest. Seega lasub kostjal kohustus tasuda elatise võlgnevus 2006.a. kogusummas 22 986 kr., 2007. a. vastavalt 37 200 kr. ja kuni 31.05.2008 vastavalt 18 675 3
(7)kr. Elatise võlgnevuse määramisel ei ole arvestatud kostja 20.05.2008 makset 20 000 krooni. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta L. A. hagi rahuldamata ulatuses, mis ületab poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ajal, mil S. K. V. pidi täitma ülalpidamiskohustust. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning hinnanud vääralt tõendeid, mis on lõppastmes toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ei määrata lapse vajadust ja elatise suurust kulupõhiselt. Kohus pole viidanud ühelegi materiaalõiguse normile, kust selline järeldus tuleneb. Lapse ülalpidamiskulude olemasolu on küll üldiselt teadaolev asjaolu, kuid kohtu järeldus kulutuste hindamise osas eelpoolnimetatud asjaolust lähtuvalt pole kontrollitav, sest lapse vajadused ja kulud peavad olema tõendatud, mitte umbmäärased. Kohus pole tõendanud, millest tulenevalt ta leidis, et vajadused pole ülepaisutatud. Kulutuste hulka ei saa arvata kõiki lapse või ühe lapsevanema poolt väljendatud soovide või ootustega seotud võimalikke väljaminekuid (n.t. puhkusereisid). Kohus pole lapse ülalpidamiskulude vajalikku määra tuvastanud ning on hinnanud tõendeid ühekülgselt. Kohtu söögikorra arvestus pole kontrollitav. Samuti pole kohus arvestanud asjaoludega, et laps käib päeval lasteaias. Lasteaias olles saab laps süüa vähemalt kolm korda päevas, mis vähendab kulutusi söögile veelgi. Kohus on jätnud arvestamata Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu ja Statistikaameti kodulehel olevad andmed söögile tehtavate kulutuste osas. Asjasse mittepuutuv on kohtu võrdlus Soome ja Eesti hindade vahel, sest hinnatakse lapse ja isa söögikorra maksumust. Kui kohus loeb asjaolu üldiselt teadaolevaks, siis tuleb kohtuotsuses esitada ka põhjendused, kuidas kohus sellele järeldusele jõudis. Kohus peab andma poolele võimaluse avaldada oma seisukohta selle kohta, kas asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevaks või mitte. Antud juhul on kohus nimetatud kohustust rikkunud. Kohus on kostja seisukohta eluasemekulude tõendamise osas vääralt käsitlenud. Kostja on oma 20.05.2008 täiendavates seisukohtades esitanud vastuväite, et hageja poolt esitatud kontoväljavõtetes sisalduvatest ülekannetest ei nähtu, millise eluaseme kulutusi on tasutud mitte aga, et tegemist ei ole eluasemekuludega. Pole tõendatud, et maksekorraldustes sisalduvad maksed on tehtud eluasemele, mis on lapse elukohaks. Kohus on jätnud kostja vastava vastuväite tähelepanuta ega ole tähelepanuta jätmist põhjendanud. Kohus pole võtnud seisukohta ka kostja vastuväite osas, et hageja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et Tele 2 Eestile tasutud teenust on tarbinud A. A.. Arusaamatuks jääb ning põhjendamatu on nimetatud kulude osas seos hageja lapse eluasemekulutustega. Arusaamatuks jääb lapse transpordikulu. Tallinna Linnavalitsuse kodulehel paikneva informatsiooni kohaselt on eelkooliealisel lapsel tasuta sõidu õigus. Hageja ei ole tõendanud, et laps käib lasteaias või treeningutel väljaspool Tallinna. Eelkooliealistele on tasuta sõidu õigus ka võimaldatud enamustel transpordivahenditel väljaspool Tallinna piirkonda, n.t. Taisto Liinidel. Arusaamatud on ka bensiinile tehtavad kulutused. Tõendamata on, et hageja omaks mootorsõiduki juhtimise õigust ja mootorsõidukit. Kohus vastavaid kostja väiteid otsuses hinnanud ei ole. Seetõttu on ebaõige kohtu seisukoht, et hageja esiletoodud vajadused pole ülepaisutatud. 4
(7)Kohus pole viidanud ühelegi materiaalõiguse normile, millest tuleneks, et sõltumata asjaolust, et tulumaksu kohustus lasub elatise saaja poolel, peab seda kohustust reaalselt kandma elatise tasuja. Tulenevalt PKS §-st 49 peaks tulumaksu reaalset kohustust kandma mõlemad vanemad võrdsetes osades. Kohus nõustus kostjaga selles, et kindlustusmaksete arvamine lapse vajaduste hulka ei ole põhjendatud. Hageja on välja toonud lapse elukindlustuse suuruses 205 kr. Seega oleks pidanud kohus lapse vajadusi hinnates lahutama hageja esitatud 6175 kr-st 205 kr., saadud 5970 kr jagama kahega ja korrutama tulumaksumääraga 21%. Lähtudes kohtu seisukohtades oleks põhjendatud elatise nõue 3611,85 kr. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta kostja esitatud Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uurimusega „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ ning väljatrükiga Statistikaameti kodulehelt. Kui kohus leidis, et nimetatud andmed ei kajasta tänapäevast kuludeolukorda, siis nimetatud andmed saaks võtta aluseks arvestades juure elukalliduse indeks. Statistikaameti kodulehe väljavõte kajastab andmeid 2006 aasta kohta, st aja kohta, mille osas on esitanud nõude ka hageja. Kohus ei ole arvestanud riiklike peretoetustega. Lapse vajaduste osa, mille katab riik, ei saa välja nõuda teiselt vanemalt. Samuti ei ole kohus arvestanud ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohtumenetluse ajal makstud rahaga. 20.05.2008 tegi kostja pangaülekande hagejale lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks 20 000 kr. Maksekorraldus esitati kohtule ja hagejale kohtuistungil. Selles osas on ülalpidamiskohustus täidetud ja puudub alus hagi rahuldamiseks vastavas osas. Kohus pole võtnud seisukohta kostja väite osas, et esinevad elatise väljamõistmata jätmise alused elatise nõude tagasiulatuvas osas Hageja esitas esmakordselt nõude kostja vastu kohtusse alles 03.04.2007. Varasemalt pole hageja kostja poole kunagi pöördunud ja esitanud nõudmisi seoses sellega, et kostja on jätnud oma vanema kohustused täitmata, s.h. jätnud tasumata elatise. Vastupidiselt, hageja on korduvalt rõhutanud, et laps on saanud alati kõik vajaliku, mis tal on eluks vaja. Seega on lapsel olnud piisav sissetulek ning tulenevalt PKS § 70 lg-st 2 ei saa kostjalt välja mõista elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates elatishagi esitamisest. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuses tuleb 20 000 kr. võrra vähendada kostja poolt ühekordselt (kuue kuu jooksul võrdsete maksetena) tasumisele kuuluva elatise summat, kuna on tõendatud, et kostja kandis 20.05.2008 maksekorraldusega hageja arvele 20 000 kr. Ülejäänud osas puudub kaebuse rahuldamiseks alus. PkS § 61 lg.2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatisrahana, lähtudes 5
(7)kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Maakohus on õigesti leidnud, et elatise suuruse määramisel lapse vajadusi hinnates ei pea lähtuma rangelt kulupõhisest hinnangust. Viimane peaks tähendama seda, et elatist nõudev lapsevanem tõendab teatud perioodi kohta enne elatise nõudmist kõik püsi- ja jooksevkulutused, mida ta on kandnud seoses lapsega. Nimetatu dokumentaalne tõendamine on praktiliselt võimatu. Samuti ei saa lapse vajaduste hindamisel võrdsustada lapse vajadusi nende kulutustega, mida last üksi kasvatav vanem on olnud suuteline kandma. Lisaks on nimetud vajadused ajas muutuvad nii hinnatõusude kui ka kasvueas lapse suurenevate vajaduste tõttu. Elatise suuruse määramisel on ka prognoosiv moment, sest mõeldud on, et väljamõistetav elatise aitab üksinda last kasvataval vanemal lisaks tema poolt tehtavatele kulutustele kindlustada lapse vajaduste katmise pikema aja jooksul. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Maakohus on põhjendatult leidnud, et poolte lapse ülalpidamiseks vajaminevad kulutused on hinnatavad 6000 kroonile kuus ja et kostja kui hagejast oluliselt suurema sissetulekuga lapsevanem on suuteline sellest katma 3735 kr. (maakohus tuvastas, et kostja kuusissetulek on üle 35 000 kr.). Seetõttu ei anna kaebuse väited ja argumendid alust väljamõistetud elatise suurust vähendada poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne kohtusse elatisenõude esitamist vastab PkS § 70 lg.2 sätetele. Tiit Kollom Mare Merimaa Ulvi Loonurm Otsus on parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2009 määrusega Resolutsioon: Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2008 otsuses tsiviilasjas nr. 2-07-13034 esinev kirjaviga, lugedes otsuse resolutsioonis elatise võlgnevus välja mõistetuks L. A. kasuks H. R. V. ülalpidamiseks. Otsuse parandamise määruse kohta teha märge otsusele ja selle (pärast määruse tegemist väljastatavatele) ärakirjadele. Toimetada vea parandamise määrus kätte kõigile isikutele, kellele on kätte toimetatud kohtuotsus. 04.03.2009 määrus parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2009 määrusega Resolutsioon: 6
(7)Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2009 määruse päises tsiviilasjas 2-0713034 esinev kirjaviga, lugedes hagi esitatuks S. K. V. vastu. 7
(7)