lg-le 2 mittevastavaks teadliku valeandmete esitamise tõttu (p 2); tunnistati edukaks pakkumuseks ühispakkujate Cybernetica AS ja Fara OY pakkumus kui majanduslikult soodsaim (p 3); otsustati viitega
lg 5 p-le 1 mitte tagastada Sertifitseerimiskeskus AS-le pakkumuse tagatist (p 4); otsustati tagastada Cybernetica AS-le ja Fara OY-le pakkumuse tagatis kolme tööpäeva jooksul pärast sõlmitud hankelepingu jõustumist (p 5). Käskkirja andmisel viidati riigihanke komisjoni 03.09.2008 protokollile, milles vastavasisulisi ettepanekuid põhjendati järgmiselt: 1) Pakkumuste vastavaks tunnistamisel puudus alus eeldada, et keegi pakkujatest esitab valeandmeid. Kuna pakkumuse esitamise ettepanekus sooviti teavet vaid selliste piletimüügisüstee2
lg 1 p 6 ja § 113 kohaselt üksnes pakkuja kvalifikatsiooni puudutavate andmete osas, 2)
lg 2 ei anna alust viia pärast pakkumuste hindamist uuesti läbi pakkumuste vastavuse kontrollimist, sest hankemenetlus on rangelt etapiline; 3) vaidlusaluste andmete näol polnud tegemist valeandmetega vaid hankijale mõeldud lisainformatsiooniga; vaidlustaja pole esile toonud, millistele hanketeates või pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimustele vaidlustaja pakkumus ei vasta. Kuna pakkumus lükati tagasi õigusvastaselt, on õigusvastane ka kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamine. Kuna vaidlustajat pole hankemenetlusest kõrvaldatud ning ta pole oma pakkumust tagasi võtnud, puudus
lg-st 2 tuleneb hankija kohustus lükata mittevastav pakkumus tagasi, ükskõik millal mittevastavus ka ei ilmneks; 2)
lg-st 2 tulenevalt oli hankijal õigus käesoleval juhul vaidlustaja pakkumus tagasi lükata, kui pakkumus ei vasta pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimusele; 4
Hankija otsus ei sisalda viidet pakkumuse esitamise ettepaneku punktile, millele vaidlustaja pakkumus ei vasta. Hankija on hinnanud valeandmeteks vaidlustaja esitatud piletimüügisüsteemide referentside esimest osa pealkirjaga „Seadmete Sagem Monetel EFT930 referentsid ühistranspordis“. Selle sõnastus ei anna alust teha järeldust, et sealnimetatud seadmed on paigaldanud vaidlustaja. Ka vaidlustaja 11.07.2008 kirjast oli hankijale vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel teada, et Rootsis, Soomes ja lennufirmas pole seadmeid paigaldanud vaidlustaja. Vaidlustaja pakkumuses toodud andmed ei sisalda expressis verbis kirjeldust, et vaidlustaja on nimetatud kohti peatöövõtjana seadmetega varustanud. Vaidlustaja esitatud andmed Sagem Monetel EFT930 paigaldamise kohta Rootsis, Soomes ja lennukites võivad küll tähendada vaidlustaja soovi eksitada hankijat, kuid mitte valeandmete esitamist; 4)
Kuigi hankija on vaidlustusmenetluses märkinud, et vaidlustaja pakkumust ei lükatud tagasi mitte liigse informatsiooni tõttu, vaid valeandmete esitamise pärast, oleks hankija võinud kaaluda vaidlustaja pakkumuse hindamisel, kas piletimüügisüsteemide referentside kohta pakkumuse esitamise ettepanekus mittenõutud andmete esitamine ja referentside esitamine selliselt, et neist pole võimalik üheselt aru saada, on sellisteks pakkumuse puudusteks, mis muudavad selle pakkumuse esitamise ettepaneku tingimustega vastuolus olevaks; 5) Kuna pakkumise tagasilükkamise otsus oli õigusvastane, ei saa pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, millele ei eelnenud õiguspärast pakkumuse vastavuse kontrollimist, olla õiguspärane; 6)
lg 5 p 1 kohaselt jääb pakkumuse tagatis hankijale või võib hankija selle realiseerida, kui pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Hankija aga ei ole vaidlustajat hankemenetlusest kõrvaldanud, vaid on tema pakkumise
Õige pole hankija seisukoht, et ka pakkuja kõrvaldamisel hankemenetlusest lükkab hankija tagasi esitatud pakkumuse. Pakkuja kõrvaldamisel pakkumuste vastavuse kontrollimist ei toimu.
