Ajutise halduri ettepanek on kuulutada välja võlgniku pankrot. Pankroti välja kuulutamine võimaldab täpsustada võlgniku tegeliku vara ning kohustute suuruse ja koostöös võlgnikuga, võimalusel tema elukaaslasega, kaaluda kompromissi pakkumist võlausaldajatele, samas kompromissi ei saa pakkuda ilma lisafinantseerimiseta. Panga teate kohaselt on AS S suletud 15.04.2008 laenuleping nr 06-089159 –EL ja 9.07.2008 suletud laenuleping 06-148187-EV. Menetluse käigus on vajalik kontrollida laenude sulgemise asjaolusid. Kui tegemist on siiski võlgniku poolt ühe võlausaldaja eelistamisega ja vara vähendamisega enne pankrotimenetluse algatamist võib tekkida alus tagasivõitmiseks. Võlgniku sõnade kohaselt töötab ta XXX, tööandja S G OÜ. S G OÜ (kood XXX) osanik ja juhatuse liige on võlgniku elukaaslane NS.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse
lg 1 ja 2, § 31 lg 1 on ajutise pankrotihalduri ettepanek: kuulutada välja M P (kood 36702174916) pankrot; määrata ajutise halduri, UTrossi (isikukood XXXXXXXXX), tasuks 23 800 krooni; tasu välja maksta koos sotsiaalmaksuga kohtudeposiidi või pankrotivara arvelt, UTross arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Nordea Pangas ja välja mõista bürookulud summas 3 280,40 krooni, OÜ-le Konkurss, Tähe 104B Tartu, arvelduskonto Hansapangas nr XXXXXXXXXX Kohtuistung 13.11.2008 kohtuistungil võlausaldaja esindaja ja võlgnik ajutise pankrotihalduri aruandega nõus, aruandele vastuväiteid ei ole. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlausaldaja on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid täitnud.
lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, 5 jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri 14.10.2008 aruande kohaselt võlgnik esialgsetel andmetel võlgneb pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku ca 2 099 222 krooni, koos võimaliku tulevikus tekkiva kohustusega summas 2 950 522 krooni. Nimetatud nõuetele võivad lisanduda viivised ja intressid. Võlgniku teadaoleva vara turuväärtus on pankrotimenetluse algatamise seisuga ajutise halduri hinnangul kokku 15 000 krooni. Kohtuistungil võlgnik ega ka võlausaldaja ei esita vastuväiteid ajutise halduri aruandele ja taotlusele ajutise halduri tasu ning pankrotimenetluse kulude osas. Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlausaldaja enda poolt pankrotiavaldustes esitatud võlgniku vara loetelust, kui ka ajutise pankrotihalduri järeldustest, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu ja võlausaldaja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri nõusolekul kohus nimetab ajutise pankrotihalduri UTrossi pankrotihalduriks. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus
lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.