Harju Maakohtu 30.11.2006.a. otsusega /t.l.19-22/ on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatisraha S M ülalpidamiseks ning hageja on pöördunud kohtusse väljamõistetud elatisraha suurendamiseks.
lg.2 kohaselt määratakse igakuine elatisraha kindlaks lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja väitel on kostjalt seni saadav elatis ebapiisav, kuna hageja majanduslikud võimalused on vähenenud ning Si vajadused suurenenud. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja samas oma kolmanda lapse ootel ning tema sissetulek koosneb käesoleval ajal emapalgast ja peretoetustest kogusummas 9000 krooni kuus. Seoses elukalliduse tõusuga ja asjaoluga, et hageja perekond vahetas elukohta, on oluliselt suurenenud kulutused eluasemele ja transpordile. Hageja on Si igakuiste kulutuste suuruseks saanud 10 244 krooni ja soovib, et poole sellest kannaks kostja. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja poolt esitatud kulutuste nimekiri on mõneti ülepaisutatud ja küsitav. Kahtlemata võib lapsega kooselav vanem toidule, riietele, mänguasjadele ja meelelahutusele kulutada nii palju kui ta soovib ja suudab, kuid teiselt vanemalt on ta õigustatud nõudma vaid põhjendatud ja mõistlike kulude võrdväärset katmist. Seoses hageja perekonna poolt uue eluaseme soetamisega on suurenenud iga pereliikme ja sealhulgas ka Si eluasemekulud. Kohus nõustub kostjaga ka selles osas, et nii uue eluasemega seotud lisakulud kui ka muud panga ees võetud kohustused, mille olemasolu hageja on tõendanud, on seotud eelkõige hageja praeguse perekonna elustiilist tulenevate valikutega ning põhjendamatu on seetõttu automaatselt suurendada kostja kohustusi oma poja ees. Elukalliduse tõusu ja lapse pidevat kasvamist arvesse võttes on hageja õigustatud nõudama väljamõistetud elatise suurendamist.
lg.4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool VV poolt kehtestatud kuupalga alammäära, käesoleval ajal seega väiksem kui 2175 krooni. Ka nimetatud seadusest tulenevalt on kostja poolt seni makstav elatis ebapiisav. Kostja igakuine sissetulek brutopalgana oli 2008.a. teisel poolaastal 5757 krooni, mida kinnitab kohtule esitatud palagatõend /t.l.23/. Kostjal on peale Si veel kaks alaealist last, kellele ta on
lg.1 tulenevalt kohustatud elatist andma olenemata sellest, kas K M ja P M emad seda kostjalt nõuavad või mitte. Seega on kostja netopalk lähedane summale, mida ta
lg.4 kohaselt on kohustatud kahele endast lahus elavale alaealisele lapsele elatisena maksma ning P M ülalpidamiseks kostjal vahendeid praktiliselt ei jääks. Samas ei pea kohus aksepteeritavaks, et füüsiliselt terve 30-aastane mees rahuldub sissetulekuga, mis on 1/3 eesti keskmisest palgast ning laseb ennast elukaaslasel ning oma lapsi nende emadel ülal pidada. Õige on hageja seisukoht, et laps on suur ja vaevanõudev kohustus kogu eluks ning kohus ei näe kostja teel takistusi seda kohustust vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses täitmast. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kostja on kohustatud vabatahtliku tasumise korral andma S Mle elatist 2175 krooni kuus. Kui hageja on sunnitud elatise nõude sundtäitmisele pöörama, tuleb väljamõistetud elatisele lisada tulumaksusuosa, sest laps peab talle määratud elatise tervikuna kätte saama.
lg.1 kohaselt mõistab kohus elatise välja elatishagi esitamisest, kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. Kõnesoleval juhul on kostja kohtu poolt määratud ulatuses S Mle elatist maksnud, mistõttu tuleb temalt suurendatud elatisraha välja mõista mitte elatishagi esitamisest vaid käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates. Kohtunik: Anne Randjärv 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.