) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kokkuleppe kohaselt pidi kostja hakkama maksma 1500 krooni kuus ja jaanuarikuus tasus kostja talle 1500 krooni. Veebruarikuus ei ole kostja aga midagi maksnud. Pärast hagi esitamist kostja helistas ja ütles, et hageja ei hakka seda raha kunagi saama. Seega ei ole kostja osavõttu lapse ülalpidamisest olnud piisav ja hagejal on õigus nõuda elatise väljamõistmist.
lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit.
lg 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla madalam kui pool kehtivast palga alammäärast, milleks praegu on 2175 krooni, sama paragrahvi lg. 6 p.p. 1 - 3 kohaselt võib elatise välja mõista ka sellest madalamana, kui kohustatud vanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmneb muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Antud juhul saab niisuguseks põhjuseks olla kostja töötasu, milline oli tööandja teatise kohaselt oli 2008.a. jaanuarikuust kuni detsembrikuuni vahemikus 2264 kuni 8352 krooni. Keskmine netotulu oli 5895.58 krooni kuus. Seega jääks alammääras elatise väljamõistmisel kostjale keskmiselt 3720 krooni. Sel põhjusel peab kohus vajalikuks vähendada väljamõistetavat elatist 1900 kroonini. Kostja rahalisi kohustusilaenu ja järelmaksu ei pea kohus elatise suuruse määramisel õigeks arvestada, sest kostja peab esmalt lähtuma lapse vajadustest ja võtma tarvitusele abinõud ülalpidamiskohustuse täitmiseks. .
Seepärast tuleb elatis välja mõista alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.