3-08-421/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. detsember 2008, Jõhvi 3-08-421 OÜ Kirderand kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.11.2006 korralduse nr. 345 tühisuse ja kehtetuse tuvastamiseks, Narva-Jõesuu Linnavalitsuse toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, kaebaja erastamise õiguse tunnistamiseks ja avalik õigusliku suhte puudumise tuvastamiseks
2. november 2008 OÜ Kirderand esindaja Aleksandr Baranov ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja Marko Tiirik Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 08.11.2006 võttis Narva-Jõesuu Linnavalitsus vastu korralduse nr. 345 (tl. 11), millega kinnitati Suur-Lootsi 1A, 1B ja lähiala detailplaneeringu alusel moodustatud 4277 m2 suuruse krundi nr. 3 postiaadressiks Suur-Lootsi 1C ja määrati selle sihtotstarbeks riigikaitsemaa. 28.02.2008 esitas OÜ Kirderand Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-9) ning palus, et kohus tuvastaks korralduse tühisuse ja kehtetuse ning tühistaks selle, tunnistaks toimingud 4277 m2 suuruse maaüksuse sihtotstarve määramisel riigimaana õigusvastaseks, tuvastaks, et maaüksus ning kaid nr 2, 3, 4 ja osa asfalteeritud territooriumist pole kunagi täitnud Eesti Vabariigi riigikaitsemaa funktsioone, tuvastaks tema õiguse kaide nr. 2, 3, 4 teenindamiseks vajaliku ja osa asfalteeritud territooriumi aluse maa erastamisele, tunnistaks ta puudutatud isikuks, kelle nõusolek oli maa sihtotstarbe määramisel vajalik ning tunnistaks ka avalik-õigusliku suhte puudumise maaüksuse sihtotstarbe määramisel riigikaitsemaana. Kaebaja leidis, et korraldusega vähendatakse 1 tema õigust maa erastamisele ja piiratakse ettevõtlusvabadust, sest vähendataval alal asub tema omand, mida ta igapäevases majandustegevuses kasutab. Oma seisukohti põhjendas ta väitega, et maa riigi omandisse jätmine peab olema põhjendatud, vajalik ja kontrollitav, antud juhul aga puuduvad igasugused tõendid, millest saaks järeldada ülekaaluka avaliku huvi esinemist. Seejuures ta märkis, et esitas 07.08.2002 avalduse maa erastamiseks, kuid Narva-Jõesuu Linnavalitsus on selle lahendamisega ebamõistlikult viivitanud, pole teda maa riigi omandisse jätmise taotluse esitamisest teavitad ega vastavasse menetlusse kaasanud ning on ületanud kaalutlusõiguse piire ja jätnud korralduse nii õiguslikult kui ka faktiliselt põhjendamata. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses (tl. 59-70) paluti kohaldada tühistamisnõudele aegumist, jätta toimingute õigusvastasuse, vaidlustatud korralduse tühisuse ja kehtetuse ning avalikõigusliku suhte puudumise tuvastamiseks esitatud nõuded rahuldamata ning lõpetada muude nõuete osas menetlus. Menetluse lõpetamist põhjendati asjaoludega, et tegemist on tsiviilkohtumenetluse korras lahendatavate nõuetega ja Viru Maakohtule on juba kaks neist esitatud. Linnavalitsuse toimingute õigusvastaseks tunnistamise ning korralduse tühisuse ja kehtetuse tuvastamise taotluste osas märgiti maakatastriseaduse § 18 lg. 2 ja 4 ning haldusmenetluse seaduse § 63 lg. 2 tuginedes, et kehtestatud detailplaneeringu alusel maaüksuse sihtotstarve määramine ei ole suvaotsustus ning vaidlustatud haldusaktis pole selle automaatsele kehtetusele viitavaid olulisi puudusi või ilmselgeid vigu, lisaks on nõue vastuolus tühistamise nõudega. Nõuet tuvastada avalik-õigusliku suhte puudumine peeti üldse arusaamatuks ja märgiti, et vastavad põhjendused kaebuses puuduvad. Veel märgiti, et õigusaktid ei seo maa sihtotstarve määramist riigikaitsemaaks asjaoluga, kas maaüksus või sellel asuvad ehitised ja rajatised on täitnud riigikaitsemaa funktsioone või mitte ning lisati, et Tallinna Halduskohus on kaebetähtaja rikkumise tõttu tagasi lükanud siseministri 21.11.2006 käskkirja nr. 520 tühistamiseks esitatud kaebuse ja Viru Maakohtu 07.03.2006 määrusega on Narva-Jõesuu Linnavalitsusel ja Ida-Viru maavanemal keelatud kaebajale kuuluvate ehitiste juurde maa erastamisega seonduvate toimingute tegemine. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud Siseministeeriumi kirjalikus vastuses (t l. 41-44) leiti samuti, et kaebuse esitamise tähtaeg on ilma mõjuva põhjuseta mööda lastud ja märgiti, et kaebaja pole formuleerinud, millises osas ta taotleb avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemist ega märkinud oma põhjendatud huvi ning leiti, et selline suhe saab olla või puududa tema ja NarvaJõesuu Linnavalitsuse vahel, mitte aga tema ja maa sihtotstarbe määramise vahel. Vastuses juhiti tähelepanu asjaolule, et maareformiseaduse § 20 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida ei tagastata, jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse, vaidlusalune maatükk on jäetud riigi omandisse siseministri 21.11.2006 käskkirjaga nr. 520 ja selle vaidlustamise tähtaega ei ole ennistatud. 