Obsah (7)

§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 178

2-08-67854 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsi

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 16.10.2008 esitas S AS (hageja) kohtule hagi K V (kostja) vastu 2 708.57 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.02.2006 krediitarvelepingu, mille alusel võimaldati kostjal hagejalt osta kaupu ja kasutada teenuseid, tasudes nende eest esitatud kontoaruande alusel järgmise kuu

1. kuupäevaks. Kostja on tasunud krediidivõlgnevuse põhiosast 292.94 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal kasutatud krediidi eest tasumata 2 426.16 krooni. Hageja esitas 25.08.2007 kostjale kontoaruande koos maksenõudega, milles toodi tasumisele kuuluv summa. Kostja ei ole kohustust täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 2 426.16 krooni, seisuga 14.10.2008 sissenõutavaks muutunud viivise 282.41 krooni ning alates 15.10.2008 viivise 0.03 % päevas põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 08.01.
2. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

§ 407

lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 10.02.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 2 2-08-67854 22.02.2006 sõlmitud krediitarvelepingust. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja

§ 367

alusel.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja taotleb kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist, siis viivise väljamõistmine protsendina 0.03 % päevas ei ole põhjendatud, kuna seadusjärgne viivisemäär on muutuv. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule 26.02.2009 esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 933.86 krooni, millest 270.86 krooni (ilma käibemaksuta) moodustavad õigusabikulud, 250 krooni riigilõiv ja 413 krooni kohtutäituri tasu. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära, esindaja kulu on mõistlik ning põhjendatud suuruses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 933.86 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Meeli Kaur kohtunik 3