lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja koh last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule.
1 p 1 ja 4 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. JO esitas kohtule avalduse J T Y vanema õiguste äravõtmiseks. Avaldaja ja J T Y lühikesest kooselust sündis xxx tütar N Y. Kooselu lõppes peatselt pärast tütre sündi ning J T Y lahkus avaldajale teadmata kohta. Lapse kasvatamise ja ülalpidamisega tegeles ja tegeleb käesoleva ajani ainuüksi avaldaja. Vaatamata Tallinna Linnakohtu 13.12.2004 (tl .7-8) jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatisele ei ole J T Y lapse ülalpidamiskoht täitnud. Lapse isa tegelik asukoht ei ole avaldajale teada. KMA tõendi 1.3-08/35430-1 alusel on teada, et J T Yon Eesti Vabariigist ettekirjutuse alusel lahkunud (tl 9). Avaldajal ei ole Eesti Vabariigi kodakondsust, kuid N Yon sündinud Eestis ja lapsel on õigus Eestis elamisloale ja kodakondsusele. Dokumentide vormistamiseks peab olema ka lapse isa J T Y nõusolek, 4 mida nende aastate jooksul pole olnud võimalik saada. Oma vanemakohe täitmata jätmise läbi on J T Y last ja lapse õigusi kahjustanud, sest avaldaja ei saa ainuüksi enda avalduse alusel ilma teise vanema nõusolekuta lapse dokumente vormistada. Lisaks J T Y poolt täitmata seadusest tulenevale kohele osaleda lapse ülalpidamisel kahjustab ja riivab J T Y lapse õigust vormistada Eesti Vabariigis nõuetekohane elamisluba ja seejärel korda ajada Eesti kodakondsusega kaasnevad probleemid. See omakorda rikub lapse tuleviku väljavaateid. J T Yei ole aastaid ilma mõjuvate põhjusteta täitnud vanema koht osaleda lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel ega ole täitnud oma kohust ajada korda lapse dokumente, mida laps vältimatult ja paratamatult vajab. Samuti puudub lapsel seoses tema kooliea saabumisega võimalus minna kooli. Lapse isa on kõrvale hoidnud igasugustest lapsega seotud kohte täitmisest. Seeläbi on J T Y lapse õigusi oluliselt riivanud ja kahjustanud.
lg 2 kohaselt vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. 04.05.2007 kohtumäärusega kaasas kohus menetlusse eestkosteasutustena Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu). Eestkosteasutus toetab avaldust ning leiab, et avaldus on põhjendatud asjaolul, et puudutatud isik ei ole aastatepikkuselt täitnud vanemakohi oma tütre kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ega mingil muul moel tundnud huvi lapse elu- ja käekäigu vastu. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on ära kuulanud avaldaja, kes jäi oma avalduse juurde. Kohtule on asjast puudutatud isiku J T Y tegelik viibimiskoht teadmata. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti teate kohaselt lahkus J T Y Eestist ettekirjutuse alusel 2001. Rahvastikuregistri ja Maksu- ja Tolliameti andmetel J T Y elukoht puudub, samuti puudub töökoht. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonnale on J T Y praegune asukoht teadmata. Võimalike aadressidel xxx, Tallinn ja Xxx, Tallinn, keegi ust ei avanud. 27.10.2008 kohtumäärusega andis kohus J T Y riigi õigusabi ning määras J T Y esindajaks vandeadvokaat Andres Lusmägi ning J T Y kutsus kohus 10.12.2008 toimunud istungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Asjast puudutatud isiku J T Y määratud korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi ei nõustu avaldusega. Olukorras, kus nii lapse emal kui isal puudub Eesti kodakondsus ja kodakondsust soovitakse pelgalt koolivaliku otsustamiseks ja kauges tulevikus mõnes Euroopa riigis hariduse omandamiseks on vanema õiguste äravõtmine kunstlik ja mitteveenev põhjus. Avaldaja ei ole tõendanud, et J T Y kuritarvitaks alkohoolseid jooke, narkootilisi või muid uimastavaid aineid. Ka ei ole avaldaja nimetanud ühtegi põhjust, miks lapse kasvatamine ja tema eest hoolitsemine on väidetavalt unarusse jäänud. Seega on avaldus põhjendamatu ja tõendamatu ja rajatud pelgalt paljasõnalistele oletustele. J T Y ei lahkunud Eestist mitte sellepärast, et ta ei oleks tahtnud lapse eest hoolitseda või teda mitte kasvatada, vaid seaduse alusel tehtud ettekirjutuse alusel. J T Y käitus õiguskuulekalt. Pärast õiguspäraselt käitumist ja Eestist lahkumist osutus J T Y vanema kohte täitmine võimatuks ja seda mitte J T Y käitumise tagajärjel, vaid vääramatu jõu tõttu, mis Eestis viibimise võimatuks tegi. Tütre ja isa suhete üle otsustamine nii varases eas on ennatlik, sest tütrel puudub selliste keerukate suhete üle otsustamiseks piisav arusaamisevõime. Lapse tahe on veel piisavalt arenemata, kuid võib eeldada, et laps tahab oma isaks pidada eelkõige lihast isa, mitte kedagi teist. Isaga koos tuleb arvesse võtta ka isapoolset suguvõsa, kellest tütrel võib tulevikus olla palju rõõmu ja abi. On põhjust arvata, et J T Y soovib ja tahab oma tütre eest hoolitseda ja teda kasvatada, kuid suured vahemaad, viisa taotlemise keerukad protseduurid ja suured reisikulud, võisid J T Y seni 5 osutuda ületamatuteks takistusteks. Raske majanduslik olukord aga ei saa olla selliseks argumendiks, mis annaks aluse vanema õiguste äravõtmiseks. 