) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. MENETLUSE KÄIK 28.08.2006.a Harju Maakohtusse saabunud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhinõudena 3032,37 krooni ja viivisena 2825,55 krooni. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte avalikult vastavalt
§-le 317. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldati 13.11.2008.a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks 13.12.2008.a. Kostja kohustus kohtule vastama 20 päeva jooksul alates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati
§-st 407 tulenevatest võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. 21.01.2009.a saabus kohtusse hageja esindaja poolt taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude nimekiri. Tuginedes
lg-le 1, taotleb hageja hagi tagaseljaotsusega rahuldamist hagiavalduses märgitud ulatuses. Samuti taotleb hageja
¹ lg-st 3 tulenevalt kostja hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramist tagaseljaotsuses. Hageja poolt kantud menetluskulud koosnevad: 1) õigusabikulud summas 995,85 krooni (s.o 17% hagi rahuldatud osalt); 2) riigilõiv summas 250 krooni; 3) kohtutäituri tasu summas 295 krooni; 4) menetlusdokumentide kättetoimetamine avaliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2 2-06-27306 Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad
lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Juhindudes
¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja poolt kantud menetluskulud õigusabikuludest summas 995,85 krooni, riigilõivust summas 250 krooni, kohtutäituri tasust summas 295 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulust summas 100 krooni. Lähtudes
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 10 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 5000 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, õigusabikulud 995,85 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu 100 krooni. 3 Lindorff Eesti Aktsiaselts on tasunud 10.07.2007.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxx Nordea Pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas (viitenumber 3100057358; selgitus: „tsiviilasi nr 2-06-27306 ja kohtutaituritasu“) ette menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 295 krooni. Kohus leiab, et ettemaksuna tasutud menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu kuulub maksjale tagastamisele, kuna menetlustoimingut, mille tegemiseks Lindorff Eesti Aktsiaselts tasus ettemaksu, ei olnud võimalik teha. Lindorff Eesti Aktsiaseltsile tuleb tagastada kohtutäituri tasu 295 krooni arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Nordea Pangas. Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.