) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud
Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Julianus Inkasso OÜ tasus hageja eest 24.11.2008 arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank (maksekorraldus nr 20236, viitenumber 2900072123, selgitus: „riigilõiv hagilt 46206210343 T R“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 250 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 krooni. Vastavalt hageja esindaja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxSwedbank.
lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.
lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas
¹ lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses 2 2-08-82825 lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt
§-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (
Käesolevas asjas taotleb hageja kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu 125 krooni ja õigusabikulu 2 250 krooni (s.h käibemaks 343,22 krooni) väljamõistmist. Kohus, tutvunud hageja taotlusega kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks, leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt.
p 7 kohaselt on menetluskuluks tsiviilasjas ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja avaldus maksekäsu kiirmenetluses jäeti 22.10.2008 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-08-6467) rahuldamata
Hageja kinnitas 10.03.2009 elektronkirja teel, et 22.10.2008 määruse sai ta kätte 31.10.
lg 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on 01.10.1995 käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EExxx, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabikuluna esitatud summast 2 250 krooni maha arvestada käibemaks 343.22 krooni. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära. Kohus leiab, et antud asjas esindaja kulu on mõistlik ning põhjendatud 500 krooni ulatuses, kuna tegemist ei ole keeruka või pikka aega kestva kohtuvaidlusega. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks kokku 625 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.