← Eesti

2-07-52097/16

Tsiviilasi nr 2-07-52097 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Iko Nõmm, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-52097 Tsiviilasi S. L-K. hagi T. K. vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise saamiseks Apellatsioonkaebuse hind 43 750 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.09.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. L-K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 04.02.2009 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. L-K. (isikukood XXXXXXXXXXX; XXXXXXX XXX XX-X, XXXXXX XXXX, XXX XXXX XXXXXXXX) ja tema esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik; Kostja: T. K. (isikukood XXXXXXXXXXX; XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX) ja tema esindaja vandeadvokaat Alar Neiland RESOLUTSIOON
  2. Harju Maakohtu 19.09.2008 otsus abielu lahutamises jätta muutmata.
  3. Muuta Harju Maakohtu 19.09.2008 otsus elatise väljamõistmise aja alguse osas. Elatise suuruse osas jätta otsus muutmata, sõnastades otsuse resolutiivosa alljärgnevalt: 2.
  4. Välja mõista T. K.lt (isikukood XXXXXXXXXXX; XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX) alaealise poja S., sündinud XX.XX.XXXX ülalpidamiseks elatisraha igakuiselt 4000 (neli tuhat) krooni alates 01.11.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX S. L-K. kasuks. 2.
  5. Lugeda kostja poolt hagejale 01.
  6. 2008 seisuga tasutud 21 750 krooni ning pärast 01.
  7. 2008 makstud elatusraha kohtuotsuse täitmisel nõude täitmiseks tasutud summadeks.
  8. Tühistada otsus menetluskulude jaotamise osas, sõnastades otsus alljärgnevalt: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
  9. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  10. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Menetlusabi selgitus Vastavalt TsMS § 218 lg-le 4 võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielu sõlmiti 31.07.2004 Tallinnas, XX.XX.XXXX sündis pooltel poeg S.. Poolte faktiline ja perekondlik suhe on käesolevaks ajaks lõppenud, abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik. Kostja on tasunud kokkuleppel igakuiselt lapse ülalpidamiseks netosummana 4000 krooni 01.06.2007-01.10.2007, hilisemalt 2000 krooni. Hageja sissetulek koosneb palgast, kostja töötab T. T. ning on AS M. nõukogu liige. Kostjale kuulub kolm kinnistut Tallinnas, Harjumaal ja Hiiumaal. Kulutused lapsele on u 12 000 krooni kuus. Hageja palus abielu lahutada ja jätta poeg S. tema elukohta ja välja mõista kostjalt elatisraha 5200 krooni koos iga-aastase tõusuga 5% alates 01.11.
  11. Kostja vastuväited Kostja nõustus abielu lahutamisega. Poolte suhted katkesid 09.04.2007, kui kostja asus hageja soovil mujale elama. Vaidlust ei ole, et poeg jääb lahuselu korral ema elukohta. Kostja ei nõustunud elatise suurusega 5200 krooni kuus. Pooltel puudub kokkulepe elatisraha 4000 krooni tasumise kohta kuus. Kostjal puuduvad andmed poja tegelike ülalpidamiskulude kohta. Kohtuistungil leidis kostja, et lapse ülalpidamiseks on piisav 6000 krooni kuus, kostja on nõus tasuma 3000 krooni, millele lisandub tulumaks. Elatise suurendamine iga-aastaselt 5% võrra ei vasta Statistikaameti tarbijahinnaindeksi muutumise protsendile. Maakohtu otsuse põhjendused. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja lahutas poolte abielu, mis sõlmiti XX.XX.XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXXX. Kohus mõistis T. K.lt välja elatise 4000 krooni kuus poja S. (sünd XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks alates 01.05.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni S. L-K. kasuks. Kohus jättis menetluskulud elatisraha riigilõivu osas kostja T. K. kanda, mis tuleb välja mõista T. K.lt Eesti Vabariigi kasuks. Ülejäänud osas jättis kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Poolte seletustega on tõendatud abielu jätkamise võimatus. Abielu tuleb lahutada. PerekS § 30 2

