, § 95 lg-d 1 ja 2). Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Vastustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et OÜ Inforkom Balt on mitmel korral eiranud ise endale kehtestatud tavapärase majandustegevuse tavasid, näiteks: AS Betox Group arvetel ei 6 ole märgitud vedu teostanud sõiduki registreerimisnumbrit, samas kui AS Remni ja OÜ HSF Ekspedeerimine esitatud arvetel on see olemas; tellijatele edastatud arvetel ei ole kajastatud OÜ Inforkom Balt vahendustasu, kui O. T. 23.06.2007 antud selgitustest ja 14.12.2007 eriarvamusest tulenevalt see pidanuks seal olema; O. T. 23.05.2007 selgituste järgi peaks uute partnerite puhul külastatama nende kontorit, kuid M. T. 13.09.2007 selgituste kohaselt suheldi AS-ga Betox Group vaid telefonitsi. OÜ Inforkom Balt on vastuollu läinud O. T. 23.05.2007 selgitustes nimetatud riskide maandamise praktikaga ka selles osas, et ei kontrollitud AS-l Betox Goup transpordivahendite, kvalifitseeritud tööjõu ega tellitud töö teostamiseks vajaminevate lubade olemasolu. Sellest hoolimata pidas OÜ Inforkom Balt, tuginedes esindajate selgitustele maksumenetluses ja arvetele, AS Betox Group just vedajaks, mitte järgmiseks vahendajaks. Sellest seisukohast taganes kaebaja alles eriarvamuses, olles tutvunud revisjoniaktis kajastatud asjaolude ja maksuhalduri järeldustega. Vahendustasu arvel kajastamise ning vedajal transpordivahendite olemasolu kontrollimise osas on kaebaja menetluse kestel samuti oma seisukohti muutnud, mis viitab nende kohandamisele kontrollitulemustega, mitte asjaolude tõepärasele edastamisele. Sellises olukorras aga ei saa vastustaja hinnangul rääkida heausksest käitumisest tavapärase hoolsuse täitmisel (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-40-03). Ostja heausksuse eeldamine ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-50-03). Kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-5003). Tulumaksu osas viitab kaebaja Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-52-03 ning leiab, et AS-le Betox Group tehtud väljamaksete maksustamisel tulumaksuga tekib vältimatu topeltmaksustamine. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Kuna tulumaksuarvestus erinevalt käibemaksuarvestusest on kassapõhine, siis saab tulumaksu määrata väljamaksetelt, mitte kuludokumentide või kulukannete alusel. Käesolevas haldusasjas on tulumaksu osas ettekirjutuse aluseks mitte puudused kuludokumentides, vaid lõppkokkuvõttes asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-50-03). Kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis on maksuhalduri tulumaksu määramise otsus õige. Tingimus "pidi teadma" tähendab, et ostjal oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tegemist polnud tegeliku müüjaga. Kui ostja aga põhjendatult eeldas, et tegemist on tegeliku müüjaga, siis on maksuhalduri tulumaksu määramise otsus alusetu (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-47-06). Käesoleval juhul ei saa aga maksuotsuses kajastatud asjaolude pinnalt rääkida sellest, et OÜ Inforkom Balt oleks saanud põhjendatult eeldada, et AS Betox Group näol oli tegemist tegeliku vedajaga. Kaebuse esitaja OÜ Inforkom Balt täiendavad seisukohad: Kaebaja on teinud endast oleneva, et täita kaasaitamiskohustust, sealhulgas andnud teavet A. B. kohta. Kuigi maksuhaldur leiab, et A. B. puudub seos AS-ga Betox Group, jääb kaebaja endale teadaolevatele asjaoludele kindlaks. Kuivõrd kaebaja näol on tegemist tavalise äriühinguga, millel puuduvad õigused kohustada teisi äriühinguid ja ametiasutusi informatsiooni väljastama, ei ole