) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja I vahel 23.02.2007 sõlmitud ostu-müügilepingust nr 230207-I. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja ja kostja II vahel on 23.02.2007 sõlmitud käendusleping maksimumsummaga 600 000 krooni. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa ) 2 nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja I ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu kuulub nõue kostja II vastu kostjaga I solidaarselt 396 828.90 krooni nõudes rahuldamisele lepingu p 4.1 ja 5.1, VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 113 lg 1 alusel.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtulahendi täidetavuse huvides mõistab kohus kostjatelt välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 06.08.2008 kuni 13.11.2008 kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest. Kostjad on viivituses olnud 156 päeva, seega on viivisenõue 61 905.30 krooni. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 25 750 krooni. Samuti palub hageja kostjalt I välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 500 krooni. Kuna kostja I on võlgnevust vähendanud pärast hagiavalduse esitamist tuleb kohtu arvates kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena
Meeli Kaur kohtunik 3 )
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.