KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-51059 Tsiviilasi AS Kiirkanduri hagi OÜ Siska Transi v
§-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 6; 113 alusel kostjalt välja mõista viivise 50 000.- kr. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja esindaja T.Sisas leiab, et pooled pole viivises eraldi kokku leppinud, siis tuleb lähtuda viivise arvestamisel
§ 113lg 1.
Kostja on nõus tasuma viivist 11% aastas ja 0,03% päevas kokku summas 5343,18 kr. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
§ 101
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
§ 113
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja võtab õigeks, et kostja tasus põhivõla 30 399,46 kr 02.10.
- Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepped killustiku ja täiteliiva müümisel viivise tasumiseks 0,5% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest tähtajaks tasumata summast lähtudes. Kirjalikke lepinguid poolte vahel killustiku ja täiteliiva müümise kohta sõlmitud ei olnud. Killustiku müügilepingu sõlmimise kinnituseks saatis kostja garantiikirja 18.12.
- Garantiikirjast ei nähtu, et kostja oleks nõustunud viivist tasuma 0,5% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Saatelehtede alusel on kostja killustiku ja täiteliiva kätte saanud. Hageja on väljastanud arved nr 261241 22.12.2006, 706031 30.06.
- Mõlemal arvel on märgitud, et viivis on 0,5% päevas. Hageja leiab, et kuna kostja ei ole seda vaidlustanud, siis on viivise määras 0,5% kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku müügilepingute sõlmimisel viivise määras 0,5%. Arve esitamine järgneb müügilepingu sõlmimisele. Kohus leiab, et arvele viivise määra märkimine ühe poole poolt, ei tähenda, et sellises viivise määras on siis poolte vahel vaikimisi kokkulepe saavutatud. Kostja vaidlustas viivise määra kohtus käesoleva asja menetlemisel. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostja oleks nõustunud arvetel märgitud viivise määraga ning poolte vahel oleks saavutatud kokkulepe viivise tasumises 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summast. Kohus ei loe hageja poolt esitatud arveid usaldusväärseteks tõenditeks, et poolte vahel oli kokku lepitud viivise määras 0,5% arvete mitteõigeaegsel tasumisel. Arvetel kajastub vaid hageja ettepanek, mitte kostja nõustumine. Seega kuulub kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär. Hageja peab garantiikirja kohaselt viivise arvestamise alguseks 30 päeva kauba kättesaamisest. Arve nr 261241 22.12.2006 järgi kohustus kostja arve tasuma summas 86 903,46 kr 01.01.
- Kostja tasus 07.03.2007 50 000.- kr ja 02.10.2007 15 000.- kr, 02.10.2008 tasus 21 903,46 kr. Kostja sai kauba kätte 19.12.
- Seega viivise arvestamise algus 20.01.
- Viivise arvestus: 20.01.2007 kuni 06.03.2007, 46 viivitatud päeva, viivise määr 0,028% päevas, 46x0,028%x36 903,46=475,32 kr; 07.03.2007 kuni 30.06.2007, 116 viivitatud päeva, 116x0,028%x36 903,46= 1198,62 kr; 01.07.2007 kuni 01.10.2007, 93 viivitatud päeva, 93x0,030%x36 903,46= 1029,60 kr; 02.10.2007 kuni 23.07.2008, 296 viivitatud päeva, 296x0,030%x21 903,46=1945,02 kr. Kokku 4648,56 kr. Arve nr 706031 30.06.2007 järgi kohustus kostja arve tasuma summas 8496.- kr 10.07.
- Kostja tasus arve 02.10.
- Kostja sai kauba kätte 26.06.
- Seega viivise arvestamise algus alates 27.07.
- Viivise arvestus: 27.07.2007 kuni 23.07.2008, 363 viivitatud päeva, 363x0,030%x8496=925,21 kr. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis kogusummas 5573,77 kr.
§ 103
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
§ 103
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskuludest 94,76% jätta hageja kanda ja 5,24% kostja kanda. Kohtunik: