lg 1 kohaselt kohustub üks isik laenulepinguga andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks oma lepingujärgset kohustust täitnud ja laenu tagastanud ning seega on ta kohustust rikkunud (
).
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus rahuldab hageja põhinõude
Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingu p-le 1.5.1 kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus laenulepingu p 1.5.1 ja
Kuna laenu tagasimakse tähtaeg oli 20.11.2005.a, on hageja õigesti arvestanud viiviseid alates sellest ajast. Kostja ei ole viiviste arvestust vaidlustanud ning hageja on viiviste summat vähendanud, paludes need välja mõista põhisumma ulatuses. Kohus rahuldab eeltoodu alusel viiviste nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 25 000 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.