← Eesti

2-07-25265/27

Obsah (6)§ 218§ 187§ 487§ 7§ 229§ 230

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-25265 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Urmas Reinola ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 6.m

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 05.09.2007 esitas Multireklaam Grupp OÜ hagi CGM Group OÜ vastu lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Vastavalt kostja tellimusele osutas hageja reklaami paigaldamise teenust ja paigaldas Jüri alevikus Xxxxx xxx xx asuvale hoonele valgustuseta PVC tähed „XXXX XXXXXXXXXX“. Nimetatud teenuse eest esitati kostjale 09.11.2006 arve nr 110 summas 47 200 krooni, maksetähtajaga 19.11.2006, millest kostja on tasunud viivitusega üksnes 25 000 krooni. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja ei täitnud arvest nr 110 tulenevat kohustust täies määras, esitas hageja kostjale 15.01.2007 viivisarve nr 224 summas 10 077 krooni, maksetähtajaga 18.01.2007. Ka viivisarve on siiani tasumata. Hageja esitas Harju Maakohtule avalduse kostja vastu kiirmenetluse korras põhivõla summas 22 200 krooni ja viivise summas 22 200 krooni saamiseks. Tingituna kostja vastuväitest kohustati hagejat

§ 487lg1 alusel esitama kohtule oma nõue kostja vastu ja põhjendama seda.

Poolte vahel kehtib hageja arvates suuline töövõtuleping. Hageja on täitnud endale suulise lepinguga võetud kohustused nõuetekohaselt. Arve nr 110 summas 47 200 krooni tasumise maksetähtajaks oli 19.11.2006. Arve mittetähtaegse tasumise korral oli arves ette nähtud viivis 0,5 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostja on arve kätte saanud. Arvet ja tehtud töid vaidlustanud seaduses sätestatud korras ning alustel kostja ei ole. Kostja on hagi esitamise aja seisuga arvest nr 110 tuleneva kohustuse, summas 47 200 krooni täitmisega viivituses 30 päeva. 20.12.2006 tasuti hagejale 25 000 krooni. Summa 22 200 tasumisega on kostja viivituses alates 20.12.2006 kuni hagi esitamiseni kohtule 260 päeva. Lähtudes 0,5% viivisemäärast, on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist summalt 47 200 krooni 236 krooni päevas 30 päeva eest ja summalt 22 200 krooni 111 krooni päevas 260 päeva eest, mis hagi esitamise aja seisuga moodustab kokku 28 860 krooni. Kokku moodustaks hageja viivise nõue kostja vastu 35 940 krooni. Hageja esitas kostja vastu viivise nõude põhinõude ulatuses summas 22 200 krooni. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 palub hageja kohtul mõista kostjalt välja hageja kasuks arvest nr 110 tulenev põhivõlgnevus summas 22 200 krooni ning viivis põhivõla ulatuses summas 22 200 krooni. Asja menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on asunud ekslikule seisukohale, nagu oleks kostja tellinud hagejalt valgustuseta välireklaami. Kostja tellis hagejalt valgustusega välireklaami, mida ei ole siiani välireklaamile paigaldatud. Kostja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu nii suuliselt, telefonitsi kui ka kirjalikult. Kuna hageja ei ole seniajani teostanud täies mahus temalt tellitud töid, siis ei ole kostja kohustatud täies ulatuses pooliku töö eest hagejale tasuma. Lisaks ei ole kostja rahul hagejapoolse välireklaami paigaldamise kvaliteediga. Nimelt püsis hageja paigaldatud välireklaam Xxxxx xxx xx hoone katusel ainult ühe päeva, seni kuni toimus konstruktsiooni purunemine tugeva tuule tõttu. Vaatamata tähelepanu juhtimisele antud asjaolule, ei ole hageja senini välireklaami konstruktsioone tugevdanud. Kostja ootab 2