sätestab nn hankemenetluses osalemise tingimused, mis ei ole pakkuja kvalifitseerimise tingimused
ja § 40 tähenduses ega pakkumuse vastavusele esitatud tingimused
Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste tuvastamine ei tähenda, et pakkuja majanduslik ja kutsealane pädevus ei vastaks kvalifitseerimise tingimustele (mille kohta tehakse pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsus) või et pakkuja pakkumus ei vastaks hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele (mille kohta hankija teeb pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise otsuse). Seega ei tähenda ka pakkumuse tagasilükkamise otsus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist. Kuna
lg 5 p 1 kohaselt jäetakse pakkumuse tagatis tagastamata pakkuja kõrvaldamisel hankemenetlusest, mitte pakkumise tagasilükkamisel, on hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagatist mitte tagastada vastuolus riigihangete seadusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus kaebuses taotletakse vaidlustuskomisjoni 09.10.2008 otsuse tühistamist ja AS Sertifitseerimiskeskus vaidlustuse rahuldamata jätmist. Põhjendused: 5
lg 5 ei võimalda pakkumuse tagatist tagastamata jätta, kui pakkumus tagasi lükatakse.
lg-s 1 sätestatud pakkumuse tagatise eesmärgiks on tagada, et pakkujad käituksid hankemenetluses nõuetekohaselt, kuna vastasel juhul kaotavad nad tagatise. Pole loogiline, et hankija võib jätta tagatise tagastamata, kui pakkuja esitab valeandmeid oma seisundi kohta, kuid hankija peab tagatise tagastama, kui pakkuja esitab valeandmeid pakkumise hindamisel ebaausa eelise saamiseks. Tõlgendus oleks vastuolus ka pakkumuse tagatise instituudi kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna individuaalse seisundi kontrollimise ajaks, mis on iga hankemenetluse esimeseks etapiks, on hankija kahju märksa väiksem kui pakkumuste hindamise ajaks tekkiv kahju. Kui pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest ükskõik mis põhjusel ja mis etapis, ei pea talle tagatist tagastama. 6. Sertifitseerimiskeskus AS vastuses kaebusele palutakse see jätta rahuldamata. 6
tähenduses, teavitades väärteomenetluse algatamata jätmisest 02.10.2008 kirjas nr 61/968. Hankija ei ole seda seisukohta väärteomenetluse seadustiku § 76 korras vaidlustanud, mistõttu see tuleb lugeda pädeva asutuse poolt tuvastatuks ning kaebuse väited valeandmete esitamise kohta jätta tähelepanuta; 2)
lg-st 2, § 4 lg-st 1 ja § 43 lg-st 1 tulenevalt kujutab pakkumus endast oferti analoogselt VÕS § 16 lg 1 sätestatuga. Seetõttu ei ole pakkumuses võimalik esitada valeandmeid. Seepärast käsitleb seadusandja hankemenetluses valeandmete esitamisena vaid
II ptk 3. jaos sätestatud nõuetele vastavuse kohta ebaõige info esitamist (vt
Pakkumuse osa, mida hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel, sisaldab reeglina tingimusi hankelepingu teostamiseks, mitte faktiväiteid; 3) Antud hankemenetluses koostatud pakkumuse esitamise ettepanekus sisalduvad hindamiskriteeriumid ei vasta
Pakkumuse esitamise ettepaneku p 15.8.1.4 sätestatud hindamiskriteerium on klassikaline pakkuja kutsealase ja tehnilise kogemuse tuvastamine läbi fakti. Tegelikkuses ei vasta see kriteerium
lg 4 tingimustele – tegemist pole hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldava kriteeriumiga. See kriteerium on pakkuja pakkumise soodsuse hindamiseks ebaadekvaatne; 4) Et vaidlustus rahuldati täielikult, mistõttu ei omanud vaidlustaja
lg 2 p-st 1 tulenevalt kaebeõigust vaidlustuskomisjoni otsusele, ei tähenda, et vaidlustaja kõigi vaidlustuskomisjoni otsuse seisukohtadega nõustus. Kohtul tuleks võtta seisukoht ka nende vaidlustaja põhjenduste kohta, millega vaidlustuskomisjon ei nõustunud. Vaidlustaja kordab siinkohal seisukohta, et seaduses sätestatud hankija otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest tulenevalt ei saa hankija pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja nende hindamist omaalgatuslikult tagasi pöörduda pakkumuste vastavuse tuvastamise juurde ja muuta varem tehtud sellekohast otsust. Samas on õige vaidlustuskomisjoni seisukoht, et pakkumuse esitamise ettepanekus ei esinenud ühtki tingimust, millele vastustaja pakkumus ei vasta; 5) Hankemenetlusest kõrvaldamise ja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise alused on erinevad. Seetõttu on ka pakkuja ja pakkumuse vastavuse kontrollimisel põhimõtteline vahe. 7. Cybernetica AS ja Fara OY pole kaebuse suhtes seisukohta esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.