29.04.2008 kohtumäärusega (tl. 94-96) luges Tartu Halduskohus kaebuse tühistamisnõude osas esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega, jättis kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetas kaebuse selle osa menetlus. Kohtumäärus jõustus 08.08.2008 (tl. 121-126). Kaebuse ülejäänud osa arutamiseks korraldatud kohtuistungil jäid OÜ Kirderand ja Narva-Jõesuu Linnavalisuse esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde. Aleksandr Baranovski selgitas, et OÜ Kirderand soovib ostueesõigusega erastada ligikaudu kuus hektarit maad, kuid on kaebuse väidetes ja nõuetes silmas pidanud eelkõige vaidlustatud korralduses käsitletud 4277 m2 suurust maatükki. Oma huvi kaebuse nõuete rahuldamiseks põhjendas ta samuti maa erastamise sooviga. Marko Tiirik esitas 23 364 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamise nõude ja väitis, et linnavalitsus ei vaidle kaebaja õigusele maad erastada põhimõtteliselt vastu, kuid osa soovitud maast on kantud riigi omandisse ja ülejäänu osas on erastamise toimingud kohtumääruse alusel peatatud. Siseministeerium teatas, et ei saada oma esindajat kohtuistungile (tl. 139). 2 KOHTU PÕHJENDUSED Maa ostueesõigusega erastamise tingimused ja kord on kehtestatud maareformi seaduses ja selle alusel Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kehtestatud „Maa ostueesõigusega erastamise korras“. Maareformi seaduse § 20 lg. 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Sama seaduse § 29 kohaselt jäetakse maa riigi omandisse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega. Käesoleva vaidluse põhjustanud Narva-Jõesuus Suur-Lootsi 1C asuva 4277 m2 suuruse maa riigi omandisse jätmise kohta on olemas siseministri 21.11.2006 käskkiri nr. 520 (tl. 49). OÜ Kirderand on üritanud seda 10.04.2007 esitatud kaebusega vaidlustada, kuid Tallinna Halduskohus on kaebetähtaja ennistamata jätnud ja asja menetlemise lõpetanud (tl. 45-46). Viru Maakohtu kinnistusosakonnas on vastavad registriosad Eesti Vabariigi nimele avatud (tl. 10). Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr. 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ punkt 9.2 kohaselt on maa sihtotstarbe määramine vaid üks kohaliku omavalitsuse poolt teostatav eeltoiming, mis ei anna ühelegi isikule mingeid konkreetseid õigusi ega oma maa riigi omandisse jätmise suhtes ka otsustavat tähendust, sest sama korra punkt 10 kohaselt jäetakse selle toimingu tähtajaks tegemata jätmise korral maa riigi omandisse taotleja poolt esitatud piirides ja suuruses ning taotlusest või planeeringust lähtuva sihtotstarbega. Nimetatud kord ei näe ette sihtotstarbe või mistahes muu kohta nõusoleku küsimist riigi omandisse jäetaval maal asuvate ehitiste ja rajatiste omanikult. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 kohaselt saab kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada vaid selline isik, kellel on vastava asjaolu suhtes põhjendatud huvi. Sama seadustiku § 26 lg. 1 p. 3 kohaselt on huvi põhjendatuse kindlakstegemine tuvastamisnõudega kaebuse rahuldamise oluliseks tingimuseks. OÜ Kirderand on oma huvi põhjendanud maa ostueesõigusega erastamise sooviga. Eelnevalt juba viidatud asjaolude tõttu kaebajal Suur-Lootsi 1C asuva 43277 m2 suuruse maatüki suhtes sellist õigust aga pole. Ühtegi muud põhjendust ei ole ta nimetanud ning neid pole kohus kaebaja väidete ja kohtutoimikusse esitatud dokumentide alusel ka iseseisvalt leidnud. Mis puudutab Narva-Jõesuu tegevusetust ülejäänud maa ostueesõigusega erastamise suhtes, siis möönis kaebaja esindaja kohtuistungil ka ise (tl. 144), et on olemas Viru Maakohtu kohtumäärus (tl. 71-72), millega on talle kuuluvate ehitiste juurde maa erastamise toimingute tegemine keelatud. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja poolt riigilõivu tasumisega kantud 80 krooni suurune menetluskulu (tl. 26) sama seadustiku § 92 lg. 1 alusel tema enda kanda. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 23 364 krooni suuruse õigusabikulu (tl. 145 ja 148-153) jätab kohus halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 10 tulenevat õigust kohaldades Narva-Jõesuu Linnavalitsuse enda kanda. Maa ostueesõigusega erastamise küsimuste lahendamine ja maa riigi omandisse jätmiseks vajalike toimingute tegemine on kohalikule omavalitsusele seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustused ning osa tema põhitegevusest. Nende õiguspäraseks täitmiseks vajalike teadmiste ja oskustega ametnikud peavad kohalikul omavalitsusel endal olemas olema. Õigusabi teenuse väljastpoolt ostmise vajadust ei tulene ka kaebuse st, sest tegemist pole keerulise ja mahuka õigusliku vaidlusega. Raili Randlane Kohtunik 3