Obsah (9)

§ 429§ 428§ 168§ 173§ 174§ 175§ 150§ 144§ 483

2-08-90453 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-90453 Tsiviilasi O

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud

§ 429lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 428

lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei esine

§ 168

lg 4 sätestatud hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmist välistavaid asjaolusid.

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 174

¹ lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt

§-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (

§ 175lg 4).

Käesolevas asjas taotleb kostja hagejalt 2 750 krooni lepingulise esindaja kulu. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu, leides, et selle kandmine kostja poolt on tõendamata ning need kulud on ülepaisutatud. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu kandmine on tõendatud. Kohtu hinnangul, arvestades asja mahtu ja keerukust, on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu tsiviilasjas 1 100 krooni. Nimetatud summa kuulub hagejalt 2 2-08-90453 väljamõistmisele kostja kasuks, kuna arves on märgitud, et summa on lepingulisele esindajale tasutud sularahas. Kui hageja loobub hagist, kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust vastavalt

§ 150lg 2 p-le 2 tagastamisele.

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 150lg 4).

Hageja on hagiavalduselt tasunud 22.12.2008 riigilõivu 550 krooni (maksekorraldus nr 1370). Hageja riigilõivu tagastamise taotlus kuulub osaliselt rahuldamisele.

§ 144

p 7 kohaselt kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega ei saa poole riigilõivu tagastamisel arvesse riigilõivuna võtta maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu ning see kulu jääb hageja enda kanda. Meeli Kaur kohtunik 3