Hageja nõuded Poolte tänaseks lahutatud abielust on sündinud xxxx tütar E . Laps on hageja ülalpidamisel. Hageja kasuks on varasemate kohtulahenditega väljamõistetud elatis, kuid elukalliduse tõusust ja lapse vajadute suurenemist tulenevalt soovib hageja kostjalt elatise katteks välja mõista 3630 krooni. Kostja saab palka üle 20 000 krooni. Lapsel on keskmine puue: bronhiaalastma. Lapse vajadused kuus on keskmiselt 6500 kroooni: toit 2000, rohud 600, lasteaed 462, kommunaalteenused 1200, riided 700, jalatsid 500, hügieenitarbed 300, vaba aja veetmise kulud 600 krooni. Kostja toetab last seaduses ettenähtud miinimumsuuruses elatise maksmisega, kuid lapse vajadused on suuremad. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses elatise nõuet ei tunnistanud, viidetega varasematele kohtulahenditele. Menetluse käigus avaldas, et on nõus tasuma miinimumsummat, hiljem avaldas, et on nõus tasuma mitte üle 2500 krooni. Istungil antud seletuse kohaselt on tal veel üks laps, kellele ta maksab elatist 1200 krooni; 20 000 krooni suurust palka tal ei ole; aprillis 2008 antud kinnituse kohaselt saab ta kätte 17 000 krooni kuus. Hageja ei ole tõendanud, et hageja palk on 5000 krooni kuus; kostja maksab igakuuliselt laenu katteks 6000 krooni. Täiendavas kirjalikus vastuses-seisukohas leiab, et kuna hageja pole tõendanud kulutusi lapsele, siis on tema nõus maksma elatist seaduses ettenähtud miinimumsuuruses. Pangalaenu pidi ta võtma selleks, et endale korter osta, kuna eelmine korter jäi hagejale. See, et laps on haige, on kompenseeritud pensioniga 1200 krooni kuus; kulutused lapse ringides käimisele ei ole tõendatud. Kostja on nõus vaid kuludega lasteaias käimisele ja ei vaidlusta ka kulusid lapse toidule 2000 krooni kuus. Juunis 2008 teatas, et viimased kuud on palka saanud 11 000 krooni. Ravimeid saab laps 90%-se soodustusega, tšekke ravimikulude kohta esitatud ei ole. Teine laps, kellele ta elatist maksab, ei ole tema bioloogiline laps, kuid ta aitab teda kasvatada ja ülalpidada. Normaalne kulu lapsele oleks 4000-4500 krooni. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses. kohustatud vanema võimalustele Kostja ei vaidlusta lapsele tehtud kulutusi toidu osas summas 2000 krooni kuus ja lasteaiaga seotud kulutusi, mis hageja esitatud tõendite kohaselt on 530 krooni kuus. Kostja vaidlustab kulud ravimitele ja ringidele. Hageja on kuludena esitanud ka kommunaalkulud, riided, jalatsid, hügieenitarbed. Neist põhjendatuks ja tõendatuks võib pidada kulu elektrile (arve esitatud 1,5 kuu eest summas 621 krooni) ning kulu eluasemele (arve esitatud november 2007 eest summas 883 krooni). Kohus leiab, et tõenditena esitatud kulud televisoonile, sidevahenditele jms ei ole hädapäraselt vajalikud. On ilmne, et laps vajab riideid ja jalanõusid, samas ei ole ilmselt põhjendatud lugeda neid kulutusi põhjendatuks igakuuliselt vastavalt hagis esitatule 700 ja 500 krooni. Selles suurusesjärgus kulutusi võiks pidada põhjendatuks kord kvartalis, seega kulud riietele- jalatsitele (700+500= )1200 krooni oleks neli korda aastas = 4800 krooni ehk igakuuliselt 400 krooni. Kommunaalkulud ja elektrikulud tuleb arvestada kahe isiku peale- hageja enda osa ja lapse osa, seega kulud neis artiklites lapse osas on elektri eest (1,5 kuud = 621 krooni, seega 12 kuud =4968 krooni, sellest 1 kuu = 414: 2 osalisega= )207 krooni kuus ja kommunaalkuludest 883 krooni kuus: 2 osalisega = 441,5 krooni kuus. Seega vaidlustamata ja/või põhjendatud ja tõendatud kulud lapsele on toit 2000 krooni, lasteaed 530 krooni, kommunaalkulud 441.5 krooni, riided-jalatsid 400 krooni kuus=3371.50 krooni kuus. Kostja poolt vaidlustatud kulusid lapse ravimitele hageja tõendanud ei ole, ehkki kohus andis selleks võimalusi. Kohtule määratud tähtajast hilisemalt esitatud tõendite vastuvõtmisest 10.09.2008 on keeldutud