22.05.2007 määras kohus alaealise lapse N Y määratud korras esindajaks advokaat Helen Tombergi. Alaealise lapse määratud korras esindaja toetab avaldust. Isast tulenevatel asjaoludel on lapse elu korraldamata. J T Y ei ole kordagi pikkade aastate vältel täitnud oma kohi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, kusjuures igasugused mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Kuna J T Y on jätnud oma lapse hoolitsuseta, ei ole õigustatud säilitada talle vanemaõigusi. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta. Eestkoste asutuse Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) esindaja toetab avaldaja avaldust. Arvestades asjaolu, et puudutatud isik J T Y ei ole aastatepikkuselt täitnud vanemakohi oma tütre kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ega mingil muul moel tundnud huvi lapse elu-ja käekäigu vastu, toetab eestkosteasutus avaldust vanema õiguste äravõtmiseks J T Y tema tütre N Y suhtes. Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et J T Y ei ole täitnud oma kohi lapse kasvatamisel. Kohtule on esitatud 13.12.2004 Tallinna Linnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2/21-9340/04, millega J T Y mõisteti välja igakuine elatis summas 1240 krooni tütar N ülalpidamiseks avaldaja. J T Y ei ole oma kohi seniajani täitnud. Samuti ei ole avaldajal võimalik avaldajal taotleda lapsele kodakondsust seoses J T Y nõusoleku puudumisele, kuigi lapsel on õigus Eestis elamisloale ja kodakondsusele. Ilma dokumentideta ja kodakondsuseta ei ole võimalik avaldajal otsustada koolimineku eas oleva lapse koolimineku ja hariduse üle. Samuti ei ole avaldajal võimalik lapsega reisida. Kohtule esitatud tõenditega ja seletustega on tõendatud, et J T Y ei ole oma vanema kohi täitnud, jättes ilma mõjuva põhjuseta täitmata kohe lapse eest hoolitseda ja teda üleval pidada. J T Y ei ole püüdnud oma lapsega kontakti saada ega lapse vastu mingit huvi üles näidanud, sellise tegevusega on J T Y kahjustanud lapse huve. J T Y käitumist saab kirjeldada kui vastutustundetut, hoolimatut. Kuigi avaldajale on J T Y tegelik viibimiskoht teadmata, teab arvatavasti J T Y avaldaja ja tütre elukohta, siiski ei ole teinud J T Y mingeid katseid avaldaja ja lapsega ühenduse võtmiseks ega tundud huvi lapse käekäigu vastu ega aidanud last materiaalselt. Eesti Vabariigist väljaspool viibimine ei takista lapsega telefoni teel ühendust võtmast, samuti lapse ülalpidamiseks elatusraha maksmast. J T Y takistab oma kõrvalehoidmisega lapse ülalpidamisest ja kasvatamisest ka lapsel elamisloa ja kodakondsuse saamist Eesti Vabariigis, kuna avaldaja ei saa ainuüksi enda avalduse alusel ilma teise vanema nõusolekuta lapse dokumente vormistada. Seoses sellega kahjustab J T Y ka lapse koolikoht ning reisimist. Kohus leiab, et koolivaliku otsustamise ja Eesti Vabariigis koolikohe täitmise, samuti mõnes Euroopa riigis hariduse omandamise takistamine kahjustab lapse huve ning on aluseks vanema õiguste äravõtmiseks. Kohus leiab, et avaldus on veenvalt põhistatud ning asjast puudutatud isiku J T Y määratud korras esindaja seisukohad ei anna alust vanema õiguste äravõtmiseks jätmisele. Riigikohus on oma 1.03.2007.a. määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohed täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohte täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel väljenduda ka selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta. Kuna J T Y on jätnud oma lapse hoolitsuseta, ei ole õigustatud säilitada talle vanemaõigusi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et JO avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna J T Yei ole oma vanema kohi täitnud, jättes ilma mõjuva põhjuseta täitmata kohe lapse eest hoolitseda ja 6 teda ülal pidada. Samuti takistab J T Y lapsel elamisloa ja kodakondsuse saamist, mis takistab lapsel hariduse saamist. Seega tuleb J T Y vanema õigused ära võtta tütar N Y suhtes.
lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused.
lg 2 sätestab, et eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vastavalt
lg 3 vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohest.
lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.