KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuotsuse avalikult teatavaks 27. veebruar 2009, Narva, kell 16.30 tegemise aeg ja koht Narva kohtumaja kantselei Tsi

§ 361lg 5 kostjad J K ja V K ( edaspidi käendajad) nende ja panga vahel 13.

märtsil 2002.a sõlmitud käenduslepingute alusel. Käendajate vastutus on piiratud 15 000 krooniga. Tulenevalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 30, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingutele Eesti Vabariigi haridusseaduse sätteid. Laenusaaja eksmatrikuleeriti Kohtla - Järve Polütehnikumist. Tulenevalt nimetatud asjaolust ning juhindudes

§ 364, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma.

Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes

§ 362

lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist 15 920,83 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal

§ 362lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.

Haridus-ja Teadusministeerium teavitas

1. mai
2. aasta kirjas nr 10.1.5/561l laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt
3. maiks
4. aastaks. Laenusaaja oma kohustust täitnud ei ole. Haridus- ja Teadusministeerium pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajate tähelepanu juhiti asjaolule, et kohustuse mittetäitmisel pöördub Eesti Vabariik hagiavaldusega kohtusse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt kehtinud TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Antud juhul on hagejale tekitatud kahjuks 17 895,55 krooni, mis sisaldab põhivõlga ja intressi. Tulenevalt

§ 362lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas.

Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus

1. märts 2003 kuni
2. august 2005 kogunenud järgmiselt: 2 - põhivõlg 15 920,83 krooni, sellest ühe päeva intress on 2,20 krooni (15 920,83 x 0.05 = 802,64 krooni aastas : 365 = 2,20 krooni päevas). Selles ajavahemikus on viivitatud 898 päeva, intress on 1 974,72 krooni. Seisuga
3. august 2005 on hageja nõude suuruseks 17 895 (seitseteist tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) krooni ja 55 senti, millest põhivõlg moodustab 15 920,83 krooni ning intress 1 974,72 krooni. Hageja tasus hagi koostamise ja esitamise eest advokaadibüroo Amos arve alusel õigusabikulud summas 1 200 krooni. Tuginedes ülaltoodule ja juhindudes TsK § 173 lg 1, § 207, § 222 lg 1-2, § 272;

§ 362lg 2-3; Ts

MS § 60 lg 1, VÕS RakS § 11, ÕTÕLS § 30 palub hageja välja mõista kostjalt A K, hageja kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu, arveldusarve nr xxx SEB Eesti Ühispank) 17 895 (seitseteist tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) krooni ja 55 senti, millest solidaarselt koos J K ja V K 15 000 (viisteist tuhat) krooni ning välja mõista solidaarselt kostjatelt A K, J K ja V K hageja kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu, arveldusarve nr xxx SEB Eesti Ühispank, viitenumber xxx) kohtukuluna riigilõiv 1 400 (üks tuhat nelikümmend) krooni ja õigusabikulud summas 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni. Kostja vastus 29.12.2005.a esitas A K kohtule vastuse hagiavaldusele. Vastu kohaselt A K hagi ei tunnista. Ta ei ole lõpetanud õpinguid Kohtla-Järve Polütehnikumis, kuna tal on sündinud laps ning seepärast tal ei olnud võimalust lõpetada õpinguid ega vahendeid õppelaenu kustutamiseks. Samas Haridus- ja teadusministeerium on põhjendamatult maksnud Ühispangale viiviseid summas 920,83, kuna viivised puudutavad ainult lepingupooli. Hageja arvamus kostja vastusele Hageja teatas, et jääb oma nõuete juurde ja leiab, et kostja esitatud vastuväidetel ei ole seaduslikku alust. Kostja väited, et ta pole lõpetanud Kohtla-Järve Polütehnikumi ja et tal puuduvad vahendid võlgnevuse maksmiseks, ei ole kohased. Kostjal puudub seaduslik alus kasutada neid vastuväiteid oma vastutuse vähendamise või vabastamise alustena. Kostja ei saa vastuväitena esitada asjaolu, et ta ei lõpetaud kooli, sest just see asjaolu on kogu õppelaenu ennetähtaegse tagasimaksmiskohustuse tekkimise aluseks. Kostjale oli see asjaolu teda. Samuti ei saa arvesse võtta raha puudumisega seotud asjaolu, milline on laenulepingute puhul tavapärane ja sisutu vastuväide. Kostja esitas vastuväite ka viivisele, märkides, et

§ 362

räägib ainult õppelaenu suurusest ning et viivised puudutavad ainult lepingupooli. Kahjuks kostja seisukoht ei tulene seadusest.

§ 362

lg 3 kohaselt juhul, kohaldub riigitagatis, lasub laenusaajal või tema käendajal kohustus maksta riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Kohtuistung 16.02.2009.a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Kostja teatas kohutistungil, et tunnistab hagi osaliselt, õppelaenu 15000 krooni osas. Kohtu seisukoht 3 Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne

1. juulit
2. a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega kuulub kohaldamisele Eesti NSV Tsiviilkoodeks (edaspidi TsK). TsK § 272 lg 1 järgi laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 187 kohaselt solidaarne kohustus või solidaarne nõue tekib, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Lähtudes laenukonto väljavõttest, Eesti Ühispank on 10.01.2000 aastal laenusumma üle kandnud laenusaaja kontole. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjale on laenulepingu märgitud summa TsK § 272 lg 2 järgi üle antud ja laenuleping poolte vahel oli sõlmitud. 07.01.2000.a panga ja kostjate V K ja J K oli sõlmitud käenduslepingud nr 00-003 ja 00-
3. Vastavalt sõlmitud käenduslepingutele vastutavad käendajad Panga ees solidaarselt võlgnikuga ja tagab kõiki Panga nõudeid, mis tekivad või võivad tekkida käenduslepingus sätestatud võlaõigusliku lepingu alusel. Käendusega on tagatud nii põhinõuded kui ka kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmise kulud. Kostjad olid teadlikud käenduslepingu sõlmimisest tulenevatest tagajärgedest ja olid nõus lepingu tingimustega, mida nad kinnitasid lepingule allkirja panemisega. Seega on hageja nõue kostjatelt solidaarselt võla saamiseks õiguslikult põhjendatud. EV Haridusseaduse § 362 lg 2 kohaselt on riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate vastu kogus riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Seega on käendajad kohustatud täitma oma kohustused hageja ees. Kostjad olid teadlikud käenduslepingu sõlmimisest tulenevatest tagajärgedest ja olid nõus lepingu tingimustega allkirjastades käenduslepingud omakäeliselt. Seega on hageja nõue kostjatelt solidaarselt võla saamiseks õiguslikult põhjendatud. Asjaolu, et kostja A K ei ole lõpetanud Kohtla-Järve Polütehnikumi ning et tal puuduvad rahalised vahendid võlgnevuse maksmiseks, ei ole vabandatav ning ei vabasta kostjat kohustuste täitmisest. 4 Samas kostja seisukoht viiviste kohta on väär.

§ 362

lg 3 kohaselt juhul, kohaldub riigitagatis, lasub laenusaajal või tema käendajal kohustus maksta riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Ülaltoodust tulenevalt, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja taotleb õigusabikulu 1200 krooni ja riigilõivu 1400 krooni väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 ja § 61 lg 1 p-ile 1 tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista õigusabi kulu 894,80 krooni (17895,55 * 0,05) ja riigilõiv 1400 krooni. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 632. Natalja Losevtsova Kohtunik 5