kaebajal võimalik esitada täiendavaid tõendeid suuliselt saadud informatsiooni kinnitamiseks. Kaebaja ei seosta A. B. kohta käivat informatsiooni vaidlusaluse maksuotsuse õiguspärasusega. OÜ-l Inforkom Balt puudus kohustus teha 7 kindlaks, kes füüsiliselt AS Betox Group poolt osutatud teenust osutas. Taoline kohustus puudub eelkõige selle tõttu, et praktikas ei ole sellise kohustuse täitmine võimalik. Kaebaja ei ole nõus maksuhalduri väitega (lk 1-2), et Koit Kuuse 13.06.2007 antud selgitused kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et AS-le Betox Group tehti ülekanne, saamata vastu arvel näidatud teenust, ning kuna tellijad kinnitavad, et teenus on saadud, siis oli reaalane teenuseosutaja tundmatu kolmas isik, keda ei olnud võimalik maksumenetluses tuvastada. Sellekohast järeldust kinnitab muuhulgas ka näiteks AS A.K.K. direktori Koit Kuuse 13.06.2007 selgitus, mille kohaselt tema tellis veoteenuseid HSF Ekspedeerimine direktorilt M. T.. Maksuhaldur on seega seisukohal, et tegelikuks teenuse osutajaks oli OÜ HSF Ekspedeerimine – kuivõrd seda äriühingut nimetas oma ütlustes Koit Kuuse. Kaebaja peab sellist järeldust ilmselgelt liialdatuks, kuid leiab, et maksuhalduri vihje OÜ-le HSF Ekspedeerimine kui tegelikule teenuse osutajale ei ole kooskõlas maksusumma määramisega. Kui ostja on saanud teenust tundmatult kolmandalt isikult, on sisendkäibemaksu piiramise põhjuseks asjaolu, tundmatu kolmanda isiku puhul ei saa eeldada käibemaksukohustuslasena registreeritust. OÜ HSF Ekspedeerimine näol on aga tegemist käibemaksukohustuslasega. Juhul, kui maksuhaldur on veendunud, et teenuse osutajaks oli OÜ HSF Ekspedeerimine, tuleks maksuotsus teha teenuse tegelikule müüjale, mitte maksustada ostjat. Käesolev vaidlus on tekkinud mitte kaebaja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu, vaid eelkõige selle tõttu, et maksuhaldur ei ole täitnud
lg 2 p 1 nimetatud kohustust kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et AS-l Betox Group oli aastate pikkuse perioodi vältel võimalik toime panna maksuõigusrikkumisi, sh omada deklareerimata tööjõudu. Käesolevas asjas on AS Betox Group poolt toimepandud õigusrikkumised, mida maksuhaldur ei ole suutnud takistada, muutnud kaebaja maksupettuses mitteosalemise asjaolu tõendamise ebamõistlikult keeruliseks. Kui AS Betox Group oleks deklareerinud korrektselt palgaandmed, oleks kaebajal, kohtul ja ka maksuhaldur võimalik tuvastada isikute ring, kes võisid vaidluse all olevaid tehinguid vahetult osutada. Maksuhaldur ei ole kaebajale andnud ka reaalset võimalust maksuotsust vältida, ta ei selgitanud maksumaksjale milliseid konkreetseid dokumente ja teavet ta pidanuks andma, et tehingud oleks loetud usaldusväärseks ja maksuarvestus korrektseks. Käesolevas asjas on maksuhaldur võtnud ebamõistlikult jäiga seisukoha, et olemasolevad dokumendid ei tõenda tehingute toimumist seni kuni maksuhaldur ei otsusta teisiti. Ebamõistlik on nõuda kaebajalt negatiivse asjaolu – maksupettuses mitteosalemise tõendamist. Kaebaja ei ole nõus seisukohaga, mis on esitatud vastuses kaebusele (lk 2). Ostjale maksusumma määramine selle tõttu, et müüja võtab teenuse eest saadud raha sularahaautomaadist välja ning annab 3-4 aastat hiljem tehingute kohta ebapiisavaid selgitusi, ei ole õiguspärane. Isegi maksuhaldur ei teadnud 2004. a, et suur osa AS Betox Group kontole laekunud summadest kanti edasi V. Životnikoviga seotud äriühingutele või võeti sularahas välja. Samas maksuotsusest ning vastusest kaebusele nähtub, justkui OÜ Inforkom Balt oleks neid asjaolusid pidanud teadma.
