KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus TARTU HALDUSKOHUS Kohtuasja number 3-08-839 Kohtuotsuse kuupäev 05.09.2008 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Kaebuse esitaja E.B kaebus Rakvere Linn

§ 19, § 21 ja § 24 ning AÕS § 89, § 196-197, § 184, § 143, § 172, § 225 sätestatuga.

Kaebaja leiab ka, et planeeritav kaubanduskeskus ei sobi linnaruumi, see suurendab linna liiklusintensiivsust, saastab õhku, tekitab müra ja takistab loomuliku valguse saamist ning kaebajaga ei ole kirjalikult planeeringut kooskõlastatud. Käesoleva vaidluse esemeks on detailplaneeringu kehtestamise otsus. Planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on muuhulgas planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ning erinevate isikute huve ja avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Planeerimismenetluse erinevate etappide käigus on puudutatud isikutele ja avalikkusele ette nähtud võimalused oma seisukohtade väljendamiseks ning planeeringu menetlejale on pandud 2 3-07-830 kohustus nende arvesse võtmist kaaluda. Detailplaneeringute kontrollimisel on kohtul piiratud otsustusruum, kuid kohus saab hinnata seda, kas kohalik omavalitsus kasutas oma diskretsiooniõigust nõuetekohaselt ning kaalus esitatud ettepanekute mittearvestamisel osapoolte põhjendatud huve ning kas kohalik omavalitsus oli kogunud kaalumiseks piisavat informatsiooni. PlanS § 3 lg 2 p 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites uute hoonete ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks. Planeerimismenetluses teostab vastavalt PlanS § 23 lg 3 p 2 üldplaneeringu ning detailplaneeringute vastavuse üle järelevalvet maavanem. Vaidlusaluses küsimuses on Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm teostanud kahel korral järelevalvet: 08.11.2007.a kirjas nr 9-7/6645 on ta leidnud, et antud juhul on vajalik kooskõlastus Muinsuskaitseametiga, kuna detailplaneering asub osaliselt Rakvere vanalinna muinsuskaitseala nr 27012 kaitsevööndis (t lk 52). 11.12.2007.a kirjaga nr 3292 Muinsuskaitseamet kooskõlastas detailplaneeringu (t lk 53). 14.03.2008.a kirjas nr 9-7/2514 on maavanem leidnud, et detailplaneering ei riku PlanS § 910 ja § 13,

§ 19, § 21 ja § 24 ning AÕS § 89, § 196-197, § 184, § 143, § 172, § 225 sätestatut.

Maavanem nõustus Rakvere Linnavalitsuse poolt esitatud seisukohtadega planeeringule kirjaliku vastuväite esitanud E.B`le. Seega on maavanem vaidlusalusele detailplaneeringule andnud oma heakskiidu (t lk69). 13.03.2008.a on Rakvere Linnavalitsus korraldusega nr 296 teinud ettepaneku Rakvere Linnavolikogule kehtestada Tallinna 9/9a ja Tallinna 11 kinnistute detailplaneering (t lk 70) ning 26.03.2008.a Rakvere Linnavolikogu määrusega nr 7 kehtestati detailplaneering PlanS § 24 lg 3 alusel. Seega on Rakvere Linnavolikogu kehtestanud detailplaneeringu 26.03.2008.a, st siis, kui olid täidetud kõik PlanS §-s 24 lg 3 sätestatud eeldused, sh 14.03.2008.a saadud maavanema heakskiit detailplaneeringule. Nähtuvalt haldusasja materjalidest osalesid kaebaja ja tema abikaasa detailplaneeringu avalikul arutelul 07.02.2008.a. Kaebajat teavitati detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ajavahemikul 02.01.2008 - 16.01.2008.a ja detailplaneeringu avalikust arutelust 07.02.2008.a. Detailplaneeringu avalikul arutelul 28.01.2008.a ei osalenud kaebaja ja muud huvitatud isikud. Kaebajale anti võimalus aktiivselt osaleda detailplaneeringu menetluses, kaasa rääkida aruteludel, esitada omapoolseid ettepanekuid, arvamusi, vastuväiteid jms. Seega on planeeringu avalikkuse nõue täidetud. Kaebaja suhtes haldusmenetlusnormide rikkumist ei esine. Kaebaja väidab, et vaidlusalune haldusakt on õigusvastane, sest see on vastuolus PlanS § 9-10 ja § 13,

§ 19, § 21 ja § 24 ning AÕS § 89, § 196-197, § 184, § 143, § 172, § 225 sätestatuga.

