Kohus on kaevatavas otsuses jätnud tähelepanuta, et Maanteeamet loeb eelistatumaks alternatiivselt võimalust juurdepääsutee rajamiseks, s.o kohalikule teele Xxxxxxxxx - xxxxxxx. Samuti ei ühti kaevatav otsus RMK väljendatuga, et RMK on andnud põhimõttelise nõusoleku hagejale kasutada olemasolevat pinnasteed. Kohane ei ole enne detailplaneeringu koostamist lahendada lõplikult võimalikkuse küsimused. Juurdepääsutee otsustamiseks kaevatavas otsuses otsustatud viisil peavad olema õiguslikud eeldused, s.h hagejal elamumaa olemasolu. Kohus on möönnud, et hageja kinnistu puhul on 3 tegemist maatulundusmaaga, kuid on asunud seisukohale, et pole esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et algatatud detailplaneering võiks jääda kinnitamata. Kohus on jätnud tähelepanuta, et algatatud detailplaneeringu eesmärk on maaüksuse osaline planeerimine elamumaaks. Hageja pole tõendanud ega osundanud, milline osa planeeritakse elamumaaks. Sellises olukorras pole võimalik otsustada, milline juurdepääsutee on otstarbekam. Detailplaneeringus planeeritavad teed ja tehnorajatised täpsustavad ja loovad esmase aluse naaberkinnisasjade omanikele kinnisasjade koormamist. Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on tasakaalustada erinevate isikute ja gruppide õigused ja huvid ning selle saavutamiseks on nähtud ette planeeringu avalik menetlus. Detailplaneering on alles kava, mis määrab edasise tegevuse alused, s.h juurdepääsuteede rajamise võimalikkuse. Kohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et hageja poolt taotletava nn ida poole rajatava juurdepääsutee pikkus on ca 200 m, kuid tegelikkuses on selle pikkuseks ca 960 m. Seega on kohus jõudnud ekslikult järeldusele, et määratud juurdepääsutee rajamise kulutused oleksid väiksemad. Samuti läbib määratud juurdepääsutee mitte ühte kinnistut, nagu lääne poole planeeritud juurdepääsutee, vaid kolme kinnistut. Hagejal on võimalik saada lühemalt ja odavamalt juurdepääsutee mujalt kui kostja kinnistu kaudu. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on planeeritud kaks juurdepääsuteed ning kohus on ülekaalukalt eelistanud hageja huvi ehk mugavust – kiiret juurdepääsu asfaltkattega teele. Kohus on jätnud hindamata kostja 20.02.2008 kirjaliku vastuse p-s 2.5 esitatud väite, et kinnisvaraarendaja poolt olemasolevat olukorda oluliselt muutvad nõudmised peavad olema ülimalt põhjendatud ning mõistlike alternatiivideta. Kohtu poolt määratud tee ei jää praeguste kitsenduste alale. Kostja ei nõustu juurdepääsutee kasutamise tasu suurusega ja jääb selles osas esimese astme kohtus esitatud seisukohtade juurde. Apellatsioonkaebuse vastus 5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu täies ulatuses ning palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 6. Ringkonnakohus, ära kuulanud poolte esindajate seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid
lg 6 alusel.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellant on kaebuses põhilises osas korranud maakohtus hagile esitatud vastuväiteid ja neile on kohus otsuses piisava põhjalikkusega vastanud. Kohus on arvestanud, et hageja poolt soovitud juurdepääsutee läbiks kolme maatükki ja et selle tee rajamiseks on kirjaliku nõusoleku andnud ühe maatüki omanik Heigo Pakats ning riigile kuuluva maa osas on põhimõttelise nõusoleku andnud RMK 04.06.2008 kirjas ning kolmanda maatüki omanik on kostja. Ebaõige ja toimiku materjalidega ei ole kooskõlas apellandi väide, mille kohaselt oleks rajatava tee pikkuseks 960 meetrit ja et hagejal on võimalik rajada ida poolt lühem juurdepääs. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja poolt taotletava tee pikkuseks oleks ca 200 meetrit, millest kostja kinnistut läbiks ca 95 meetrit teed. Kohus on poolte huve kaaludes õigesti leidnud, et juurdepääsutee rajamine hageja poolt taotletud 4 viisil koormab pooli kõige vähem, s.t tee koormab kostjat vähem kui teises suunas tee rajamine ning kostja kinnistu asub tee kaitsevööndis, mistõttu ei saa kitsenduste alal metsamajandusliku tegevusega tegeleda. Hageja jaoks on tema poolt taotletava tee rajamisega seotud kulutused väiksemad kui kostja poolt soovitava nn lääne poole ehitatava tee omadest. Nõustuda tuleb kohtuga selles, et juurdepääsutee rajamisega seotud küsimused on kohane lahendada enne, kui detailplaneeringuga muudetakse maa sihtotstarvet ja jagatakse hageja kinnisasjad elamukruntideks. Kohus on õigesti märkinud, et puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse väita, et detailplaneering võiks jääda kinnitamata ja seega on kostja kahtlused alusetud. Kohtuotsusega väljamõistetud tasu osas ei ole alust kohtuotsust muuta, sest kostja ei ole tõendanud, et talle tekiks kinnisasja osa kasutamise kitsendamisest kahju või peaks olema tasu muul põhjusel suurem. Uute asjaolude ilmnemisel on kostjal õigus nõuda tasu suurendamist või lahendada tasu küsimus hagejaga kohtuväliselt. Kohus on mõlema poole huve kaaludes ja arvestades teinud seadusliku lahendi ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda muuta. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta kostja kanda. U.Loonurm I.Nõmm A.Tänav 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.