3-07-830/42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus TARTU HALDUSKOHUS Kohtuasja number 3-07-830 Kohtuotsuse kuupäev 17.06.2008 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Kohtuistungi aeg Menetlusosalised Resolutsioon E.T ja M.L esindaja vandeadvokaat K.N`i kaebus Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005.a korralduse nr 518 tühistamiseks, millega väljastati ehitusluba aadressile Xxxx XX, Võsu alevikus; M.L`i kaebus Vihula Vallavalitsuse 19.08.2004.a korralduse nr 415 tühistamiseks, millega väljastati ehitusluba ehitise (kuuri) täielikuks lammutamiseks aadressil Xxxx XX, Võsu alevikus ja Vihula Vallavolikogu 14.04.2004 otsuse nr 194 tühistamiseks, millega kehtestati detailplaneering aadressil Xxxx XX, Võsu alevikus. 01.02.07, 01.03.07, 02.04.07, 13.02.08, 28.05.08 Kaebuse esitajad M.L ja E.T, esindaja vandeadvokaat K.N, E.T kinnistu kaasomanik R.R Vastustaja Vihula Vallavolikogu esindaja A.V Vastustaja Vihula Vallavalitsuse esindaja K.T Kolmanda isiku OÜ Xxxxx Xxxxxxx esindaja vandeadvokaat T.P Jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulu menetlusosaliste anda kanda. Tühistada esialgne õiguskaitse (Tartu 3-07-830 Halduskohtu 12.03.2007.a kohtumäärus), mis seisnes Võsul, Xxxx XX elamu juures teostatava ehitustegevuse ning Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005.a korralduse nr 518 kehtivuse peatamises ( HKMS § 12² lg 2-3). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse võib vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 15.11.2006.a esitasid E.T esindaja advokaat K.N ja M.L halduskohtule kaebuse Vihula Vallavolikogu 14.04.2004.a otsuse nr 194, millega kehtestati detailplaneering maaüksusel Võsu alevikus Xxxx XX ning Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005.a korralduse nr 518, millega otsustati väljastada H.V`le ehitusluba puhkehoone püstitamiseks Võsu alevikus Xxxx XX, tühistamiseks. Kaebuse esitaja taotles esialgse õiguskaitse korras peatada 27.10.2005.a Vihula Vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa kehtivus ning Vihula Vallavolikogu poolt 14.04.2004.a kehtestatud detailplaneeringu alusel tehtavad toimingud. Kaebuse esitaja E.T ja R.R on alates 12.07.2005.a kinnistu Xxxx tn XX nr XXXXXXX kaasomanikud. E.T esitas 12.10.2006.a avaldused Vihula Vallavolikogule ja Vihula Vallavalitsusele taotlusega tühistada Vihula Vallavolikogu 14.04.2004.a otsus nr 194 detailplaneeringu kehtestamise kohta maaüksusel Xxxx XX Võsu alevikus arhitekt V.R 22.12.2003.a projekti nr 2425/7-1.2 alusel ja Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005.a korralduse nr 518 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 17.11.2006.a määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 07.12.2006.a. 01.12.2006.a saabus halduskohtule M.L`i kaebus Vihula Vallavolikogu 14.04.2004.a otsuse nr 194, Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005.a korralduse nr 518 ja nimetatud korralduse alusel 28.10.2005.a väljastatud ehitusloa nr 701 tühistamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Vihula Vallavalitsuse poolt 28.10.2005.a väljastatud ehitusloa kehtivuse ning Vihula Vallavolikogu poolt 14.04.2004.a kehtestatud detailplaneeringu alusel tehtavate toimingute peatamist, et mitte suurendada juba tekkinud varalist kahju ning vältida ehitustegevusega edasise varalise kahju tekkimist. Tartu Halduskohtu 03.01.2007.a kohtumäärustega võeti E.T ja M.L`i kaebused menetlusse. Tartu Halduskohus jättis 12.03.2007.a määrusega E.T taotluse tähtaja ennistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata ning lõpetas menetluse E.T kaebuses Vihula Vallavolikogu ja Vihula Vallavalitsuse haldusaktide tühistamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2007.a kohtumäärusega tühistati Tartu Halduskohtu 12.03.2007.a kohtumäärus osas, milles lõpetati menetlus E.T kaebuses Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005.a korralduse nr 518 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 701 tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohus luges tähtaegselt esitatuks E.T kaebuse Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005.a korralduse nr 518 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 701 tühistamiseks ja saatis kaebuse selles osas halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks. Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu 12.03.2007.a määruse esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas, rahuldas E.T esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005.a korralduse nr 518 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 701 kehtivuse kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Muus osas jäeti Tartu Halduskohtu 2 3-07-830 12.03.2007.a määrus muutmata (t lk 147 jj). Tartu Halduskohus luges 12.03.2007.a määrusega M.L`i kaebuse tähtaegselt esitatuks, rahuldas M.L`i esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Võsul Xxxx XX elamu juures teostatava ehitustegevuse ning Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005.a korralduse nr 518 kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas. Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2007.a kohtumäärusega jäeti Tartu Halduskohtu 12.03.2007.a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata (II köide t lk 129 jj). 26.04.2007.a saabus Tartu Halduskohtule M.L`i esindaja vandeadvokaat K.N kaebus Vihula Vallavalitsuse 19.08.2004.a korralduse nr 415 tühistamiseks, millega väljastati ehitusluba ehitise (kuuri) täielikuks lammutamiseks Xxxx tn XX Võsu alevikus ( I köide t lk 3 jj). Tartu Halduskohtu 02.05.2007.a ja 13.06.2007.a kohtumäärustega liideti haldusasjad ühte menetlusse ja loeti haldusasja uueks numbriks 3-07-830 (t lk 155 ja I kd t lk 14). Kaebuse esitajate E.T ja M.L esindaja K.N palus kaebuse rahuldamist ning esitas kohtule 28.05.2008.a toimunud kohtuistungil menetluskulude väljamõistmise nõude vastustajatelt summas 10 620 krooni E.T (II kd t lk 198

1. jj)ja 10 620 krooni M.L kasuks (II kd t lk 203 jj). Kaebuse kohaselt on detailplaneeringuga ette nähtud ka M.L`le kuuluval kinnistul Xxxx XX x asuva kuuri lammutamine ning M.L`le on tekitatud lammutamisega varalist kahju. Samuti on detailplaneeringuga ette nähtud E.T`le kuuluval kinnistul Xxxx XX asuva kuuri lammutamine ning talle on tekitatud lammutamisega varalist kahju. Naaberkinnistute omanikke kinnistu piire ületava detailplaneeringu koostamise protsessi mitte kaasates on rikutud naaberkinnistu omanike subjektiivseid õigusi. Kaebajad leidsid kaebuses, et Vihula Vallavalitsus on detailplaneeringut käsitlenud ainult Xxxx XX maatüki kohta käivana. Tegelikkuses väljus detailplaneering Xxxx XX maatüki piiridest. Planeerimisseaduse § 16 lg 1 kohaselt tuleb kaasata detailplaneeringu koostamisele planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Naaberkinnistute omanikke ei teavitatud planeerimisseaduse § 18 lg 5 korras detailplaneeringu algatamisest, kuigi nimetatud säte näeb ette, et kui üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Kuna M.L ei teadnud ega saanudki teada, et detailplaneering väljub Xxxx XX maatüki piirest, ei pidanud ega saanud ta reageerida detailplaneeringu avaliku väljapaneku teatele. Samal põhjusel ei pööranud M.L tähelepanu ka detailplaneeringu kehtestamisele. Kolmanda isiku väide, et 02.03.2004.a kirjast pidi M.L aru saama, et tema õigusi rikutakse, on ekslik, kuna õigused ja kohustused tekivad haldusakti andmisega, detailplaneering kehtestati aga alles 14.04.2004 haldusaktiga (II kd t lk 97 jj). Vihula Vallavolikogu ja Vallavalitsus leidsid, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Vastustajate väitel teavitati Xxxx tn XX planeeringust selle läbiviimise käigus Xxxx tn XX tolleaegset omanikku E.R Vihula