(6)kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Pooltel on abielu ajal sündinud poeg S., kes nende kokkuleppel jääb ema elukohta. Hageja palus elatise suuruseks määrata 5200 krooni, kostja tasus enne kohtumenetlust 4000 krooni, seejärel 2000 krooni ja võimaliku kompromissi sõlmimise korral väljendas võimalust tasuda 4000 krooni. Kohtuistungil leidis kostja, et elatist 3000 krooni ta ei vaidlusta. Poolte esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja igakuine sissetulek 11 000-18 000 krooni ning hagejal u 19 000 krooni. Kostja varanduslik olukord kinnisvara kui omandi osas on parem kui hagejal. Pooltel teisi ülalpeetavaid ei ole. Kostja vastuväited hageja elatise nõude ülemäärase suuruse osas on põhjendatud. Kulutusi on võimalik optimeerida, seadus ei näe ette võimalust arvestada asjaolu, et hageja ei pöördu kohtusse elatise suuruse suurendamiseks. 4000 krooni on piisav, et käesoleval ajal tagada lapse ülalpidamine, arvestades ka kulutusi eluruumile. Vajalik elatisraha suurus on 4000 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja tõendas lapsel erivajaduse, mistõttu on vajalik taastusravi (J. Perearstikeskus OÜ arstitõend), kostja nõustus erivajadustega 793 krooni ulatuses. Vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p-le 7 ja § 19 lg-le 1 tuleb hagejal maksta kohtuotsusega saadavalt elatisrahalt tulumaksu. Lapse ülalpidamiskuludeks kostja poolt jääks seega 3160 krooni. Arvestades vanemate võrdseid kohustusi, on ülalpidamiskulu 6000 krooni paari-aastasele lapsele piisav. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PkS § 70). Hageja esitas hagi 14.12.
  1. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Hageja märkis hagiavalduses elatise väljamõistmise ajaks 01.11.2007, kuid ei vaidlustanud, et kostja tasus nimetatud ajal elatist 2000 krooni. Nimetatud summas elatise tasumine on piisav ja elatise väljamõistmine enne hagi esitamist ei ole vajalik. Väljamõistetava elatise suuruse kohaselt tulnuks kostjal tasuda hagi esitamisest otsuse tegemiseni (14.12.2007-19.09.2008) 36 000 krooni ehk 18 000 krooni rohkem, kui ta seni on tasunud. Kohus arvestas täidetud kohustust ja mõistis elatise välja alates 01.05.
  2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt tuleb kummagi poole menetluskulud (v.a elatise riigilõiv) jätta tema enda kanda. Menetluskulud elatise nõudes tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt RLS § 22 lg 1 p-le 2 on elatise nõudmise hagi läbivaatamine hagejale riigilõivuvaba. Apellatsioonkaebuse põhjendused S. L-K. palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning mõista kostjalt välja elatise võlgnevus 01.11.2007-30.09.2008 eest summas 32 950 krooni ning alates 01.10.2008 elatise 5200 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, sh kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud apellandi esindaja õigusabile. Otsus on vaidlustatud osas põhjendamatu ja õigusvastane. Maakohus ei arvestanud, et poolte vahel eksisteeris suuliselt perenõustaja M.A. juuresolekul sõlmitud kokkulepe elatise suuruse osas summas 4000 krooni kuus (netosummana), mida kostja vabatahtlikult tasus hagejale 5 kuu jooksul 01.06.2007-01.10.
  3. Pooled said nimetatud hetkel üheselt aru, et tegemist on mõistliku suurusega elatisega, mis vastab vanemate võimalustele ning lapse vajadustele. 3
(6)Kohus pidi elatise väljamõistmise osas lähtuma kokkulepitud elatise summast või kohtuotsuses eraldi põhjendama, millised täiendavalt ilmnenud uued asjaolud välistavad elatise väljamõistmise kokkulepitud summas. Selliseid põhjendusi kaevatavast otsusest ei tulene. Ainuüksi asjaolu, et 2007 novembris tasus kostja hagejale kokkulepitud 4000 krooni asemel 2000 krooni, andis hagejale ajendi pöörduda hagiavaldusega kohtusse, kuivõrd hageja luges nimetatud summas elatise tasumist ebapiisavaks. Kostja võttis omaks, et perenõustaja M.A. juuresolekul sõlmisid pooled kokkuleppe elatise tasumiseks summas 4000 krooni kuus. Nimetatud asjaolu on kostja poolt TsMS § 231 lg 4 alusel omaks võetud. Samuti on tõendatud, et kostja vabatahtlikult tasus hagejale 01.06.2007-01.10.2007 elatist 4000 krooni kuus. Hagiavalduses palus hageja elatise väljamõistmist poolte vahel varasemalt kokkulepitud suuruses. Hagiavalduses toodud elatise summa erinevus võrreldes kokkulepitud elatise summast tuleneb asjaolust, et hagejal tuleb tasuda kohtuotsusega väljamõistetavalt elatiselt tulumaksu (tulumaksuseaduse § 19 lg 1). Kui kostja maksab elatist kohtuotsuse alusel, saab kostja nimetatud elatise maha arvestada oma maksustamisperioodi tulust (tulumaksuseaduse § 24). Selline regulatsioon ei kehti elatise tasumisel vabatahtliku kokkuleppe alusel. Järelikult peab kohtuotsusega väljamõistetav elatis olema suurem vähemalt tulumaksu võrra. Tulumaks 21% on nõutavalt 5200 kroonilt 1092 krooni, netosummana on sel juhul elatis 4108 krooni. Kostja ei põhjendanud, miks ta hakkas 2007 novembris tasuma elatist 2000 krooni kuus. Samuti ei tuvastanud kohus, et pärast elatise summa osas kokkuleppe sõlmimist 2007.a esimesel poolel oleks poolte varalises seisus, lapse vajadustes jne toimunud niivõrd olulisi muudatusi, mis tingis teises suuruses elatise tasumise. Maakohus ei arvestanud, et hageja ja lapse elukohaks olev XXXXXXX XXX XX-X paarismaja boks on poolte ühisvaraks, mistõttu nimetatud eluaseme säilitamise korral või uue eluaseme omandamisel suurenevad hüppeliselt hageja ja lapse igakuised kulutused eluasemele, samas kui kostja omandab suure summa raha. Hagejale ei kuulu muud kinnisvara, samuti ei ole hagejal võimalik leida teist elukohta. Kostjale kuulub lisaks poolte ühisomandis olevale XXXXXXX XXX XX-X paarismaja boksile kinnistud Tallinnas (XXXXX XXX XX-XX, registriosa nr XXXXXXXX), Harjumaal (XXX vald, XXXXXX küla, XXXXXXXXXX XX XX, registriosa nr XXXXXXX) ja Hiiumaal (XXXXXXX vald, XXXXX küla, XXXXXXXXXX, registriosa nr XXXXXX) ning ½ mõttelises osas kinnistu Hiiumaal (XXXXXXX vald, XXXXXX küla, XXXXX, registriosa nr XXXXXX). Poolte vahel on toimunud läbirääkimised ühisomandis oleva XXXXXXX XXX XX-X paarismaja boksi osas ühisomandi lõpetamiseks ning ühisvara jagamiseks. Läbirääkimistel nõudis kostja ühisomandi lõpetamisel hagejalt hüvitisena 1 200 000 krooni. Hagejal on ainukeseks võimaluseks oma eluaseme säilitamiseks laenu võtmine. Hageja esitas kohtule väljavõtte eluasemelaenu laenukalkulaatorist, mille kohaselt on juhul, kui hageja peab võtma 20-aastase laenutähtajaga laenu 1 200 000 krooni intressiga 5,5% kuus, igakuiseks laenumakseks 8244,54 krooni. Kuivõrd hageja ja laps moodustavad 2-liikmelise perekonna, on lapse eluasemekulude suurus ainuüksi laenukohustuse osas üle 4000 krooni kuus. Seega on väärad maakohtu arvutused, mille kohaselt on ülalpidamiskulu 6000 krooni paari-aastasele lapsele piisav. Isegi juhul, kui pooled võõrandavad ühisomandis oleva paarismaja boksi ja jagavad saadud summa, peab hageja uue samaväärse eluaseme omandamiseks võtma laenu. Tuleb arvestada, et kostja saab ühisvara jagamisel 1 200 000 krooni. Kui nimetatud summa 4
(6)investeeritakse 5% tulususega, on aastas teenitava intressi suurus 60 000 krooni, seega 5000 krooni kuus. Asjaolu, et elatisenõude esitamise hetkeks ei olnud poolte ühisvara jagatud, ei välista selliste täiendavate kulude tekkimist tulevikus ning asjaolu, et kohus pidi nendega arvestama. Põhjendatud ei ole kohtu viited asjaolule, et kohus ei pea nimetatud kuludega arvestama, kuivõrd neid ei ole veel reaalselt tehtud, vaid hageja saab pärast nende kulude tekkimist pöörduda uuesti kohtusse elatise suurendamise nõudes. Selline lahendus ei ole kooskõlas protsessiökonoomika põhimõttega. Kohus ei arvestanud hageja esitatud teisi dokumentaalseid tõendeid ja põhjendusi, millest tulenevalt on lapse ülalpidamiseks kuluv summa suurem kohtuotsuses toodust. Kohus ei motiveeritud, miks ta nimetatud tõendite ja põhjendustega ei arvestanud. Kohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mis viis asja ebaõigele lahendamisele. Kuigi kohus nõustus, et S. K. on erivajadustega laps, kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel nimetatud asjaoluga ei arvestatud. Ka kostja võttis omaks kulutused erivajadusele 793 krooni ulatuses kuus. Sellele vaatamata leidis kohus, et ülalpidamiskulu 6000 krooni on piisav (sellest üle 13% moodustavad kulud erivajadustele). Maakohtu otsus on elatise suuruse määramise osas põhjendamatu ning õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Arusaamatud on maakohtu motiivid asjaolu suhtes, mis puudutavad elatise väljamõistmist alates 01.05.
  1. Otsuse motiivide kohaselt tulnuks kostjal tasuda hagi esitamisest otsuse tegemiseni (14.12.2007-19.09.2008) 36 000 krooni ehk 18 000 krooni rohkem, millega seoses kohus mõistis elatise välja alates 01.05.