Kuivõrd hageja on juba esialgsele hagile lisanud arstliku ekspertiisi otsuse selle kohta, et lapsel on puue, mis põhjustab lisakulutusi, siis peab kohus võimalikuks hinnata, et hageja siiski teeb kulutusi lapse ravimitele. Kas selle kulu suurus on just 600 krooni, nagu hagis märgitakse, ei ole teada, kuid kohtu hinnangul on mõistlik ravimikulude võrra suurendada lape igakuised vajadusi summani 3600 krooni. Seega, arvestades juba eelnevalt esitatud kulude suurust summas 3371.50 krooni, jääks ravikulude katmiseks 3600-3371,5=228.50 krooni kuus, mis on ravimite hindasid arvestades mõistlik suurus. Seega on kohus leidnud, et lapse vajadused kuus on tõendatud ja/või põhistatud summas 3600 krni kuus. Hageja on soovinud peaaegu samas suurusjärgus elatise väljamõistmist kostjalt. Perekonnaseaduse kohaselt lasub vanematel võrdne lapse ülalpidamise tagamise kohustus. Paralleelselt lapse vajaduste hindamisega tuleb hinnata ka vanema varanduslikku seisundit lapse ülalpidamises osalemiseks. Hagea esitatud töötasutõendi ( t.lk. 43) kohaselt on tema kuue kuu keskmine brutotöötasu 35 010 :6= 5835 krooni kuus. Kostja esitatud töötasutõendi ( t.lk 50) kohaselt on tema nelja kuu keskmine brutotöötasu 83 571:4= 20 892 krooni kuus. Töötasude vahe on ca neljakordne. Kostja väidet, et tema palgast tuleb tal tasuda kaks laenu, ei ole võimalik arvestada elatise kohustuse täitmisel prioriteedina ehk et esmalt tuleb tagada alaealise lapse ülalpidamise kohustus ja siis hinnata, kas jätkub vahendeid laenukohustuse võtmiseks. Vanemate väga suurelt erinevat töise sissetulekuna arvestavat varanduslikku seisundit hinnates leiab kohus, et kostjal on oluliselt paremad võimalused lapse ülalpidamise kohustuse täitmises osalemiseks ja seega ei ole põhjust elatist mõista vähem välja, kui hageja on soovinud. Lisaks kostjalt väljamõistetavale elatisele, saab hageja enda tema varanduslikku seisundit arvestades osaleda lapse ülalpidamises seaduses ettenähtud elatise miinimumsuuruses ja sellega oleks ka küllalt suures osas kaetud (3630 krooni isalt + 2175 krooni emalt =5805 krooni) hagis märgitud kulud lapsele selle summani, mida hageja on märkinud hagiavalduses ehk 6500 krooni. Hagi on tõendatud lapse sünnitunnistuse ärakirjaga, poolte palgatõenditega, elukohatõenditega, lasteaiast Tuhkatriinu väljastatud tõendiga lapse kulude kohta, tõenditega hageja kulutuste kohta elektrile, kommunaalteenustele, sidevahenditele, lapse kohta vormistatud arstliku ekspertiisi otsusega, 29.05.2003 Ida- Viru Maakohtu otsusega, millega kostjalt mõisteti elatise katteks välja 1000 krooni, Viru Maakohtu 07.04.2006 määrusega kokkuleppe kinnitamise kohta, mille kohaselt kostja maksab elatist 1800 krooni kuus, FIE J A poolt väljaantud tõendiga lapse tervisliku seisundi kohta; AS-s Sampo Pank sõlmitud laenulepinguga. Kohus ei pea vajalikuks arvestada kostja pangakonto väljavõttega, milles kostja on ära märkinud 300krooniste maksete tegemise lapse arvele, kuna makstete tegemine 7-8 aastase lapse pangaarvele ei vabasta kostjat lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite andmiseks täisealise isikuna lapse emale. Samuti ei pea kohus vajalikuks antud kaasuses arvestada Ida- Virumaa perekonnaseisusosakonna tõendiga, mis kinnitab, et tõendi väljaandmise hetkel on määratud kuupäeva kostja ja tema elukaaslase abielu registreerimiseks, selle tõendi esitamise sisulist vajadust ei ole kostja põhistanud. Kostja küll on märkinud, et sellel isikul on laps, kelle ülalpidamises ta osaleb, kuid selles osas kohus leiab, et ülalpidamise peab kostja tagama oma bioloogilisele lapsele ja seega selle uues suhtes oleva ja mitte tema bioloogilise lapse ülalpidamise kulude arvelt ei saa bioloogilise lapse kasuks väljamõistetavat elatist vähendada.
lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Hagi kohaselt soovib hageja jätta kohtukulud kostja kanda. Kohus selgitab hagejale, et
lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik /allkiri/ M. Leimann Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.