lg 1 rakendub vaid siis, kui maksuotsus on tehtud faktiliste asjaolude pinnalt, mis tingivad maksusumma määramise. Näiteks, kui maksuhaldur on tuvastanud väljamakse, mille kohta puudub dokument. Sellisel juhul teeb maksuhaldur maksuotsuse ning maksuotsuse tühistamiseks peab maksumaksja tõendama, et väljamakse oli ettevõtlusega seotud. Käesolevas asjas on maksuhaldurile esitatud arved, lepingud, tehingupoolte kinnitused, selgitused, teenuse edasimüümist tõendavad dokumendid. Maksuotsust tingib aga asjaolu, et esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed. Sellises olukorras ei ole
lg 1 kohaldatav, sest kaebajal on äärmiselt keeruline kui mitte võimatu tõendada seda, et maksuhalduri kahtlused on alusetud, kuna kõik maksumaksja käsutuses olevad tõendid on 8 maksuhaldurile juba esitatud. Kui maksuhaldur seab kahtluse alla maksumaksja poolt esitatud dokumendid, lasub maksuhalduril ka oluliselt suurem tõendamiskoormus. Lisaks leiab kaebaja, et maksupettuse kahtlus on tingitud eelkõige sellest, et tehingud toimusid AS-ga Betox Group ning nimetatud äriühing on teadaolevalt aidanud kaasa maksupettuste toimepanemisele. Seda, kas AS Betox Group oli seotud kaebaja väidetava maksupettusega, ei ole aga maksuhaldur piisava hoolsusega kontrollinud. Maksuhaldur on kasutanud 2005. a kriminaalasjaa võetud ütlusi ning kasutanud neid ilmselt kõikide äriühingute maksuasjades, millised on teinud väljamakseid AS-le Betox Group. Väidetavad ebakõlad ütlustes ja dokumentides on kaebaja arvates otsitud ning uurimist on pigem imiteeritud, sest puuduvad andmed pettusele viitava seose kohta. Maksuhaldur viitas Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-50-03: Ostja heausksuse eeldamine ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, kuid käesolevas asjas ei ole kaebaja arvates tegemist põhjendatud kahtlusega. Maksuhalduril võib olla kahtlus, kuid arvestades asjas kogutud tõendeid, on kahtlus oletuslik. Maksuhalduril puuduvad tõendid, mille pinnalt võiks lugeda kahtlust põhjendatuks. Riigikohus on selgitanud põhjendatud kahtluse olemust järgmiselt: Võimalikku osavõttu maksupettusest kinnitavad näiteks andmed ostja ja müüja - käibemaksukohustuse täitmata jätnud äriühingu - pettusele viitava seose kohta. Kuivõrd maksuhalduril ei ole ega saagi olla tõendeid selle kohta, et kaebaja ja AS Betox Group vahel oli pettusele viitav seos, siis ei ole ka õiguspärane eeldada osavõttu maksupettuses kaebaja poolt. KOHTU PÕHJENDUSED 1.
lg 1 kohaselt maksuhaldur kontrollib selle seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust, lg-st 2 tulenevalt maksuhalduri ülesandeks on muu hulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Vaidlustatud maksuotsuse tegemise aluseks on olnud
lg 1 p 2 ning § 95 lg 1.