  2. Nimetatud põhjenduste kohaselt mõistis kohus justkui elatise välja alates hagi esitamisest 14.12.
  3. Nimetatud kohtu põhjendused ei ole piisavalt selged, arusaadavad ning sundkorras täidetavad. Elatise väljamõistmisel peab arvestama summadega, mida kostja on vabatahtlikult tasunud (2007 novembrist detsembrini 2000 krooni kuus ja alates 2008 jaanuarist 2250 krooni kuus). Kuivõrd 01.06.200701.10.2007 tasus kostja vabatahtlikult 4000 krooni kuus ning alates 2007 novembrist 2000 krooni kuus, peaks 2007 novembrist detsembrini kuuluma täiendavalt väljamõistmisele (5200-2000) 3200 krooni kuus ning 2008 jaanuarist septembrini (5200-2250) 2950 krooni kuus. Kokku tuleb 01.11.2007-30.09.2008 eest täiendavalt välja mõista (2x3200+9x2950) 32 950 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele T. K. ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised, nende esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus väljamõistetud elatise suuruse osas on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium ei tuvastanud materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega ka menetlusõiguse normi rikkumist. Elatise väljamõistmisel on maakohus järginud perekonnaseaduse ( PKS) § 61 lg 2 nõuet, mille kohaselt elatis lapsele määratakse igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Asjaolu, et kostjal on võimalik nimetatud summat maksta, tõendavad toimikus olevad tõendid tema varalise seisundi kohta. Apellandi väidetega, et ühisvara jagamise tulemusena tema majanduslik seisund halveneb, ei saa kohus käesoleval ajal elatise väljamõistmisel arvestada. Apellandi väide sellest, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja maksma igakuiselt nimelt 4000 krooni, ei leidnud kohtus tõendamist. Hagi esitamisel tuli kohtul kindlaks teha lapse vajadus ja vanemate võimalused ülalpidamiskulude kandmisel, mida ongi kohus teinud. 5
(6)Apellandi väide sellest, et erivajadustega lapsele minev kulu on suurem, on õige, kuid lapse ülalpidamiskuludest peavad mõlemad vanemad osa võtma. Kostja aktsepteeris lapse eravajadusteks minevat summat 790 krooni kuus ning sellest lähtudes nõustus maksma 3000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kaheaastasele lapsele minev ülalpidamiskulu 6000 krooni on piisav summa. Kostjalt on välja mõistetud 4000 krooni, arvestades seejuures ka seda, et hagejal tuleb maksta saadava elatise pealt tulumaksu. Käesoleval ajal suurema elatise summa väljamõistmiseks puudub alus, arvestades ka lapse erivajadusteks minevat kulu. Kolleegium juhib poolte tähelepanu sellele, et PKS § 61 lg 3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Järgnevalt kolleegium võtab seisukoha apellandi väidete suhtes, et maakohus on ekslikult kindlaks määranud elatise võlgnevuse. Hageja taotles elatise väljamõistmist alates 01.11.
  1. a.. Maakohus luges vajalikuks elatise suuruseks, mida kostja on kohustatud maksma, 4000 krooni kuus. Seega on maakohtu seisukoht vastuoluline, et kui kostja maksis novembris
  2. a. 2000 krooni, siis saab seda lugeda piisavaks summaks. Seega on hageja nõue põhjendatud, et elatist tuleb PkS § 70 lg 2 järgi välja mõista tagasiulatuvalt, so hageja poolt märgitud ajast 01.11.
  3. a. 4000 krooni kuus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kandis hagejale lapse ülalpidamiseks alljärgnevad summad: novembris
  4. a., detsembris- 2000 krooni,
  5. a. jaanuaris -2000 krooni, veebruaris- 2250 krooni, märtsis -2250 krooni, aprillis- 2250 krooni, mais- 2250 krooni, juuni- 2250 krooni, juulis- 2250 krooni, augustis -2250 krooni. Seega on kostja tasunud novembrist
  6. a. kuni
  7. septembrini
  8. a. kokku 21 750 krooni. Nimetatud perioodil tuleks kostjal maksta kokku 40 000 krooni, vähemtasutud summa moodustab 18 250 krooni. Ka pärast 01.09.
  9. a. jätkas kostja elatise maksmist. Seega kostja poolt tasutud summad kuuluvad arvestamisele täitemenetluses. Seega tuleks kostjalt välja mõista elatis alates
  10. novembrist
  11. a. 4000 krooni kuus ning lugeda kostja poolt hagejale alates 01.
  13. a. tasutud elatusraha kohtuotsuse täitmiseks makstud summadeks. Menetluskulude jaotus Kolleegium leiab, et otsus menetluskulude jaotamise osas kuulub tühistamisele osas, millega kohus mõistis kostjalt elatusraha nõudelt riigilõivu riigituludesse. Alates 01.01.
  14. a. kehtiva RTL § 22 lg 1 p 2 järgi ei tehta vahet kohtumenetluse poolte vahel elatusraha nõuetes riigilõivu maksmisest vabastamisel. Sellest tulenevalt ei saa kostjalt riigilõivu nõuda ka juhul, kui hagi rahuldatakse. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Mare Merimaa Iko Nõmm Imbi Sidok 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.