) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
lg-s 1 on sätestatud, et kui täidetavaks tunnistatud kohtulahend on lahendi teinud kohtu asukohariigis tühistatud või kui seda on muudetud ja võlgnik ei saa sellele asjaolule enam lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses tugineda, võib ta taotleda kohtulahendi täidetavaks tunnistanud kohtult lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist või muutmist. AS E taotleb tühistamist.
Puudutatud isikud juhivad kohtu tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2008.a määruses tsiviilasjas nr 2-08-27936 väljendatud seisukohale, et menetluse käiku negatiivselt mõjutavate asjaolude puudumisel tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda hagita menetluse menetluskulude jaotamise üldprintsiibist, s.o jätta menetluskulud selle poole kanda, kelle huvides lahend tehakse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 6. Kohus leiab, et AS-i E avaldus kuulub rahuldamisele. 7.
lg-st 1 tuleneb, et juhul, kui täidetavaks tunnistatud kohtulahend on lahendi teinud kohtu asukohariigis tühistatud või kui seda on muudetud ja võlgnik ei saa sellele asjaolule enam lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses tugineda, võib ta taotleda kohtulahendi täidetavaks tunnistanud kohtult lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist või muutmist. Kohus lahendab nimetatud avalduse kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamiseks ettenähtud korras (
Kaubanduskohtu poolt 11.04.2008.a hagiasjas nr 2008 folio 235 tehtud määrus on Eesti kohtute poolt täidetavaks tunnistatud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrustega tsiviilasjas nr 2-0927936, mis jõustusid 08.12.2008.a. Seega ei saa avaldaja 11.04.2008.a määruse hilisemale tühistamisele lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses enam tugineda. AS E on taotlenud 11.04.2008.a määruse täidetavaks tunnistamise tühistamist. Asja materjalidest nähtuvalt on kaubanduskohtu 11.04.2008.a määrus sama kohtu 12.12.2008.a määrusega tühistatud. Seega pole kaubanduskohtu 11.04.2008.a määruse Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks enam alust ning selle täidetavaks tunnistamine tuleb
8. Vastavalt
lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
lg-st 2 tuleneb, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesolevas tsiviilasjas 23.02.2009.a tehtud kohtumäärusega on kohus avaluse tagamiseks esialgse õiguskaitse korras keelanud puudutatud isikutel Harju Maakohtu poolt 18.07.2008.a tsiviilasjas nr 2-08-27936 tehtud määruse, Tallinna Ringkonnakohtu poolt 16.09.2008.a tsiviilasjas nr 2-08-27936 tehtud määruse ning kaubanduskohtu poolt 11.04.2008.a hagiasjas nr 2008 folio 235 tehtud määruse alusel täitmisavalduse esitamise ja eelnimetatud määruste täitedokumendina kasutamise Eesti Vabariigis. Kuivõrd kohus rahuldab AS-i E avalduse, tühistades kaubanduskohtu poolt 11.04.2008.a hagiasjas nr 2008 folio 235 tehtud määruse täidetavaks tunnistamise Eesti Vabariigis, puudub pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist vajadus 23.02.2009.a kohtumääruse alusel rakendatud esialgse õiguskaitse meetmete järele. Seega kuuluvad need käesoleva määruse jõustumisel tühistamisele. 4 2-09-3816 9. Vastavalt
lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul on käesoleva lahendi tegemine avaldaja AS E huvides, mistõttu tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puuduvad alused menetluskulude erandlikuks jaotamiseks
Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu ülalviidatud 16.09.2008.a määrusele tsiviilasjas nr 2-08-27936 võiks
lg 1 teises lauses sisalduva normi mõtte kohaselt tulla erandlik kohtukulude jagamine kõne alla eelkõige neil juhtumitel, kus seda õigustavad hagita menetluse käiku mõjutanud asjaolud, millest seadus nimetab tarbetute taotluste, väidete või tõendite esitamist. Samuti võib hagita menetluses menetluskulude ebareeglipäraseks jaotamiseks alust anda menetlusosalise poolt kohtumenetluse põhjendamatu venitamine
Käesoleval juhul ülalkäsitletud asjaolusid ei esine. 10. Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest menetlusosalistele (
Määruse peale võivad määruskaebuse esitada sissenõudjatena puudutatud isikud (
Avaldaja saab määruskaebuse esitada avalduse tagamise tühistamist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas (
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.