3 3-07-830 Kaebaja väiteid on arvesse võetud ning detailplaneeringusse on sisse viidud muudatused: planeeritav hoone on menetletava planeeringu muudatusena viidud kaheksa meetri kaugusele kaebaja kinnistu piirist. 8-meetrine kuja tagab planeeritava madalhoonestuse puhul isolatsiooni nõuded. Kehtestatud detailplaneeringuga ei ole rikutud kaebaja kinnistu Xxxxxxxx XXx omandiõigust. Seega pole rikutud AÕS §

1. Kaebaja poolt viidatud AÕS §-d 196-198 on alates 01.07.2003 kehtetud. AÕS § 172 ja 184 ei ole rikutud, kuna detailplaneeringul pole seost reaalservituudi takistuse kõrvaldamisega. Kaebaja puhul ei ole rikutud AÕS § 225 sätestatud isiklikku kasutusõiguse mõistet ja AÕS § 143, sest detailplaneeringuga ei suunata tahtlikult kõrvalkinnistule Xxxxxxxx XXx gaasi, suitsu, auru, lõhna , tahma, soojust, müra jm. Vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisega pole rikutud PlanS § 9-10, §
2. Kaebaja poolt viidatud

paragrahvid ei puuduta detailplaneeringu kehtestamise menetlust ega ka otsustust. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja ei ole suutnud tõendada, et haldusakti õiguspärasuse eeldused on täitmata. Vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise motiivid on kohtuvaidluse materjalidest nähtuvalt arusaadavad (t lk 71 jj). Vaidlusaluse planeeringu kehtestamine on õiguspärane ning seadusega kooskõlas. Kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi käesoleval juhul detailplaneeringu kehtestamine kui eelmenetlustoiming ei riku. Oletuslik ja tõendamata on kaebaja väide, et vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisega tekib seoses kaubanduskeskuse rajamisega müra, tihe liiklus, mis halvendab elukeskkonda. Detailplaneeringu kehtestamisel on järgitud seadusi ning saadud kõikide nõutud instantside ja võrkude valdajatelt nõusolekud. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 sätestab keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse: Keskkonnamõju hinnatakse, kui:1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevuse. Nimetatud seaduse §-dest 3 ja 6 ei tulene, et planeeritava kaubanduskeskuse rajamisega kaasneks keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust. Seega ei ole haldusorgan rikkunud seadust, kui ei ole teostanud keskkonnamõju hindamist seoses kaubanduskeskuse rajamisega. Kaebaja põhiargument on selles, et Rakvere Linnavalitsus ei ole võtnud planeeringu käigus kooskõlastust Xxxxxxxx XXx piirinaabrilt, so kaebuse esitajalt. Halduskohus märgib, et piirinaabrite kooskõlastus ei ole kohustuslik. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-62-02 märkinud: Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et piirinaabrite kooskõlastuse puhul ei ole tegemist sellise kooskõlastamisega, mis on ette nähtud PES §

