) § 429 lg-ga 1 loobub hageja 22.12.2008 (avalduses ilmselt ekslikult märgitud 20.12.2008) esitatud hagist ning palub kohtul loobumine vastu võtta. Hageja märgib, et on sunnitud hagist loobuma seoses haginõude täitmisega pärast hagiavalduse esitamist. Hageja palub
2 2-08-88224 Kostja esindaja esitas 11.03.2009 kohtule seisukoha hagist loobumise ja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega menetluskulude jaotuse osas. Kostja märgib, et antud juhul olid arved tasutud enne hagi esitamist, mistõttu tegemist ei saa olla
Kostja oli tasunud arved ja täitnud maksekohustuse perioodil 07.10.2008 – 27.11.2008, s.o enne 31.12.2008 hagi esitamist. Hageja esitas hagi pärast seda, kui kohustus oli nõuetekohaselt täidetud sõltumata hagist ja ajal, mil hagi ei olnud veel kostjale kätte toimetatud. Hagi esitamise ajaks hagis väljatoodud võlg puudus seoses kohase täitmisega ja hagejal puudus
Kostja palub võtta loobumine vastu ja lõpetada menetlus ning jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Samal päeval (s.o 11.03.2009) esitas kostja esindaja kohtule ka taotluse menetluskulu kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on kostja tasunud tsiviilasjas esinduse eest Harju Maakohtus: - 31.01.2009 arve TGP nr 000093 alusel 41 092 krooni (ilma käibemaksuta); - 28.02.2009 arve TGP nr 000220 alusel 9 395 krooni (ilma käibemaksuta); - 06.03.2009 arve TGP nr 000242 alusel 2 765 krooni (ilma käibemaksuta). Kokku on kostja tasunud 53 252 krooni pluss käibemaks. Tööaruannetest ja arvetest nähtub, et tegemist on õigusabiga seoses kohtuliku esindusega tsiviilasjas. Maksekorraldused kinnitavad kulu kandmist. Kostja palub määrata menetluskulu suuruseks 53 252 krooni ja see summa hagejalt kostja kasuks välja mõista. 11.03.2009 esitas hageja esindaja A.S kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku 121 250 krooni (s.h pool riigilõivust summas 14 375 krooni ja õigusabikulud summas 106 875 krooni). Veel palub hageja tagastada talle pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust. Kostja on 12.03.2009 esitanud kohtule oma seisukoha hageja menetluskulude nimekirja suhtes. Kostja palub lugeda hageja menetluskulu ebamõistlikuks, põhjendamatuks, mittevajalikuks ja antud asjaga mitteseotuks ning jaotada menetluskulud nii, et need jäävad hageja kanda. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud
Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 3 2-08-88224 Hageja tasus 19.12.2008 (laekunud 22.12.2008) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank (IBAN EExxx xxxxxxxxxxxxx, SWIFT xxx, viitenumber 2900072123, selgitus: „SIA R P hagiavalduse eest“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 28 750 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 14 375 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis.
lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus loeb hagi
lg 1 (hagi esitamise ajal kehtinud) tähenduses esitatuks 02.01.2009 (s.o kui menetlusdokumendid sai kätte kostja seaduslik esindaja). Isegi kui lugeda hagi esitatuks menetlusdokumentide üleandmisest valvurile 31.12.2009, on hagi aluseks olev nõue rahuldatud enne hagi esitamist. Kuna hageja hagist loobumine ei ole tingitud kostja poolt pärast hagi esitamist nõude täitmisega, vaid kostja on nõude aluseks olevad arved tasunud enne hagi esitamist, kuuluvad kostja menetluskulud väljamõistmisele hagejalt. Seoses eelnevaga ei kuulu rahuldamisele hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks.
lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas
¹ lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt
§-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (
Käesolevas asjas taotleb kostja hagejalt menetluskuluna õigusabikulude 53 252 krooni (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Lähtudes
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 700 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 200 000 krooni. Kohus, tutvunud kostja taotlusega hagejalt menetluskulude 53 252 krooni väljamõistmiseks, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Kostja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine hagejalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1, rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 53 252 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
4 2-08-88224 Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.