Obsah (4)

§ 2§ 223§ 87§ 142

Tsiviilasi nr.2-0854367 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2009 Tallinn Tsiviilasja num

§ 2lg 1 p 19 märgitud täitedokumendi alusel.

Hageja ja kostja 3 vahel oli sõlmitud leping, mis sätestab, et kostja 3 on õigustatud pöörduma laenulepingus võetud kohustuste täitmata jätmisel koheselt täituri poole hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks panditud kinnisasja arvelt. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel alusel palub hageja tuvastada enampakkumisakti tühisus. TsÜS § 90 lg 1 sätestatu järgi ei ole täidetud tühisuse kriteeriumid. Enampakkumine ei saanud olla ilmselt seadusevastane, sest vara oli enampakkumise toimumise ajaks aresti alt vabastatud. KOHTU PÕHJENDUSED 8. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja, kostja 1 ja kostja 2 ning kostja 3 esindaja, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Täitemenetluses toimunud enampakkumise vaidlustamise võimalused sätestab täitemenetluse seadustik (

) § 223. Käesoleva kohtuvaidluse lahendamiseks peab välja selgitama, kas vaidlustatud enampakkumise käigus esinesid selle kehtetuks tunnistamise alused st kas enampakkumine vastas seadusega sätestatud kriteeriumidele ja kas hageja on õigeaegselt pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse.

§ 223

lg järgi võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

1. Hageja poolt 3.09.2008 kohtule esitatud avalduses märgib hageja, et sai enampakkumise akti kätte 29.08.
2. Kohtule esitatud postisaadetise väljastusteatest (tl 125) nähtub, et hageja sai enampakkumus akti kätte 5.10.
3. Kohus leiab, et hagi on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.

§ 223

lg 1 sätestab, et hagi tuleb esitada kohtule 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest. Järelikult on hageja minetanud õiguse pöörduda kohtu poole oma õiguste kaitseks, sest

§ 223lg 1 on õigust lõpetav tähtaeg.

10.

§ 87

lg 2 sätestab, et enampakkumisel ei või isiklikult ega esindajana osaleda kohtutäitur ega isik, kes on viibinud manukana vara arestimise juures, samuti isik, kes korraldab enampakkumist või kes on manukas enampakkumise läbiviimisel, ning sellise isiku arvel tegutsev isik. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja 2 oleks

§ 87lg 2 sätestatud isik, kes ei tohtinud enampakkumisel osaleda.

Kohtule esitatud täitetoimiku väljavõtetest ei nähtu, et kostja 2 oleks viibinud manukana täitetoimingute juures või oleks seotud kohtutäituriga, kes viis läbi täitemenetluse.

1. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ja kostja 3 vahel oli sõlmitud 17.01.2006 laenuleping, mille alusel laenas kostja 3 hagejale 60 755 eurot, laenu tagastamise tähtaeg oli lepingu järgi 15.01.
2. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja jättis laenu tähtaegselt tagastamata. Kohtule esitatud notar REelmetsa poolt tõestatud lepingust nähtub, et 31.01.2006 sõlmisid hageja ja kostja 3 isikliku kasutusõiguse kustutamise kinnistamisavalduse, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega koormati hagejale kuuluv kinnistu Tallinn kostja 3 kasuks hüpoteegiga summas 1 235 000 krooni. Lepingu p 3.
3. järgi kohustus kinnistu igakordne omanik alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegiga oli tagatud kõik kostja 3 nõuded, mis tulenesid poolte vahel 17.01.2006 sõlmitud laenulepingust. AÕS § 325 lg 1 järgi võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kohus leiab, et kostja 3 oli õigustatud pöörduma täituri poole oma seadusega tagatud õiguse kaitseks ning hageja poolt laenulepingus võetud kohustuse täitmisele sundimiseks. Täitemenetluses kohtutäituri poole pöördumine st seadusega sätestatud viisil oma õiguste kaitsmine ei ole ebaseaduslik. Enampakkumise eel arestis kohtutäitur hageja kinnistu asukohaga Tallinn. Hageja ei ole esitanud kaebust kohtutäituri tegevusele. Kinnisasja arestimine on toimunud 14.05.2007 ning kinnisasja arestimise akti järgi vastab arestimistoiming

§ 142ja § 143 sätestatud tingimustele.

Kohus leiab, et kinnisasja arest toimus seaduslikult ega ole tühine.

1. Järgnevalt kontrollib kohus, kas enampakkumine vastas enampakkumise olulistele tingimustele. Täitemenetluse seadustik ei sätesta täpset loetelu asjaoludest, mis on enampakkumise olulised tingimused. Kohus asub seisukohale, et kohtumenetluse käigus tuleb kontrollida, kas hageja õigused võlgnikuna olid kaitstud selliselt, nagu täitemenetluse kord seda ette näeb. Kohtule esitatud täitetoimiku väljavõtetest nähtub, et hagejat on teavitatud igast täitemenetluses toimunud menetlustoimingust. Hagejale on kätte toimetatud täitemenetluse alustamise, vara arestimise ja enampakkumise toimumise kohta koostatud dokumendid. Täitemenetlus dokumente ei ole hagejale olnud võimalik isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, sest hageja on nende vastuvõtmisest keeldunud. Samas on täitetoimikus märked selle kohta, et hageja on täituriga ühendust võtnud telefoni teel. Järelikult oli hageja täitemenetluse toimumisest teadlik. Hageja ei ole täitemenetluse käigus esitanud kaebusi kohtutäituri tegevusele, millest järeldab kohus, et hageja enda arvates ei rikutud menetluse käigus tema õigusi. Hageja väited selle kohta, et talle ei antud võimalust kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks ja seetõttu on enampakkumine seadusega vastuolus, ei ole õiged. Täiemenetluse seadustik ei sätesta võlgnikule õigust nõuda sundtäitmisele pööratud kohustuse vabatahtliku täitmise võimalust. Kohtule esitatud 24.04.2007 täitmisteates on hagejale antud võimalus kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kohustuse ositi täitmine täitemenetluses saab toimuda vaid sissenõudja nõusolekul, mitte kohtutäituri suval. TsÜS § 88 (enampakkumise toimumise ajal kehtinud redaktsioon) lg 1 sätestab, et kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Põhja ringkonnaprokuratuur tegi 1.03.2006 määruse, millega keelas kinnisasja käsutamise Eesti Vabariigi kasuks. Kinnistusraamatus tehti keelumärge . Kohtule esitatud Põhja ringkonnaprokuratuuri 04.05.2007 määrusest kriminaalasja osalise lõpetamise kohta nähtub, et hageja vara vabastati aresti alt ning määrus saadeti täitmiseks ja keelumärke kustutamiseks Harju maakohtu kinnistusosakonda. Kohus asub seisukohale, et enampakkumise toimumise ajaks oli käsutamise keelumärge küll formaalselt kinnistusraamatus olemas, kuid kinnistusraamat ei väljendanud tegelikku olukorda õigest, sest keelumärke teinud institutsioon oli palunud see kustutada. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostja 3 kasuks seati hüpoteek 6.03.2006 ja keelumärge kanti kinnistusraamatusse . Järelikult ei kehtinud käsutamise keelumärge kostja 3 hüpoteegi kande suhtes ka olukorras, kus kinnistu käsutamine oli hagejal keelatud.
2. Kõik kostjate menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hageja kanda tuleb jätta ka riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel kohtumääruse alusel vabastatud. Riigilõiv tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulude kindlaksmääramise menetluses pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik