lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenu põhisumma 450 000 krooni. Lepingu p 3 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt intressi kuni lepingu täitmise tähtajani so 28.02.2006. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingus kokku lepitud intress 13 413,70 krooni.
lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma vastavalt lepingus kokkulepitule ka viivitusintressi kohustuse täitmisega viivitamise eest alates kohustuse täitmise tähtaja saabumisest kuni nõude täitmiseni. Hageja vähendas nõutavat viivist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates kohustuse täitmise tähtaja saabumisele järgnevast päevast so 1.3.2006 kuni 4.02.2009 summas 436 586,30 krooni. Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et tehing on tühine, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud ühtegi tehingu tühisuse alust. Väited selle kohta, et tehing oleks pidanud olema notariaalselt tõestatud, ei ole õige. Võlaõigusseadus ei sätesta laenulepingule kohustuslikke vorminõudeid. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.