lg 1 p 2 kohaselt maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Tulenevalt
Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus Põhja MTK 18.03.2008 maksuotsuse nr 125/217 formaalse õiguspärasuse üle, st OÜ Inforkom Balt ei ole seadnud kahtluse alla maksuhalduri pädevust nimetatud otsust teha, tema poolt haldusakti üldiste vorminõuete järgimist ega ka iseenesest maksusummade määramise õiguslikku alust ja metoodikat, samuti ei ole ta tõstatanud küsimust maksunõude aegumisest. Ka kohus on seisukohal, et selles osas ei ole kaevatud maksuotsusele mingeid etteheiteid, sealjuures on otsus põhjalikult õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud ning vastab nii
§-s 46 sätestatud kui ka üldiselt haldusaktile esitatavatele nõuetele. Maksuotsuse parema jälgitavuse ja arusaamise huvides on selles toodud otsuse sisukord, eraldi alajaotustes on toodud välja loogilises järjestuses OÜ Inforkom Balt ja AS Betox Group vahelised tehingud, sh kriminaalasjas nr 049300.00184 kogutud teave ja isikute seletused tähtsust omavate asjaolude kohta, Põhja MTK seisukoht OÜ Inforkom Balt esitatud eriarvamusest, faktiliste asjaolude analüüs ning maksuhalduri hinnangud ja järeldused nende kohta, maksusummade määramise õiguslik alus ja metoodika jne. Seega on tegemist formaalselt õiguspärase haldusaktiga. Kaebaja on leidnud, et vastustaja on ebaõigesti hinnanud kogutud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud seadust ning teinud seetõttu põhjendamatud järeldused ja nende alusel määranud 9 alusetult täiendavalt tasumisele kuuluvad maksusummad. Kaebaja väidab, et kõik tööd, mille teostamine on maksuhalduri poolt kahtluse alla pandud, on tegelikult teostatud, mida kinnitavad objektiivsed tõendid - vastavad lepingud, arved ja arvete alusel tasumine. Seega, nähtuvalt vaidlustatud maksuotsusest, kaebusest ja selle kohta esitatud vastulausest on käesoleval juhul pooltevahelise vaidluse põhiküsimus revisjoni käigus kogutud tõendite hindamise ja nende põhjal järelduste tegemise õigsus ehk maksuotsuse sisuline õiguspärasus. 2. Vastavalt
§-s 11 sätestatud uurimispõhimõttele maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Samas maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid, olemata maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
lg 1 kohaselt on tõendiks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult jt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Samas tulenevalt
lg-st 2 maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Raamatupidamise seaduse (edaspidi – RPS) § 7 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema samas sättes loetletud andmed. Tehingute hindamist ja arvesse võtmist puudutavad sätted on koondunud
§-st 84, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Järelikult majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt maksuhaldur võib maksumenetluse käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma lähtudes tehingu tegelikest majanduslikest tagajärgedest. Neist sätetest tuleneb ka põhimõte, et ühelgi tõendil ei ole kindlalt ettemääratud jõudu, vaid kõiki tõendeid tuleb hinnata nende koostoimes ja vastastikuses seoses. Seega ka nn objektiivsetesse tõenditesse - raamatupidamise algdokumentidesse saab ja tulebki suhtuda skeptiliselt ning igal konkreetsel juhul tuvastada, kas need ikka kinnitavad väidetud majandustehingute toimumist või on teeseldud, fiktiivsed. Maksuhaldur on kaevatavas otsuses põhjendatult selgitanud, et „raamatupidamises kajastatav algdokument peab kajastama reaalselt toimunud majandustehingut - pooled, sisu, summad jms. Samas, kui tehingute reaalset toimumist tõendavad üksnes raamatupidamise algdokumendid (näiteks arved ja lepingud jms) ning muud tõendid (näiteks selgitused ja andmed erinevatest registritest jms) selliste tehingute toimumise võimalikkust ei kinnita, siis üksnes korrektselt vormistatud dokumentide olemasolu ei saa olla tehingute toimumise ümberlükkamatuks kinnituseks. Sellest tulebki vahetegemine sisulise ja formaalse tegelikkusele vastavuse vahel.“ ning „Kui väljamakse aluseks oleva tehingu olemasolu ei ole leidnud tõendamist, siis ei ole vastava raamatupidamisdokumendi põhjal kantud kulutus ka nõuetekohaselt tõestatud ning on olemas alus maksu määramiseks.“ Põhja MTK on asunudki tema kogutud ja uuritud tõendite põhjal seisukohale, et AS Betox Group nimel OÜ-le Inforkom Balt veoteenuste kohta väljastatud arvete näol ei ole tegemist dokumentidega, mis kajastavad reaalse majandustehingu toimumist neil kajastatud poolte vahel, 10 seega OÜ-le Inforkom Balt maksustatavast käibest käibemaksu mahaarvamise õigust andvate ning kulutuste ettevõtlusega seotust tõendavate dokumentidega. Samas on maksuhaldur toonud ära ka põhjused, miks ta leiab, et OÜ Inforkom Balt ei ole usaldusväärselt tõendanud AS Betox Group nimel väljastatud arvete alusel veoteenuste saamist arvel näidatud isikult /I kd tl 30-33/. 3. Kohus on seisukohal, et Põhja MTK on antud juhul õigesti kohaldanud uurimispõhimõtet ning teinud kogutud tõendite põhjal kooskõlas kohtupraktikaga õiged järeldused.
