3-08-2367/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. märts 2009, Jõhvi 3-08-2367 E. E kaebus Toila Vallavalitsuse 28.07.2008 korralduse nr. 172 tühistamiseks
2. veebruar 2009 E. E esindaja Kalle Kekki, Toila Vallavalitsuse esindaja Hannes Kohtring ja kolmas isik Ivar Nõmme Resolutsioon 1.Tühistada Toila Vallavalitsuse 28.07.2008 korraldus nr.
3. 2.Mõista Toila Vallavalitsuselt E. E kasuks välja 80 (kaheksakümmend) krooni. Edasikaebamise kord: Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 02.03.
4. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 03.04.2007 esitas E. E Toila Vallavalitsusele avalduse (haldusasja nr. 3-07-1317 tl. 13), kus ta soovis ostueesõigusega erastada oma Altkülas asuva eluruumi juurde maad vastavalt kaasomandi osale. 28.07.2008 võttis Toila Vallavalitsus vastu korralduse nr. 172 (tl. 6), milles nõustus Toila vallas Altküla külas asuva 13 890 m2 suuruse Nõgese maaüksuse ostueesõigusega erastamisega Ivar Nõmmele. 16.10.2008 jättis Toila Vallavalitsusselle korralduse peale esitatud vaide rahuldamata (tl. 9-10 ja 12). 25.11.2008 esitas E. E Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-3) ja palus, et Toila Vallavalitsuse 28.07.2008 korraldus nr. 172 tühistataks. Kaebaja märkis maareformi seaduse § 22 lg. 1, § 22’ lg. 2, lg. 22, lg. 4 ja Vabariigi valitsuse 30.06.1998 määruse nr. 144 punkt 4.4 tuginedes, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud mitte eluhoonete juurde ei saa maad erastada elamumaana ning kuna elamu on kaasomandis tuleks erastamisele minev maa jagada vastavalt kaasomanikele kuuluvatele osadele nende vahel võrdselt. Toila Vallavalitsuse kirjalikus vastuses (tl. 36-37) vaieldi kaebusele vastu, viidati maareformi seaduse § 22 lg. 1 ning märgiti, et I. N on omandanud Altküla külas osa elamust, lauda, kuuri lauda ja sauna, milledest osa on korras. Veel märgiti, et maa sihtotstarbe määramisel lähtuti Vabariigi 1 Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr. 36 kehtestatud aluste punktist
5. Kohtuistungil jäi E. E esindaja Kalle Kekki kaebuse väidete ja nõude juurde ning märkis, et kaebaja pole nõus elamu juurde üksnes teenindusmaa erastamisega. Toila Vallavalitsuse esindaja Hannes Kohtring jäi samuti kirjalikult esitatu juurde, palus kaebust mitte rahuldada ja väitis, et lagunenud on ainult osa ühest laudast. Vaidlustatud korralduse õiguslikku alust ei osanud ta täpsustada, kuid viitas asjaoludele, et kaebaja hilinenud avaldust ei saa käsitleda seaduslikuna ja Nõgese maaüksuse asendiplaan on tehtud enne kui ta üldse soovis erastada. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud I. N pikemaid seletusi ei andnud, kuid leidis, et korraldus on õige. KOHTU PÕHJENDUSED Maa ostueesõigusega erastamise kord ja tingimused on reguleeritud maareformi seaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides. Maareformi seaduse § 9 lg. 1 p. 1 ja § 22’ lg. 1, 2 ja 4 sätestatu kohaselt on kaasomandis oleva elamu juurde õigus ostueesõigusega erastada reeglina kuni 2 ha, kaasomanike kokkuleppel aga ka 50 ha või enamgi maad, mis jagatakse mõttelisteks osadeks vastavalt kaasomanike omandi osadele. Toila Vallavalitsuse vaidlusaluse korraldusega määratletud erastatava maa suurusest nähtub, et E. E ja I. N kaasomandina kuuluva elamu juures on olemas ligikaudu 1,3 ha suurune vaba maa. Korralduses antud nõusolekuga erastada enamus sellest I. N kuuluvate kõrvalhoonete juurde on vallavalitsus jätnud tähelepanuta asjaolu, et maareformi seaduse juba nimetatud sätete ja § 9 lg. 1 p. 3 kohaselt tohib muu ehitise juurde erastada ainult selle teenindamiseks vajalikku maad. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr. 144 kinnitatud “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra” punktide 4.2 ja 4.3 kohaselt saab ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määrata vaid ehitise aluse ning seda ümbritseva vähima tarviliku ja piisava koguse maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ja füüsilise säilimise. Ainus erand sellest reeglist sisaldub maareformi seaduse § 22’ lg. 22, mis võimaldab põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde. I. N kuuluvate hoonete hulgas on küll kaks lauta, kuid omaniku kinnitusel neis loomi ei peeta ja üks on osaliselt lagunenud (tl. 52). Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud “Maa ostueesõigusega erastamise korra” punktides 7 ja 7’ kehtestatu kohaselt oli maa ostueesõigusega erastamise avalduste esitamise tähtajaks 01.01.
