← Eesti

2-08-87233/3

Obsah (8)§ 442§ 467§ 407§ 394§ 444§ 173§ 174§ 468

ÄRAKIRI TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2009, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-08-

§ 442lg 6, 6, § 633 lg 7).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja hageja nõue. 18.12.2008 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale laekunud hagiavalduse kohaselt on Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal ja kostja sõlminud 22.10.2007 eraisiku krediitkaardilepingu, mille alusel hageja väljastas kostjale Topeltneto vaba tagasimaksmisega krediitkaardi Eurocard/MasterCard Standard nr

  1. Krediitkaardiga sai kostja kasutada kaardikontoga ühendatud krediitkaardi limiiti lepingus näidatud ulatuses. Lepingu sõlmimise hetkel oli intressimäär 0% aastas, kuna kostja taotles krediitkaarti „kampaania“ raames. Intressivaba kampaania algas 01.10.2007 ning oli kestvusega 6 kuud. Alates 01.04.2008 hakkas kehtima intress 12% aastas. Krediitkaardi ülesütlemise hetkeks (12.12.2008) oli intressi arvestatud 3428.90 krooni. Hageja debiteeris panga hinnakirja alusel võlgnevuse või muu täitmata kohustusega seoses kliendile posti teel teatise saatmise eest kokku 400 krooni alates 12.06.2008 kuni 19.11.
  2. Kostja kohustus tasuma krediitkaardi limiidi kasutatud osalt igakuiselt intressi ning lepingu lõpetamisel tasuma kõik võlgnetavad summad (k.a. krediitkaardi põhisumma, intress ja muud lepingust tulenevad maksed ja tasud). Kuna kostja ei täitnud intressi maksmise kohustust, siis ütles hageja lepingu üles vastavalt Topeltneto krediitkaardi tingimuste punkti 11 lõike 4 alalõigetele 1 ja 4, mille kohaselt on pangal õigus leping etteteatamiseta üles öelda, kui kontoomanik on viivitanud rohkem kui 45 päeva. Lepingu ülesütlemiseks on muu mõjuv põhjus eelkõige siis, kui kontoomanik või kaardikasutaja on lepingut oluliselt rikkunud. Kostja puhul väljendus see kohustuslike intresside maksmata jätmises. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. Kostja ei ole lepingulisi summasid tasuma asunud ning võlgneb seisuga 15.12.2008 53 828.90 krooni, millest põhisumma moodustab 50 000 krooni ja intress 3 428.90 krooni võlateatiste saatmise kulu 400 krooni. Hageja nõude materiaalõiguslik alus Hageja tugineb hagiavalduses nõude õiguslikul põhistamisel VÕS § 77 lg 1ning 108 lg 1 sätestatule, teatades, et hageja nõustub asja lahendamsiega kirjalikus menetluses. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendideraisiku krediitkaardi leping, Topeltneto krediitkaardi tingimused, kostja konto väljavõtte koopia, riigilõivu maksekorraldus, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

§ 407

lg 1 sätestatule, mille kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2 Kohus saatis kostjale hagimaterjalid postiasutuse vahendusel tema elukoha aadressile – Tõusu 12, Rakvere, millisel aadressil on kostja hagimaterjalid 31.12.2008 ka isiklikult vastu võtnud. Materjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat

§ 394lg 5 kohaselt hagile vastama 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates.

Eelpool nimetatud tähtaegu arvestades, oli kostjal hagile vastamise viimaseks tähtajaks 15.jaanuar 2009. Käesoleva ajani ei ole kostja kohtule vastanud, samuti ei ole teatanud mittevastamist takistavatest põhjustest, kuigi teda on hoiatatud hagile vastamata jätmise korral kuni 01.01.2009 kehtinud ja materjalide väljastamise ja kättesaamise ajast tulenevalt ka kohaldamisele kuulunud

§ 407lg 1 sätestatud tagajärgedest s.o.

kohtu poolt kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega hagi rahuldamise võimalusest. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega hagile vastuväidete olemasolul nendest teatamiseks, kuid kostja ei ole hagis märgitud võla- ega intressinõuet, samuti kulude nõuet vaidlustanud.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Esitatud hagi on hagiavalduses esitatud asjaoludega põhjendatud ning hageja on esitanud ka nõuet tõendavad dokumendid ja nõude õigusliku põhistuse. VÕS § 8 lg 2 näeb ette, et leping on lepingupooltele täitmiseks VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotusest.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

-1 lg 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.. Vastava nõude menetluskulude hüvitamiseks ja kulude suuruse on hageja esitanud juba hagiavalduses. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et tagaseljaotsusega hagi täielikul rahuldamisel asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. Hageja on esitanud menetluskulude nõude kokku summas 5700 krooni, sellest hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 2750 krooni, õigusabikulud – 2950 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 173; 174-1, 367; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 02. aprillil 2009.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.