lg 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus leiab, et OÜ Inforkom Balt ei ole suutnud kohut veenda, et teda on koheldud õigusvastaselt ja ebaõiglaselt ning et maksuhaldur oleks süüdi nendes rikkumistes, mida kaebaja on väitnud. Küll on OÜ Inforkom Balt pannud aga toime maksuotsuses konkreetselt osundatud KMS ja TMS rikkumised – see on kohtu arvates piisavalt leidnud tõendamist ja põhjendamist. Ka on nende tõendite valguses õige Põhja MTK järeldus, et kaebuse esitaja tegevus sai olla ainult tahtlik, kusjuures OÜ Inforkom Balt tahtlus väljendub teadlikus tegevuses fiktiivsete arvete põhjal valeandmete esitamises maksudeklaratsioonides. Kaevatud maksuotsus on lisaks formaalsele õiguspärasusele ka sisuliselt õiguspärane. Kohus peab vajalikuks kokkuvõtlikult märkida, et ta nõustub põhimõtteliselt maksuotsuse argumentatsiooni ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuid asja mahukust ja vastustaja üksikasjalikku tõendite analüüsi (kohus on neid väiteid ja tõendeid kontrollinud ning lisanud ka viited vastavatele toimiku lehekülgedele) arvestades ei pea otstarbekaks ega vajalikuks kõike üle korrata. Kohus rõhutab eelkõige alljärgnevat. 4. Käesoleva maksuvaidluse keskne küsimus on OÜ Inforkom Balt ärisuhted OÜ-ga Betox Group. Asja materjalidest nähtub, et OÜ Inforkom Balt on sõlminud OÜ-ga Gepox Transiit ja AS-ga A.K.K. veolepingud ning on esitanud neile tasumiseks müügiarveid /II kd tl 41-58/. Ka ilmneb tõenditest, et kaebaja ise ei osutanud temalt tellitud veoteenust, kuna tal puuduvad selleks vajalikud autod ja isegi töötajad /I kd tl 150-151/, vaid ta tellis selle nähtuvalt arvetest ja veolepingutest omakorda OÜ-lt Betox Group /II kd tl 25-40/. Samas asjas kogutud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et AS Betox Group nimel OÜ-le Inforkom Balt veoteenuste kohta väljastatud arvete näol ei ole tegemist dokumentidega, mis kajastavad reaalse majandustehingu toimumist neil kajastatud poolte vahel. Nii olid AS Betox Group juhatuse liikme Vladimir Životnikovi 12.03.2007 protokollitud suuliste selgituste kohaselt neil endal väikesed autod ja need vaevalt sadamas vedasid, kasutati OÜ või AS Männiku Auto teenus, kusjuures autojuhid olid ka sealt firmast, kus sõidukid. Ka Keilast kasutati mingit autofirmat /I kd tl 192-194/. Põhimõtteliselt sama kinnitas V. Životnikov ka 08.05.2007 suuliste seletuste protokollis /I kd tl 197199/. Ka AS Betox Group väidetav kontaktisik suhetes OÜ-ga Inforkom A.V. märkis, et äriühingul ei olnud suuri sõidukeid ja teenust osutasid teised firmad /I kd tl 204-206/. Nimetatud seletuste valguses on põhjendamatu ka kaebaja etteheide maksuhaldurile, mille kohaselt „juhuslikult ja seosetult asjasse mittepuutuvatele äriühingutele korralduste saatmine ja küsimine, kas viimased on osutanud teenuseid AS-le Betox Group, on kaebaja arvates asjakohatu.