6. 23.10.1997 vastu võetud maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lg. 23 kohaselt saab kaasomandis oleva ehitise tähtaegselt avalduse esitamata jätnud kaasomanik maad siiski erastada. Eelduseks on, et ta avaldab erastamise eeltoimingute teostamise ajal sellist soovi ja esitab valla- või linnavalitsusele ka vastava avalduse. Nõgese maaüksuse ostueesõigusega erastamise juriidilise toimiku nr. 52353 kohaselt on Altküla külas asuva elamu teine kaasomanik I. N 12.12.2003 omandanud osa elamust ja kõrvalhooned ning esitanud 23.12.2003 tähtaegselt avalduse nende juurde kuuluva maa erastamiseks. E. E avaldas selget soovi maad ostueesõigusega erastada oma 03.04.2007 koostatud avalduses (haldusasja nr. 3-07-1317 toimiku leht 13). 17.05.2007 antud vastus (sama toimiku leht 14) kinnitab, et Toila Vallavalitsus on avalduse kätte saanud. Seaduseandja ei ole õigeaegselt avalduse esitamata jätnud kaasomaniku ostueesõigusega erastamise õigusele võrreldes avalduse esitanud kaasomanikega mingeid piiranguid seadnud. Seetõttu ei ole tähendust, kas avalduse esitamise ajaks on kohaliku omavalitsuse ametiisik jõudnud koostada ostueesõigusega erastatava maaüksuse asendiplaani või mitte. Isegi juhul, kui sellise plaani koostamise ajal oleks teise kaasomaniku erastamise ulatusele mingi mõju, ei saaks see olla kohaldatav käesolevas asjas, sest E. E on oma avalduse vormistanud päev varem, kui koostati Nõgese maaüksuse asendiplaan (toimiku nr. 52353 leht 11). 27.11.2007 koostatud kohtuotsuses haldusasjas nr. 3-07-1317 (tl. 14-16) andis Tartu Halduskohus Toila Vallavalitsusele E. E ja I. N kaasomandis oleva elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise 2 küsimuses maareformi seaduse ja „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ eelnevalt juba nimetatud sätetele tuginevad juhised ning tegi kohustava ettekirjutuse teostada vastavad toimingud kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsust ükski menetlusosaline ei vaidlustanud ja see jõustus 27.12.2007 (toimiku nr. 3-07-1317 lehed 63-65). Kaebuse väidetest, sellele lisatud Toila Vallavalitsuse vastusest vaidele ja kohtuistungil esitatud seletustest nähtuvalt pole Toila Vallavalitsus ettekirjutust senini täitnud (tl. 1-3, 12 ja 50) ning on peale kohtuotsuse jõustumist vormistanud hoopis I. N kuuluvate kõrvalhoonete juurde maa ostueesõigusega erastamise toimiku ja võtnud Ida-Viru maavanema järelevalvemenetluse ettepanekut (tl. 7-8) eirates vastu vaidlusaluse korralduse. Eeltoodud põhjendustel on Toila Vallavalitsuse 28.07.2008 korraldus nr. 172 vastuolus kehtiva õigusega. Kuna korraldus ei võimalda E. E realiseerida seadusest tulenevas ulatuses maa ostueesõigusega erastamise õigust, tuleb see halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 2 kohaselt täies ulatuses tühistada ja mõista E. E kasuks välja riigilõivu tasumisega kantud 80 krooni suurune menetluskulu (tl. 4). 1500 krooni suuruse õigusabi teenuse (tl. 54) eest tasumise kohta kaebaja esindajal kuludokumenti esitada ei olnud (tl. 52). Seega jääb kaebaja vastav kulutus halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3