vallavanema kirjaga 03.02.2004.a. Seega täideti kõiki avalikustamise nõudeid. E.T`l ei saanud aasta hiljem uuesti tekkida õigust osaleda detailplaneeringu avalikustamisel, mis lõppes aasta tagasi. Omandades 27.06.2005.a asjaõiguslepinguga kinnistut Xxxx tn XX omandas E.T sellest ajast ka kõik kinnistuga seotud õigused ja kohustused. Kaebused tuginevad sellele, et naaberkrundi kohta koostatud detailplaneeringu alusel on otsustatud lammutada nii Xxxx XX kui ka Xxxx XX a asuv kuur, millel on ühine sein Xxxx XX asuva kuuri seinaga. Xxxx XX asuv kuur on lammutatud ning asemele on juba ehitatud elumaja, mis on katuse all. 3 3-07-830 Pealegi selgus kohtumenetluse käigus, et M.L kinnistul asuv kuur on omavoliline ehitis, see puudub ehitisregistris ja selle püstitamiseks pole pädevat luba. Vastustaja väidete kohaselt oli kõikidel kodanikel võimalus esitada oma ettepanekud ja kirjalikud põhjendatud vastuväited Xxxx XX kinnistu kohta detailplaneeringule. Avalik väljapanek toimus 26.01.-09.02.2004.a. Vastav kuulutus ilmus "Virumaa Teatajas". Avaliku väljapaneku ajal keegi detailplaneeringuga tutvumas ei käinud. 01.02.2007.a kohtuistungil väitis kolmanda isiku esindaja M.V, et omanikud teavitasid M.L`i detailplaneeringust ja ehitusloast 2006.a suvel. Vastustajal ei ole alust M.V mitte uskuda, seda enam, et M.L on kohtuistungi käigus varemgi valetanud (alles teisel kohtuistungil võttis M.L omaks, et sai eeldatavalt vallavalitsusest haldusaktid kätte 16.10.2006.a). Sellest tulenevalt ei pea vallavalitsus ka M.L`i teisi väiteid tõesteks. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 33-1-70-06 leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, ent ta on muul viisil haldusakti andmisest teada saanud ja soovib akti vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Xxxx XX a asuva kuuri näol on tegemist omavolilise ehitisega, mille kohta puuduvad andmed ehitusregistris, kohtule ega vallavalitsusele ei ole esitatud dokumente, mis näitaksid, et kuur on ehitatud õiguslikul alusel. Vastustaja ei pea õigeks ka M.L’i kaebust Vihula Vallavalitsuse 19.08.2004.a korralduse nr 415 tühistamise nõudes ja vaidleb sellele vastu. Vihula Vallavalitsuse 19.08.2004.a korralduse nr 415 “Ehitusloa väljastamine Xxxx OÜ-le ehitise (kuuri) täielikuks lammutamiseks Xxxx tn XX Võsu alevikus väljastamise aluseks oli 14.04.2004.a volikogu otsusega nr 194 kehtestatud detailplaneering, mis oli koostatud Xxxx XX kinnistu kohta Võsu alevikus. Planeeringu seletuskirja punkti 10.1. alusel kuulus Xxxx XX kinnistul asuv kuur lammutamisele. Vaatamata asjaolule, et lammutusluba oli väljastatud september 2004.a, toimus reaalne kuuri lammutus alles oktoobris 2006.a. Eelnevatel kohtuistungitel on leidnud kinnitust väide, et Xxxx XX omanikud teavitasid lammutamise algusest kaebuse esitajat M.L`i suuliselt ning kaebuse esitaja oli lammutustegevusest teadlik. Oma kaebuses juhib M.L tähelepanu asjaolule, et Xxxx XX asuva kuuri lammutamisel sai kannatada ka tema omanduses olev kuur Xxxx XX a. Antud väide kaebuse esitaja poolt faktiliselt tõendamata. Vallavalitsus ei nõustu M.L`i väitega, et Xxxx XX kohta koostatud detailplaneering ületab naaberkinnistu piire. Kehtestatud detailplaneeringul (joonisel) on toodud ära planeeringuala piir, see, et detailplaneeringul on illustreeriva lahendusena välja toodud naaberkinnistuste osalised kruntide lahendused, ei anna veel alust väita piiri ületamise kohta. Detailplaneeringu täpsustavaks osaks on detailplaneeringule lisatud seletuskiri. Antud seletuskirjas ei ole kuskil kirjas, et antud detailplaneeringuga kuulub lammutamisele ka naaberkinnistute kuurid. Kaebuse esitaja viide PlanS § 18 lõikele 5 on asjakohatu, kuna Xxxx XX kohta koostatud detailplaneering ei too kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajadust, ei muuda kellegi tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust. Siinjuures