“ AS Betox Group arvetelt ega kaebajaga sõlmitud veolepingutest ei ilmne veoteenust osutanud sõiduki marki ega riiklik registreerimisnumber ega ka isikud, kes reaalselt veoteenust osutasid. OÜ Inforkom Balt juhatuse liikme Oleg Tarankovi 11.10.2007 seletuses väidetut, et veoteenust osutas A. B. sõidukiga numbrimärgiga 799 AKS (valge Volvo F10), ja 08.01.2008 korratut /I kd tl 61-64/ muud kogutud tõendid aga ei kinnita. Sealjuures puuduvad igasugused tõendid, et A. B. oleks olnud AS Betox Group töötaja /I kd tl 146, 172-173176-177,180-181, 184185, II kd tl 13-15, 18-21, 22-23 jm/. Nimetatud tõenditest nähtub, et ei OÜ Inforkom Balt osutanud OÜ-le Gepox Transiit ja AS-le A.K.K. veoteenust ega teinud seda ka AS Betox 11 Group OÜ-le Inforkom Balt. Järelikult olid mõlemad äriühingud üksnes vahendajad, kuid arved ja lepingud tehingute tegelikku sisu ei kajasta. Ühtlasi ei lähe AS Betox Group esitatud arvetel märgitud teenuse osutamise kohad (Muuga sadam) kokku AS Betox Group veolepingutel, OÜ Inforkom Balt poolt OÜ-le Gepox Transiit esitatud arvetel ja veolepingutel märgitud kohtadega, samuti on erinevusi arvetel näidatud mahtudes. Lisaks ilmnes nende isikute, kellelt Põhja MTK võttis seletusi, ütlustest lepingute ja arvete koostamise asjaolude, koostööpartnerite leidmise ning veoteenuse toimumise asjaolude kohta olulisi erinevusi, mis viitab, et kõnealuste tehingute pooled ei ole need, kes arvetel ja lepingutel näidatud, nagu õigesti on märgitud vaideotsuses. Seega ei ole õige kaebaja väide, et maksuhalduri väited, mis seavad kaebaja poolt saadud teenused kahtluse alla, on oletuslikud ega põhine tõenditel. Kaebaja on ise möönnud, et maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud erinevaid ütlusi. Samas on kaebaja põhjendamatult leidnud, et vastustaja väidetud vastuolud ütlustes on „otsitud“. Maksuhaldur peabki uurimispõhimõttest lähtuvalt kõiki tõendeid põhjalikult analüüsima, sh hindama neid just vastastikuses seoses ja kogumis. Ainult sellist meetodit kasutades ongi võimalik maksuhalduril leida vastuolud tõendites ja tuvastada, et formaalselt ühte tehingut kinnitaval dokumendil on tegelikult hoopis teine sisu. Kuna dokumentides kajastatud tehinguid neis näidatud poolte vahel ei toimunud, siis ei vasta AS Betox Group arved RPS § 7 lg-s 1 sätestatud algdokumendi nõuetele, st nad ei kinnita majandustehingute toimumist.
Üldteada on väljend, et „paber kannatab kõike“, samuti ka asjaolu, et Eestis on avastanud nn „arvevabrikuid“, mis teenivad ilmselgelt maksupettuste huve. Just seetõttu ei saagi alati formaalseid raamatupidamise algdokumente võtta absoluutse tõena („objektiivsete tõenditena“), vaid nende järgi majandustehingute tegeliku toimumise kindlakstegemiseks tuleb vaadelda neid dokumente koosmõjus muude tõenditega. Käesolevas maksuasjas on tehingute kohta vormistatud raamatupidamise algdokumendid ajendanud kontrollima nendel märgitud asjaolude olemasolu tegelikkuses. Mõistetaval põhjusel saavad suurema kaaluga olla siinjuures tõendid, mida maksuhaldur kogub just väljaspool maksukohustuslase mõjusfääri.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.