lg 1 kohaselt teeb hankija põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Seadus ei näe ette eraldi kirjaliku otsuse tegemist pakkumuse mittevastavaks tunnistamise kohta. Vaidlustatud otsuse tegemisel tugines hankija
lg-le 2, mille esimene lause sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides või juhul, kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus esitatud tingimustele. Ringkonnakohus mõistab vaidlustatud hankija käskkirja p-i 2 selliselt, et sellega lükati Sertifitseerimiskeskus AS pakkumus tagasi. 9. Ringkonnakohus peab õigeks vaidlustuskomisjoni seisukohta, et üksnes pakkumuses valeandmete esitamise faktist, isegi kui see toimus teadlikult, ei piisa pakkumuse tagasilükkamiseks
lg 1 p 6 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas jaos sätestatud või käesolevas jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Sellest sättest nähtub, et seadusandja on hankemenetluses valeandmete esitamises eraldi võetuna seisneva teo soovinud sanktsioneerida esitaja kõrvaldamisega hankemenetlusest. See räägib samuti vastu tõlgendusele, et selline valeandmete esitamine oleks iseenesest pakkumise tagasilükkamise aluseks
Pole mõistlik arvata, et seadusandja soovis samale olukorrale üheaegselt näha ette erinevad õiguslikud tagajärjed – pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise ja pakkumise tagasilükkamise. Ringkonnakohus nõustub vaidlustuskomisjoni otsuses (vt selle otsuse refereeringu p 6) toodud seisukohtadega pakkumise tagasilükkamise ja pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse eristamise kohta ning ei pea neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt vajalikuks korrata.
lg 1 p 6 kohaldamise küsimus Sertifitseerimiskeskus AS suhtes on materiaalõiguslikust aspektist erandina komplitseeritud selle käesoleva hankemenetluse erisuse läbi, et pakkuja referentside olemasolu, mille osas, erinevalt pakutavatest lepingutingimustest, on pakkujal võimalik esitada tõele mittevastavaid faktiväiteid, on kehtestatud mitte pakkuja kvalifikatsioonile hankemenetluses osalemiseks sätestatud eeltingimusena, vaid pakkumise soodsuse hindamise kriteeriumina. Kuid see erijuhtum ei mõjuta hinnangut
Kuna käesoleval juhul ei ole vaidluse all hankija otsus Sertifitseerimiskeskus AS hankemenetlusest kõrvaldada, ei pea kohus asjakohaseks arutleda selle üle, kas selliseks meetmeks oleks alust. Samuti väljuvad käesolevas asjas vaidlustuse ja kaebuse piirest Sertifitseerimiskeskus AS väited pakkumuse esitamise ettepaneku õigusvastasuse kohta. 11. Kuna eeltoodud põhjustel ei andnud hankija väidetud Sertifitseerimiskeskus AS poolt teadlik valeandmete esitamine
lg 2 alusel pakkumuse tagasilükkamiseks alust, ei ole vajalik hinnata ka seda, kas see hankija väide on faktiliselt põhjendatud. Samuti ei sõltu käesoleva asja lahendamine vaidlustaja väitest, et pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja nende hindamist ei saa hankija omaalgatuslikult tagasi pöörduda pakkumuste vastavuse tuvastamise juurde ja muuta varem tehtud sellekohast otsust. Ringkonnakohus märgib siiski, et see väide on põhjendamatu. Riigihangete seaduse kohaselt on hankemenetlus tõepoolest etapiline, kus igas järgnevas menetlusetapis lähtutakse eelnevas menetlusetapis langetatud kehtivast hankija otsusest. Kuid 8
14. Kaebuse esitaja taotles enda menetluskulude väljamõistmist Sertifitseerimiskeskus AS-lt. Kuludokumentidena on kaebuse esitaja esitanud maksekorralduse kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 000 krooni väljamõistmiseks (tl 22). Kuna kaebus jääb rahuldamata, puudub alus taotluse rahuldamiseks. Menetluskulude kaebuse esitajalt väljamõistmise taotlus sisaldub ka Sertifitseerimiskeskus AS vastuses kaebusele, kuid menetluskulude nimekirja ega kuludokumente Sertifitseerimiskeskus AS kohtule esitanud ei ole. Seetõttu jääb ka see taotlus rahuldamata. Kolmandad isikud menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud pole. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.