jääb arusaamatuks kaebuse esitaja väide, et kuna ta ei teadnud ega saanudki teada, et kehtestatav planeering väljub Xxxx XX asuva maatüki piirest, ei pidanud ega saanud kaebuse esitaja mingil viisil reageerida detailplaneeringu avaliku väljapaneku teatele. Vallavalitsus märgib, et avalik väljapanek ongi selleks, et kõik asjast natukenegi huvitatud isikud, sealhulgas just naabrid, saaksid väljapaneku ajal tutvuda planeeringuga. Kui kohtutes hakatakse tooma kaebuse esitaja poolt eelpool toodud põhjuseid, siis kaotab PlanS tulenev avalikustamise mõiste ja vajadus oma mõtte. Vallavalitus rõhutab veelkord, et piirinaabrite kooskõlastus ei ole kohustuslik ning viitab Riigikohtu halduskolleegiumi vastavale otsusele nr 3-3-1-62-02. Vastustajad paluvad jätta kaebuse tervikuna rahuldamata ja menetluskulu kaebaja(
2. te)enda kanda. 4 3-07-830 Kolmandad isikud H.V ja OÜ Xxxxx Xxxxxxx (endine OÜ Xxxxx Xxxx) vaidlesid kaebusele vastu. Detailplaneeringu avalik väljapanek ja kehtestamine oli avalikult teatavaks tehtud juba 2004.a aprillis, lisaks on Vihula vallavanem 03.02.2004.a kirjaga nr 7-2.12/338 teavitanud naabreid Xxxx XX asuva kuuri lammutuskavatsusest. Ehitise omanikud teavitasid detailplaneeringust, ehitusloast ja peatselt algavast lammutustegevusest kaebajat isiklikult 2006.a suve lõpul. Lammutustegevus toimus 10.-14.10.2006.a. Kaebaja käis isiklikult kohapeal tegevust vaatamas ja talle esitati tutvumiseks nii detailplaneering kui ehitusluba. Kaebaja on esitanud 16.10.2006.a vallavalitsusele ja 23.10.2006.a vallavolikogule avaldused detailplaneeringu ja ehitusloa tühistamiseks, millisest nähtub üheselt, et avaldusi kirjutades pidi ta olema teadlik nii vaidlustatud haldusaktidest kui ka väidetavast oma õiguste rikkumisest. Kolmanda isiku tegevus on olnud avalik ja saanud kohaliku omavalitsusorgani heakskiidu. Kaebuse esitajate ainus argument tundub olevat seotud nende kuuride kahjustada saamisega. Kolmas isik ei vaidlusta asjaolu, ei kuurid on sellel kohal aastaid asunud, kuid jääb selle juurde, et need on algusest peale ehitatud üle naabri (antud juhul kolmanda isiku) piiri. Selle kohta on esitatud ka tõendid, kus OÜ Gem-Geo on kinnitanud, et lammutatud kuurid asusid täielikult kolmanda isiku krundil (II kd t lk 165). Hoone lammutamisest teatati aegsasti ette. Seega saab teha järelduses, et kui kaebajad leiavad, et kolmanda isiku tegevusetagajärjel on tekkinud kahju, siis tuleb vaidlus lahendada tsiviilkohtus. Vaidlustatavad haldusaktid on antud õiguspäraselt õiguspäraseks tegevuseks ning nende tühistamiseks puudub alus. Haldusaktidega pole riivatud kaebuse esitajate huvisid, sest haldusaktid reguleerivad kolmanda isiku tegevust tema kinnistu piires. Igal omanikul on õigus seadusega võimaldatud ulatuses tegelda omal maal ehitustegevusega. Piirinaabrite kooskõlastuse võtmine on detailplaneeringu menetlemise lihtsustatud vorm, antud juhul on tegemist olnud tavamenetlusega. Seega leiab OÜ Xxxxx Xxxxxxx, et arutatava vaidluse raames puuduvad kaebuse esitajatel tõsiseltvõetavad argumendid. Võimaliku kahju tekitamise osas pole aga sisulist arutelu tekkinud. Eelnevast lähtudes ei saanud OÜ Xxxxx Xxxxxxx nõustuda kaebuse esitajate dikteeritud tingimustega. Kolmas isik OÜ Xxxxx Xxxxxxx nõuab menetluskulu summas 9912 krooni, mis on tasutud 02.06.2008.a maksekorralduse nr 1231 alusel OÜ-le Advokaadibüroole Sirje Must. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtule esitatud kaebuses taotles E.T Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005.a korralduse nr 518 ja nimetatud korralduse alusel Vihula Vallavalitsuse poolt 28.10.2005.a väljastatud ehitusloa nr 701 tühistamist. M.L taotles halduskohtule esitatud kaebuses Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005.a korralduse nr 518, millega väljastati ehitusluba aadressile Xxxx XX, Võsu alevik (II kd t lk 15 jj), Vihula Vallavalitsuse 19.08.2004.a korralduse nr 415, millega väljastati ehitusluba ehitise (kuuri) täielikuks lammutamiseks Xxxx tn XX Võsu alevikus (I kd t lk 11) ja Vihula Vallavolikogu 14.04.2004.a otsuse nr 194 tühistamist, millega kehtestati detailplaneering Xxxx XX Võsu alevikus (II kd t lk 14). M.L on alates 27.03.1998.a kinnistu Xxxx XX a Võsu alevikus omanik (II kd t lk 11). Vaidlustatud haldusaktid: Planeeringu kehtestamise otsus Tartu Halduskohtu 12.03.2007.a määrusega on E.T kaebuses, Vihula Vallavolikogu poolt 14.04.2004.a otsusega nr 194 kehtestatud detailplaneeringu maaüksuse Xxxx XX Võsu alevik kohta, menetlus lõpetatud. Kohtumäärus on seadusjõus. 5 3-07-830 Planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites uute hoonete ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks. Võsu Xxxx XX kohta koostatud detailplaneering tõi kaebajate väitel kaasa Võsu Xxxx XX (omanik M.L) ja Xxxx XX a (omanik E.T) asuvate kuuride, millel on ühine sein Võsu Xxxx XX asuva kuuri seinaga, osalise lammutamise. Alates 04.02.2008.a on kinnistu Xxxx tn XX, omanik OÜXxxxx Xxxxxxx. Detailplaneeringu seletuskirjas ei ole märgitud, et antud detailplaneeringuga kuulub lammutamisele ka naaberkinnistute kuurid. Vaidlustatud haldusaktid olid suunatud kolmandale isikule OÜ Xxxxx Xxxxxxx (registrikood xxxxxxxx), kes on vaidlusaluse kinnistu Xxxx Xx Võsu alevikus omanik. Eelmised kinnistu omanikud olid Xxxx OÜ, H.V, OÜ Xxxxx Xxxx. Käesolev vaidlus käib selle üle, kas Xxxx XX kohta koostatud detailplaneering ületab naaberkinnistu piire või mitte. Kaebuse esitajad on seisukohal, et Xxxx XX kohta koostatud detailplaneering ületab naaberkinnistu piire, mille kohta on 28.05.2008.a kohtuistungil esitatu kinnitamata katastriüksuse plaan Xxxx XX kohta. Plaan koostati 12.02.2008.a (II kd t lk 186) ja tõendab kaebuse esitaja väitel asjaolu, et kuur asub jätkuvalt Xxxx XX maatükil. Kaebaja leiab, et detailplaneering on koostatud piiriülesena selliselt, et Võsu Xxxx XX kohta koostatud detailplaneeringu alusel on otsustatud lammutada Võsu Xxxx XX (omanik M.L) ja Xxxx XX a (omanik E.T) asuvad kuurid, millel on ühine sein Võsu Xxxx XX asuva kuuri seinaga. Vastustajad Vihula Vallavolikogu ja Vihula Vallavalitsus ning kolmas isik OÜ Xxxxx Xxxxxxx leiavad, et Xxxx XX kohta koostatud detailplaneering ei ületa naaberkinnistu piire. Planeerimismenetluses teostab vastavalt PlanS § 23 lg 3 p 2 üldplaneeringu ning detailplaneeringute vastavuse üle järelevalvet maavanem. Vaidlusaluses küsimuses on LääneViru maavanem Urmas Tamm teostanud järelevalvet ning 08.11.2006.a kirjas nr 1-2-4/ 6276 on ta leidnud, et maavanemal ei ole alust ehitusloa kehtivust peatada ning Vihula Vallavalitsus on tulenevalt EhS § 23 täitnud kõik nõuded, mis on ehitusloa väljastamise aluseks (II kd t lk 33). Asjas ei ole vaidlust selles, et kolmandale isikule kuuluv Xxxx XX asuv kuur on lammutatud ning asemele on ehitatud elumaja, mis on katuse all. Esialgse õiguskaitse määrusega on kohus peatanud Võsul, Xxxx XX elamu juures teostatava ehitustegevuse kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas, nimetatud kohtumäärus on seadusjõus. Antud asjas on detailplaneeringu koostamine algatatud kinnistu Xxxx XX Võsu alevikus kohta Vihula Vallavolikogu 11.06.2003.a otsusega nr 109. Otsuses on viidatud PlanS § 3 lg 2 p 1, § 10 lg 1,5,6, Vihula valla ehitusmääruse p 2.1.7. Vaidlusalune planeering kehtestati Vihula Vallavolikogu 14.04.2004.a otsusega nr 194. Vihula Vallavalitsus andis 27.10.2005.a korralduse nr 518, millega väljastati ehitusluba H.V`le puhkehoone püstitamiseks arhitekt Villu Rohtla OÜ poolt koostatud ehitusprojekti kohaselt aadressil Xxxx XX Võsu alevikus. Avalikust teavitati 17.01.2004.a kuulutuse avaldamisega kohalikus ajalehes „ Virumaa Teataja”, milles teatati, et Võsu, Xxxx XX detailplaneeringu projekti avalik väljapanek on tööajal Vihula vallamajas Võsul Mere tn 6 ajavahemikus 26.01-09.02.2004.a. Planeeringuprojekti avalik arutelu on samas 09.02.2004.a. Teate avaldamisel tugineti PlanS § 18. Seega on planeeringu avalikkuse nõue täidetud. Vihula Vallavalitsus ei ole võtnud kooskõlastusi Xxxx XX piirinaabritelt ning see on ka kaebuse esitajate põhiline argument. Halduskohus nõustub vallavalituse seisukohaga, et piirinaabrite kooskõlastus ei ole kohustuslik. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-31-62-02 märkinud: Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et piirinaabrite 6 3-07-830 kooskõlastuse puhul ei ole tegemist sellise kooskõlastamisega, mis on ette nähtud PES § 17. Piirinaabrite kooskõlastuse puudumist peab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni teostamisel otsustuse tegemise ja huvide kaalumisel koos muude asjas oluliste asjaoludega küll arvestama, kuid ainuüksi piirinaabrite kokkulepete mittesaavutamine ei saa olla detailplaneeringu kehtestamata jätmise põhjuseks. Seisukoht on antud tol ajal kehtinud Planeerimis-ja ehitusseaduse alusel, kuid sama mõtet ja analoogi kannab endas ka praegu kehtiv planeerimisseadus. Seega seadus ei näe ette detailplaneeringu kooskõlastamist naabritega. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. PlanS § 9 lg 1 sätestab, et detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Seega peab planeerimisseaduse mõtte kohaselt koostatav planeering arvesse võtma lähiaastate suundumusi ehitustegevuses ja maakasutuses. Kuna detailplaneeringuid koostades võetakse arvesse planeeringuala vahetus läheduses asuvaid hooneid ja nende ehitust, seega ehitustegevust, mõjutavad muutused läheduses asuva krundi hoonestuses kõiki selle krundi lähedal asuvaid teisi krunte. Detailplaneeringu üks eesmärke on tasakaalustada erinevate isikute ja gruppide õigused ja huvid. Selle eesmärgi saavutamiseks on seadusega nähtud ette planeeringu avalik menetlus. Seega on planeerimismenetlusele üldiselt omane avalikkuse põhimõte. PlanS §-ile 26 lg l planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Planeerimisotsustused kui diskretsiooniotsustused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Riigikohtu praktika kohaselt (otsus nr 3-3-1-9-98) puudub kohtul pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Seega võib PlanS § 26 lg 1 kohaselt planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada iga isik, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Nimetatud regulatsioon, mis loob ka nn populaarkaebuste esitamise võimaluse, ei välista, vaid pigem toetab nõuet, et iga kaebuse esitanud isik määratleks kaebuse esitamise aluse. Kohustus väljendada kaebuses oma seos vaidlustatud aktiga tuleneb HKMS §-de 7 ja 10 nõuetest. Antud juhul on kaebuse esitajal M.L`il puutumus planeeringu kehtestamisega. M.L leiab kaebuses, et seoses detailplaneeringu kehtestamisega on kahjustatud tema Xxxx XX asuvat vara, kui kolmas isik lammutas kuuri tagaseina ning temalt ei võetud kooskõlastust detailplaneeringule ja teda ei kaasatud detailplaneeringu menetlusse. Riigikohtu halduskkolleegium on 9. juuni 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-04 leidnud, et PlanS § 26 lg 1 kohaldamisel ei lasu kohtutel kohustust tuvastada, kas planeeringu kehtestamisega on rikutud isiku subjektiivseid õigusi või õigusvastaselt piiratud tema vabadusi. Antud juhul väärib märkimist asjaolu, et planeeringuotsust vaidlustanud M.L`i Xxxx XX kinnistul asuv kuur, mille tagaseina kolmas isik lammutas, ei ole registreeritud ehitusregistris ning on ebaseaduslik ehitis, millel puudub ehitusluba ning kasutusluba. Haldusasja materjalide järgi on antud planeerimismenetluses vaidlustatud detailplaneering avalikustatud ning sellele ei ole keegi vastuväiteid esitanud. Asja materjalides on OÜ GemGeo 27.09.2007.a kiri, milles viimane on kinnitanud, et lammutatud kuurid asusid täielikult kolmanda isiku krundil (II kd t lk 165). 7 3-07-830 Asjakohatu on kaebajate väide, et vastustaja ei teavitanud neid antud planeeringu algatamisest, millega rikkus PlanS § 18 lg 5, sest antud juhul oli M.L`il võimalus vaidlustada Vihula Vallavolikogu 11.06.2003.a otsust nr 109 planeeringu algatamise kohta. Planeeringu algatamise ajal ei olnud E.T veel Xxxx XX a omanik, omand tekkis alles 12.07.2005.a. Kirjeldatu alusel leiab halduskohus, et planeerimisotsus on seaduslik ja selle tühistamiseks alus puudub. Kui kaebuse esitaja leiab, et tema vara on kahjustatud, siis halduskohtumenetluses ei lahendata eraõiguslike isikute vahelisi kahju hüvitamise vaidlusi. Ehitusluba Käesolevas asjas vaidlustatud vallavalitsuse korraldust ja selle alusel antud ehitusluba tuleb vaadelda lahutamatu tervikuna, st ühe ja sama haldusaktina. Sarnasele seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium ka 20. novembri 2001.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-01. Vastavalt EhS §-ile 23 lg 1 ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk luba ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel. Ehitusloa andmine on kaalutlusõiguslik otsus, mille langetamisel ei või kohalik omavalitsus piirduda vaid formaalse kontrolliga, kas on olemas ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Kohalik omavalitsus peaks kontrollima ka seda, kas ehitusloa andmine on materiaalses mõttes õiguspärane. Ehitusseaduse alusel ehituslubade väljaandmine on selline haldusakt mille vaidlustamiseks üksikisiku poolt peab esinema kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ning sellist haldusakti ei saa vaidlustada üldistes huvides ega analoogselt näiteks planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisega PlanS § 26 lg 1 järgi, mis lubab planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada igal isikul ka siis, kui see tema subjektiivseid õigusi ei riku, s.o. piisab üksnes sellest, kui isik leiab, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga. Seega on ehitusluba haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Eelkontroll on vajalik, et vältida asjaolude pöördumatut muutumist seoses võimaliku õigusvastase ehitustegevusega või mittenõuetekohase ehitise valmimisega. Muuhulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Üldjuhul ei saa ehitusluba vaidlustamata keelata ehitustegevust, mis toimub kooskõlas kehtiva ehitusloaga ja AÕS §-des 143-154 sätestatud naabrusõigustega. Seega korrastab ehitusluba ka hoonestatava kinnisasja omaniku ja võimalike puudutatud isikute (naabrite) vahelisi suhteid. Kaebuse esitajad põhistavad ehitusloa tühistamise kaebust väitega, et neid ei kaasatud planeeringu koostamisse, planeering ületas Xxxx XX piire ja tingis kaebajate kuuride tagaseina lammutamise, kuna need asetsesid krundipiiril. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamine toob kaasa ka ehitusloa tühistamise, sest õigusvastase haldusakti alusel ei saa välja anda seaduslikku ja õiguspärast haldusakti. Seoses lammutamisega on tekkinud kaebuse esitajatele varaline kahju . Asjaolu, et naaberkinnistu omanikke ei kaasatud nõusoleku andmise menetlusse, ei too kaasa vaidlustatud korralduste tühistamist. Kaebuse esitajad on saanud kohtumenetluses välja tuua oma arvamuse ja vastuväited, millised oleks nad esitanud ka haldusmenetluses. Riigikohtu halduskolleegium on mitmetes lahendites rõhutatud, et ehitusloa väljastamisel ei ole naaberkinnistute omanike õigused piiramatud ja ebaproportsionaalsed ehitada sooviva kinnistu omanikuga. Kui ka naaber ei ole nõus ehitusloa väljaandmisega, võib ehitusloa välja anda ka tema nõusolekuta (haldusasi nr 3-3-1-64-02). Detailplaneeringu vaidlustamine ei 8 3-07-830 tekita kaebajatele kaitstavat subjektiivset õigust nõuda ehitusloa aluseks oleva haldusakti tühistamist. Halduskohus ei tühista planeeringu kehtestamise otsust ning leiab, et ehitusloa väljastamine on kooskõlas isiku õigusega oma omandi vabale kasutamisele ja see ei piira ebamõistlikult kaebaja õigusi. Kaebuses toodud väited ei ole käsitletavad kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisena, mis annaks aluse ehituslubade väljaandmise korralduse tühistamiseks. Taotluse osas tühistada Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005.a korraldus nr 518, millega väljastati ehitusluba aadressile Xxxx XX Võsu alevikus (II kd t lk 15 jj), Vihula Vallavalitsuse 19.08.2004.a korraldus nr 415, millega väljastati ehitusluba ehitise (kuuri) täielikuks lammutamiseks Xxxx tn XX Võsu alevikus (I kd t lk 11), puudub kaebuses igasugune põhjendus selle kohta, kuidas vaidlustatud haldusaktid kaebajate õigusi rikuvad ning milles seisneb selle õigusvastasus. Halduskohus märgib, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on range mõjutusvahend, mida saab kohaldada ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. Käesolevas asjas vajab hindamist asjaolu, kas Xxxx XX krunti oleks olnud võimalik hoonestada kaebuse esitajate seisukohast soodsamal viisil, ilma et see oleks oluliselt kahjustanud detailplaneeringuga kindlaks määratud võimalusi Xxxx XX a ja Xxxx XX maatüki kasutamiseks. Ehitusloa alusel ehitati Xxxx XX kinnistule puhkehoone vastavalt projektile. Puhkehoone ehitamise käigus lammutati kinnistu piiril asuv kuur, millel oli ühine sein nii Xxxx XX kui ka Xxxx XXa kuuride seinaga. Kohus leiab, et antud juhul ei olnud tegemist piirirajatisega AÕS § 151 lg 1 tähenduses. AÕS § 151 lg 1 kohaselt, kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, siis on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Kohus leiab, et siin on antud piirirajatise mõiste. Seega antud kuuride sein, mis on kinnisasjade piiril, ei muutu naabrite ühiskasutuses olevaks. AÕS §-s 151 lg 1 mõtte kohaselt on piirirajatistena käsitletavad sellised asjad, mis on konkreetselt mõeldud kinnisasjade eraldamiseks. Võsu aleviku näol on tegemist tiheasustusega alaga. Xxxx XX piiril on kogu aeg asunud ehitis (kuur), mille külge olid kaebajad ehitanud oma kuurid ning seega pidid kaebajad arvestama asjaoluga, et omanik soovib oma kinnistu korda teha, mille tulemusel omanik lammutas kuuri. Kolmas isik teavitas detailplaneeringust, ehitusloast ja peatselt algavast lammutustegevusest kaebajat isiklikult 2006.a suve lõpul ning lammutustegevus toimus 10.-14.10.2006.a. Kaebaja käis isiklikult kohapeal tegevust vaatamas ja talle esitati tutvumiseks nii detailplaneering kui ehitusluba. Asjas on oluline see, et ehitusregistris ei ole andmeid ei Xxxx XX ja Xxxx XX a ehitiste (kuuride) kohta. Seetõttu ei riiva käesolevas asjas vaidlustatud ehitusluba kaebuse esitaja õigust omandit vallata, kasutada ja käsutada (PS § 32 lg 2), sest kaebajate ehitised, mis paiknevad kinnistu piiril ei ole ehitusregistris arvel ning neile ei ole väljastatud ei ehitus- ega kasutusluba. Seega ei ole ehitusluba õigusvastane objektiivses mõttes ja ei riku kaebajate õigusi. Kui halduskohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või -akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust. Halduskohus leiab kokkuvõtvalt, et vallavalitsus on vaidlustatud haldusaktide vastuvõtmisel ja selle alusel ehituslubade väljastamisel lähtunud diskretsiooniõigusest ja kaalunud piisavalt Xxxx XX ning Xxxx XX ja Xxxx XX a kinnistu omanike õigusi ja huve. Menetluskulu Kuna kohus kaebust ei rahulda jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulu nõuet esitanud. Kolmanda isiku kulud jäävad tema enda kanda. 9 3-07-830 Esialgne õiguskaitse Kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (HKMS § 12² lg 3). Halduskohus leiab, et kirjeldatu alusel on otstarbekas antud haldusasjas esialgne õiguskaitse määrus tühistada. Kohus kohaldas HKMS § 12² lg 2-3, § 25, § 26 lg 1 p 6, § 28 lg 1, § 31 lg 1, 4, § 92 Ülle Polluks Kohtunik 10