KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Mare Merimaa ja Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-3601 Tsiviilasi R. J. hagi A. J. vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- mai 2008.a osaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. J. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- veebruar 2009.a Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R. J. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX XXXXX XXXXXXX), esindaja adv Arri Tooming Kostja A. J. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX X-XX, XXXX XXXXXX, XXXXX, XXX XXXX XXXXXXXX), esindaja Annika Nielson RESOLUTSIOON:
- Jätta Harju Maakohtu
- mai 2008.a osaotsus vaidlustatud osas muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Jätta esimese astme kohtu menetluskulud poolte endi kanda ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja R. J. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, 2 samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud R. J. esitas 21.02.2006.a hagi A. J. vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja elatise saamiseks. 7.05.2008.a esitatud elatise nõude täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks perioodil 20.09.2005-27.12.2007.a 2500 krooni kuus, mis teeb kokku 67 500 krooni, ja alates 28.12.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 5000 krooni kuus. Hageja palus enda ülalpidamiseks mõista kostjalt välja perioodidel 15.11.200531.12.2005.a ja 13.02.2006-27.12.2007.a elatise 4000 krooni kuus, mis teeb kokku 47 737 krooni. Hageja palus 13.05.2008.a eelistungil mõista kostjalt välja lapse ülapidamiseks elatise perioodil 01.09.2007-01.06.2008.a 1300 krooni võrra eeltoodust suuremas ulatuses ning enda ülalpidamiseks mõista välja elatise 4200 krooni kuus alates 13.02.2006.a kuni 27.12.2007.a. Hagi põhjenduste kohaselt registreeriti poolte abielu XX.XX.XXXX.a ning XX.XX.XXXX.a sündis neil poeg S.. Poolte abielulised suhted lõppesid 20.09.2005.a. Alates 13.10.2005.a maksis kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha ca poole miinimumpalga ulatuses kuus, mis on ebapiisav lapse ülalpidamiseks ja tema normaalse arengu tagamiseks. Perioodil 13.10.200517.12.2007.a on kostja maksnud lapse ülalpidamiseks kokku 43 680 krooni, seega arvestades lapse vajadusi, tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista selle aja eest 67 500 krooni (2500 krooni kuus). Kostja sissetulek oli sel ajal 28 000-30 000 krooni kuus. Kostja ei maksnud elatist hagejale kui alla 3-aastast last hooldavale abikaasale. Hageja nõudis endale elatist aja eest, mil talle ei makstud vanemahüvitist ja ta ei omanud sissetulekut kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub hageja arvestuste kohaselt ca 10 000 krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja nõustus abielu lahutusega ja elatise väljamõistmisega, kuid vaidles vastu hageja poolt taotletud elatise suurusele. Kostja hinnangul ei ole hageja lähtunud lapse igapäevastest vajadustest ja vanemate rahalistest võimalustest ning on kulutanud raha ebamõistlikult. Kostja pidas hageja taotletud ulatuses ebamõistlikuks kulutusi erapolikliinikus, ravivõimlemisele, mänguasjadele, raamatutele, riietele, eluruumile ja eralasteaiale. Üürilepingu on hageja sõlminud oma isaga ning ta ei ole tõendanud, et ta neid kulutusi ka reaalselt kannaks. Hagejal on võimalik elada Jüris asuvas korteris, mille kommunaalmaksed on kostja tasunud. Hageja peaks kasutama riiklikku meditsiiniteenust ja lasteaiateenust. Põhjendamatu on lapsehoiuteenuse kasutamine perioodil, mil hageja oli ise kodune. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohtu 28.05.2008.a osaotsusega lahutati poolte abielu, jäeti poeg S. ema juurde, anti hagejale tagasi abielueelne perekonnanimi ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja elatis poja ülapidamiseks alates 20.09.2005.a kuni 27.12.2007.a 4500 krooni kuus ja sealt edasi 4000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ning elatis abikaasa ülapidamiseks alates 3 13.02.2006.a kuni 27.12.2007.a 2500 krooni kuus. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leidis, et hageja kulutused lapse ülalpidamiseks tema poolt nimetatud 10 000 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Kohus nõustus kostja vastuväidetega, mille kohaselt lapse vajadused on hageja poolt ilmselt ülepaisutatud ja 3-aastast last on võimalik ülal pidada ja arendada väiksemate kulutustega. Hageja varandusliku seisundi hindamisel arvestas kohus, et hageja oli kodune ja hooldas poolte ühist last kuni tema 3-aastaseks saamiseni XX.XX.XXXX.a. C. I. P. E. AS tõendi kohaselt võeti hageja tööle 02.01.2008.a ning tema lepingujärgne põhipalk on 15 028 krooni. Hagejale maksti ajavahemikul 04.04.200514.11.2005.a ja 01.01.2006-12.02.2006.a vanemahüvitist 12 950 krooni kuus. E. E. AS palgatõendi kohaselt töötas kostja firmas ajavahemikul 14.02.2005-19.10.2007.a ja tema viimase kuue kuu keskmine töötasu oli 35 360 krooni. OÜ W. S. palgatõedi kohaselt kostja töötab firmas alates 01.10.2007.a ja tema kuupalk moodustab 8313 krooni. Kostja ei vaidlustanud, et firma kuulub tema tädile ja poole tööajast töötab ta välismaal. Kohus pidas hageja taotlust elatise väljamõistmiseks alates 20.09.2005.a põhjendatuks, sest hindas kostja osalemist lapse ülalpidamises poole miinimumpalga ulatuses mitte piisavaks. Hinnates lapse vajadusi ja vanemate materiaalset olukorda, pidas kohus põhjendatuks elatise suuruseks perioodil 20.09.2005-27.12.2007.a 4500 krooni ja alates 28.12.2007.a 4000 krooni kuus. Kostja poolt varem tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarveldus käesoleva otsuse täitmise käigus. Arvestades kostja varalist seisundit, pidas kohus põhjendatuks mõista temalt välja elatis abikaasa ülalpidamiseks 2500 krooni kuus ajavahemikul 13.02.2006-27.12.2007.a. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Hageja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt välja elatise 4500 krooni kuus poja S.i ülapidamiseks alates 20.09.2005.a kuni 27.12.2007.a ja sealt edasi 4000 krooni kuus, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja poja ülalpidamiseks elatis alates 20.09.2005.a kuni 14.11.2005.a 5400 krooni kuus, alates 15.11.2005.a kuni 31.12.2005.a 9600 krooni kuus, alates 01.01.2006.a kuni 12.02.2006.a 5400 krooni kuus, alates 13.02.2006.a kuni 27.12.2007.a 9600 krooni kuus ning alates 28.12.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 6000 krooni kuus. Hageja palus kohtuotsuse tühistada ka osas, milles kohus mõistis kostjalt abikaasa ülalpidamiseks välja elatise 2500 krooni kuus, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja alates 15.11.2005.a kuni 31.12.2005.a ja alates 13.02.2006.a kuni 27.12.2007.a elatis 4800 krooni kuus. Samuti palus hageja otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta need täielikult kostja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud poolte varalise seisundi välja selgitamata ja hindamata. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kostja töötab alates 01.10.2007.a OÜ-s W. S. kuupalgaga 8313 krooni. Kohus ei põhjendanud, miks ta määras lapsele elatise alates 3-aastaseks saamisest 500 krooni võrra väiksemas summas kui enne seda. Teadaolevalt lapse ülalpidamiskulud kasvades suurenevad, mitte ei vähene. Kuna kostja pidi kuni lapse 3-aastaseks saamiseni kandma kõik kulud ning pärast seda peab hageja kandma poole kuludest, siis on kohus alates 27.12.2007.a 4000 krooni suuruse elatise väljamõistmisega möönnud, et lapse ülalpidamiseks vajalik kulu pärast lapse 3-aastaseks saamist on 8000 krooni. Samas ei ole kohus põhjendanud, kuidas on võimalik kasvatada alla 3-aastast last kaks korda väiksemate kulutustega. Kostja varalise seisundi väidetav halvenemine toimus kostja enda tegevuse tõttu ajal, mil ta oli teadlik oma ülalpidamiskohustusest. Seega ei saa kohus arvestada kostja enda tegevuse tõttu tema varalise seisundi halvenemist. Hagejapoolne elatise nõude diferentseerimine sõltuvalt tema perioodilisest sissetulekust vanemahüvitise näol on põhjendatud ja õiglane. 4 Kohus tuvastas ebapiisavalt hageja ja lapse tegelikud vajadused poolte lahusoleku algusest 20.09.2005.a kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kohus jättis hindamata asjaolu, et hageja oli teatud perioodidel täiesti ilma sissetulekuta. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja poolt kohtule esitatud tõendid ega vastanud hageja väidetele elatise suuruse osas. Hageja taotleb, et ringkonnakohus hindaks hageja ja lapse eluaseme-, toidu-, transpordi- ja lapsehoiukulude kinnituseks esitatud tõendeid. Kohus järeldas hageja kulutuste tõendamatust kostja vastuväidete põhjal, mis on aga umbmäärased ja tõendamata. Kostja vastuväitele tuginev asjaolu, et üürilepingu poolte vahel on sugulussuhe, ei vabasta hagejat üürilepinguliste kohustuste täitmisest. Kohus ei hinnanud hageja väidet, et eralasteaia lapsehoiuteenuse kasutamine oli tingitud 1-3 aastaste laste lasteaiakohtade puudumisest ja vastavalt Tallinna Linnavalitsuse määrusega nr 109 kinnitatud korrale võetakse XX.XX.XXXX.a sündinud S. J. 3-5 aastaste laste rühma alates 2008.a septembrist. Kostja esitas lasteaiakohtade külluse kohta eksitavat informatsiooni, mida kohus ei kontrollinud. Kohus jättis hindamata hageja väite linna poolt makstava lapsehoiutoetuse kohta, mille hageja arvas elatisest maha. Ekslik on järeldus, et lapsehoiuteenuse kasutamine perioodil, mil hageja oli kodune, oli põhjendamatu. Hageja lähtus lapsehoiuteenuse kasutamisel eelkõige lapse huvist, kuna laps vajab uues keskkonnas viibimisega harjumist. Maakohus ei teinud pooltele ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks ega kogunud tõendeid omal algatusel, vaid jättis hageja esitatud tõendid sisuliselt hindamata ja leidis, et hageja poolt märgitud ulatuses ei ole kulutused tõendatud. Tõendite mittearvestamist ei ole kohus põhjendanud. Nõustudes motiveerimatult kostja tõendamata vastuväidetega kulutuste põhjendamatuse kohta, rikkus kohus tõendamise menetluse korda. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud elatise määramisel perioodi 15.11.2005-31.12.2005.a, mil hageja ei saanud vanemahüvitist. Kohus jättis põhjendamata, millisest kostja varalisest seisundist lähtudes peab ta põhjendatuks abikaasale 2500, mitte 4200 krooni suuruse elatise väljamõistmist. Kohus ei tuvastanud ega hinnanud hageja nõude asjaolusid. Kui kohus lähtus 2500 krooni suuruse elatise määramisel kostja 35 000 krooni suurusest töötasust, rikkus kohus perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-s 2 sätestatud varalise seisundi arvestamise nõuet. Arvestades kostja sissetulekut kuni 19.10.2007.a, on lapsele 4500 krooni suuruse ja abikaasale 2500 krooni suuruse elatise väljamõistmine põhjendamatult ebaproportsionaalne kostja kulutuste katteks jääva summaga. Kohtuotsusest ei nähtu, millise kriteeriumi alusel määras kohus kindlaks lapse igapäevaste vajaduste materiaalse ulatuse. Kohus ei määratlenud igapäevase vajaduse mõistet ega arvanud lapse kasvatamiseks ja arendamiseks vajalike kulutuste hulka lapse eluasemekulusid ega lapsehoiukulusid. Hageja soovis 13.05.2008.a eelistungil lastehoiukulusid perioodil 01.09.2007-01.06.2008.a suurendada 1300 krooni võrra, kuid kohus jättis hageja taotluse kirjaliku taotluse vormistamiseks rahuldamata. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks seda taotlust elatise määramisel arvestanud. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja väitega, et kooselu ajal võimaldas kostja hagejale ja lapsele oluliselt suuremaid kulutusi. Tulenevalt tulumaksu tasumise kohustusest jääb hagejale kätte tulumaksu võrra vähem vahendeid, kui kohus lapse igapäevaste vajaduste katteks välja mõistis. Maksustamise regulatsiooni mitte arvestades kohtleb kohus hagejat alusetult ebavõrdselt. Lapse ülalpidamisel on mõlemal vanemal võrdsed kohustused. Kohtuotsusega väljamõistetule tulumaksu juurde lisamata kannab elatise saaja tulumaksu võrra suuremat ülalpidamiskohustust kui elatise maksja. Seega taotleb hageja elatise nõudele 21 %-lise tulumaksumäära lisamist. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja 16.05.2008.a avalduse faktiliste väidete parandamiseks ja nõude suurendamiseks ega vastanud otsuses hageja taotlusele võtta osaotsuse tegemisel arvesse eelnimetatud avalduses esitatud nõuded või uuendada asja arutamine elatise nõudes. 5 Kohtukulude jaotus ei ole hageja suhtes õiglane ja kahjustab ülemääraselt hageja olulisi vajadusi. Hageja oli sunnitud alustama menetlust, kuna kostja ei täitnud vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust. Kostja ei andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta, vaid asus seda varjama. Kostja ei tõendanud, et ta töötab ca 8300 krooni suuruse palga eest poole tööajast välismaal. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht Tsiviilkolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 4500 krooni igakuiselt poja S.i ülalpidamiseks alates 20.09.2005.a kuni 27.12.2007.a ja sealt edasi 4000 krooni kuus ning elatis abikaasa ülapidamiseks alates 13.02.2006.a kuni 27.12.2007.a 2500 krooni kuus, samuti menetluskulude jaotamise osas. Maakohus on poolte seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Kohtu poolt elatise väljamõistmise alused sätestab Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 1, mis näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. PKS § 21 kohaselt on abikaasa kohustatud abikaasat ülal pidama lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Elatise väljamõistmisel lapsele ja abikaasale ülalpidamise kindlustamiseks on maakohus otsuse tegemisel lähtunud kostja varalisest seisundist ja kohtupraktikast ning teinud seadusele vastava kohtulahendi. Kaebusest ei nähtu, milliseid õigusnorme on maakohus rikkunud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohus on põhjendatult leidnud, et kulutused lapse ülalpidamiseks hageja poolt nimetatud ulatuses (10 000 krooni kuus) on ülepaisutatud ega pole tõendatud ning et 3-aastast last on võimalik ülal pidada ja arendada väiksemate kulutustega. Hageja pahameel selle üle, et kohus ei ole arvestanud kostja varalise seisundiga ega hageja poolt kohtule esitatud tõenditega, ei ole põhjendatud. Milliseid hageja poolt esitatud tõendeid maakohus arvestanud ei ole, seda kaebusest ei selgu. Ka kaebusele lisatud täiendavad tõendid ei anna alust otsuse muutmiseks. Hagejal tuleb mõista, et elatise väljamõistmisel saab kohus lähtuda reeglina üksnes lapse põhjendatud vajadustest, mis tähendab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka lapsele tehtavate kulutuste optimeerimise võimalusega. Maakohus on elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestanud nii hageja (II kd tl 7-14) kui ka kostja (I kd tl 219, II kd tl 2) varalise seisundiga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu 6 poolt väljamõistetud elatise suurus lapse ja hageja enda ülalpidamiseks piisav ja selle maksmine ei ole kostjale üle jõu käiv. Kaebusele vastuseks elatise nõuete suurendamise kohta märgib kolleegium, et TsMS § 376 lg 1 kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Nähtuvalt asja materjalidest on hageja maakohtu menetluse käigus korduvalt nõuete suurust muutnud, kuid 13.05.2008.a eelistungi protokollist nähtuvalt täpsustanud nõuet elatise suuruse osas poja ülalpidamiseks perioodi eest 20.09.2005 kuni 27.12.2007 2500 krooni kuus ja edasi 5000 krooni kuus ja elatise suuruse osas enda ülalpidamiseks perioodi eest 13.02.2006 kuni 27.12.2007 eest 4200 krooni (II kd tl 2, 3). Kaebuses on hageja oma täpsustatud nõudeid lapse ja enda ülalpidamiseks elatise suuruse osas periooditi veelgi suurendanud. Kostja hagi muutmiseks nõusolekut andnud ei ole. Seega tulenevalt TsMS § 376 lg-st 2 ei saa hageja hagi muuta. Maakohus ongi hageja soovile lähedased summad kostjalt hageja kasuks välja mõistnud. Maakohtu otsust ei ole põhjust muuta ka menetluskulude jaotamise osas. Kohus on õigesti lähtunud TsMS § 164 lg 1 regulatsioonist, mis sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust anda hageja nõudele maakohtuga võrreldes teistsugust hinnangut. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt koosmõjus § 171 lg-ga 1 jätta R. J. kanda. Mare Merimaa Imbi Sidok Urmas Reinola 7