1. Piirinaabrite kooskõlastuse puudumist peab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni teostamisel otsustuse tegemise ja huvide kaalumisel koos muude asjas oluliste asjaoludega küll arvestama, kuid ainuüksi piirinaabrite kokkulepete mittesaavutamine ei saa olla detailplaneeringu kehtestamata jätmise põhjuseks. Seisukoht on antud tol ajal kehtinud Planeerimis-ja ehitusseaduse alusel, kuid 4 3-07-830 sama mõtet ja analoogi kannab endas ka praegu kehtiv planeerimisseadus. Seega seadus ei näe ette detailplaneeringu kooskõlastamist naabritega. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. PlanS § 9 lg 1 sätestab, et detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Seega peab planeerimisseaduse mõtte kohaselt koostatav planeering arvesse võtma lähiaastate suundumusi ehitustegevuses ja maakasutuses. Kuna detailplaneeringuid koostades võetakse arvesse planeeringuala vahetus läheduses asuvaid hooneid ja nende ehitust, seega ehitustegevust, mõjutavad muutused läheduses asuva krundi hoonestuses kõiki selle krundi lähedal asuvaid teisi krunte. Detailplaneeringu üks eesmärke on tasakaalustada erinevate isikute ja gruppide õigused ja huvid. Selle eesmärgi saavutamiseks on seadusega nähtud ette planeeringu avalik menetlus. Seega on planeerimismenetlusele üldiselt omane avalikkuse põhimõte. PlanS §-ile 26 lg l planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Planeerimisotsustused kui diskretsiooniotsustused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Riigikohtu praktika kohaselt (otsus nr 3-3-1-9-98) puudub kohtul pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Seega võib PlanS § 26 lg 1 kohaselt planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada iga isik, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Nimetatud regulatsioon, mis loob ka nn populaarkaebuste esitamise võimaluse, ei välista, vaid pigem toetab nõuet, et iga kaebuse esitanud isik määratleks kaebuse esitamise aluse. Kohustus väljendada kaebuses oma seos vaidlustatud aktiga tuleneb HKMS §-de 7 ja 10 nõuetest. Antud juhul on kaebuse esitajal Eha Baumanil puutumus planeeringu kehtestamisega. Riigikohtu halduskolleegium on
2. juuni 2004.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-04 leidnud, et PlanS § 26 lg 1 kohaldamisel ei lasu kohtutel kohustust tuvastada, kas planeeringu kehtestamisega on rikutud isiku subjektiivseid õigusi või õigusvastaselt piiratud tema vabadusi. Haldusasja materjalide järgi on antud planeerimismenetluses vaidlustatud detailplaneering avalikustatud, kaebaja vastuväidetele on Rakvere Linnavalitsus vastanud ning konkreetset detailplaneeringut on kahel korral kontrollinud Lääne-Viru maavanem. Maavanem ei leidnud kaebaja poolt märgitud seaduste rikkumisi, nõustus Rakvere Linnavalitsuse poolt esitatud seisukohtadega, planeeringule kirjaliku vastuväite esitanud E.B`le. Maavanem andis detailplaneeringule heakskiidu ja nõustus vaidlustatud planeeringu kehtestamisega (t lk. 69). Antud juhul on linnavolikogu diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Rakvere Linnavolikogu ei ole lähtunud lubamatutest kaalutlustest ega ole jätnud ka mõnda olulist aspekti tähelepanuta. Kirjeldatu alusel leiab halduskohus, et planeerimisotsustus (vastuvõetud küll määruse nime all) on seaduslik ja selle tühistamiseks alus puudub. Kui kaebuse esitaja leiab, et tema vara on 5 3-07-830 kahjustatud, siis halduskohtumenetluses ei lahendata eraõiguslike isikute vahelisi kahju hüvitamise vaidlusi. Kui halduskohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või -akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust. Halduskohus leiab kokkuvõtvalt, et haldusorgan on vaidlustatud haldusakti menetlemisel ja vastuvõtmisel lähtunud diskretsiooniõigusest ja kaalunud piisavalt Tallinna 13a ning planeeritava kinnistu omanike õigusi ja huve. Eelpooltoodule tuginedes ja lähtudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulu Kuna kohus kaebust ei rahulda jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulu nõuet esitanud. Kolmanda isiku kulud jäävad tema enda kanda. Kohus kohaldas HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, § 28 lg 1, § 31 lg 1, 4, § 92 Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 30.03.2009.a Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2008.a kohtuotsusega nr 3-08-
3. Ülle Polluks Kohtunik 6