(5)jätkuvalt, et hageja kõrvaldab puudused, mistõttu ei ole allkirjastanud ka välireklaami üleandmise-vastuvõtmise akti. Eeltoodust ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue. Esimese astme kohtu otsus 03.11.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis välja CGN Group OÜ-lt hageja kasuks põhivõla 22 200 krooni ja viivised 22 200 krooni. menetluskulud jäid kostja kanda. Pooltel puudus vaidlus selles, et neil oli tööde teostamiseks sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel hageja valmistab ja paigaldab kostja Jüri alevikus, Xxxxx xxx xx asuvale hoonele välireklaami. Vaidlus oli pooltel selles, et hageja arvates tuli paigaldada hoone katusele valgustuseta välireklaam. Kostja aga väidab, et ta tellis hagejalt valgustusega välireklaami. Asjas tunnistajana ära kuulatud U. R. omas hagejaga suulist lepingulist suhet. Tunnistaja on elukutselt disainer. M. H., kui tunnistaja hea tuttav, palus tunnistajal kujundada kaupluse katusele suur reklaam, mis paistaks ka teele. Tunnistaja R. projekteeris reklaami. Et reklaam ka öösel nähtav oleks, olid projektis määratud ka valguspunktid. Kui välireklaami eskiisprojekt heaks kiideti, palus H., et tunnistaja otsiks tööde teostaja ning võtaks neilt hinnapakkumised. Hageja hinnapakkumine esitati kostjale tunnistaja vahendusel. Kuna valgustuse paigaldamisega oleks läinud aega 2 kuud, vastas H., et sel juhul nad paigaldavad ise valgustuse. Vastavalt hinnapakkumisele läks hageja poolt täitmisele ainult PVC tähtede valmistamine ning nende paigaldamine. Tunnistaja U. R. ütluste paikapidavuses kohtul kahtlusi ei tekkinud, kuna antud ütlustes sisalduvaid asjaolusid muude tõenditega asjas poolte poolt välistatud ei olnud. Seetõttu on tõene ka hageja seisukoht selles, et kostja tellis temalt teenusena kaupluse hoone katusele valgustuseta välireklaami – PVC tähed „XXXX XXXXXXXXXX“ kaupluse hoonele paigaldamise. Kostja ei ole asjas esitanud ainsatki mõistlikku põhjendust selle kohta, miks ta tasus hageja esitatud arve vaid osaliselt, ja sedagi hilinemisega ning tema poolt tellitud tööd ei ole hageja poolt täidetud kohasel viisil. Asjas ei ole esitanud ainsatki dokumentaalset tõendit selle kohta, et kostja poolt tellitud välireklaam on hoonele paigaldatud puudustega. Kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud. Vastupidist kostja tõendanud ei ole. Hageja esitatud 20.03.2008 saldokinnituse kohaselt võlgneb kostja hagejale äriühingu raamatupidamise andmetel seisuga 31.12.2007 põhivõlana arve nr 110 alusel 22 200 krooni ning arve nr. 224 alusel 10 077 krooni. Kuna kostja ei ole vaidlustanud arve nr 110 09.11.2006 saamist, tasumise tähtaega ega viivise määra, oli hageja viivise nõue kostja vastu põhivõla ulatuses põhjendatud. Kostja vastuväited hagile olid tõendamata, seega paljasõnalised ning kohus jättis need tähelepanuta. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus CGM Groupp OÜ palub tühistada Harju Maakohtu 03.11.2008 otsus, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus on tõlgendanud kostja seisukohti tendentslikult ja eiranud sellega

§ 7

esitatud poolte võrdõiguslikkuse põhimõtet võttes otsuse tegemisel arvesse ainult hageja väiteid toetavad asjaolud ja tõendid. Kostja nõustub tunnistaja ütlustega selles osas, et kohtu toimikusse esitatud eskiisprojekt reklaami teostamiseks ja paigaldamiseks on kostja poolt aktsepteeritud ja oli hagejale aluseks tööde teostamisel. Kostja aga ei nõustu tunnistaja seisukohaga, et kostja juhatuse liige M. H. oleks kunagi loobunud nõudest teostada reklaami valgustusest. Kostja on kohtule piisavalt tõendanud asjaolu, et hageja kohustus teostama reklaami koos valgustusega ning selle nõuetekohaselt paigaldama. 3

(5)Isegi juhul, kui lähtuda asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hagejalt saadud arvel märgitud viivisemäära, ei kuulu hageja viivisenõue rahuldamisele. Kui kostjal tõesti eksisteerib võlgnevus hageja ees, on võimalik kostjalt nõuda vaid VÕS § 94 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära enne iga aasta
  1. jaanuari ja
  2. juulit. Kohus tugines otsuse tegemisel hageja esitatud saldokinnitusele. Kostja raamatupidaja poolt allkirjastatud saldokinnitus aga ei kinnita ega tõenda kostja kohustusi hageja ees. Saldokinnitus omab tähendust vaid raamatupidamuslikust arve pidamise aspektist lähtuvalt, kuna raamatupidaja, kes kinnitab saldokinnituse, ei oma volitusi võtta kostjale kohustusi kolmandate isikute ees. Kostja on tasunud arve osaliselt vaid seetõttu, et ka hageja on töid teostanud osaliselt. Samuti ei nõustu kostja maakohtu seisuskohaga, et kostja on hageja poolt teostatud tööd vastuvõtnud. Vaatamata kokkuleppele, et kohustus tuli täita ühekorraga, st. koos reklaamiga kohustus hageja samaaegselt paigaldama ka reklaami valgustuse, täitis hageja kohustuse vaid osaliselt. VÕS § 83 lg 1 kohaselt on kostjal õigus keelduda kohustuse ositi täitmise vastuvõtmisest, kui kohustus tuleb täita ühekorraga. Vaidlustatavast otsusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud kõiki tõendeid. Samas ei ole kohus põhjendanud, miks osa tõendeid jäid tähelepanuta ja miks kohus ei nõustunud poole faktiliste väidetega. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 03.11 2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuse põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt

§-st 654 lg 6 korrata. Maakohus ei ole asja arutamisel rikkunud menetlusõiguse norme nagu väidetakse apellatsioonkaebuses. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole maakohus kohelnud pooli ka ebavõrdselt. Maakohus on kostjale hagiavaldust edastades ka selgitanud oma vastuväidete tõendamise kohustust. Põhjendatud on hageja vastuväited apellatsioonkaebusele, mille kohaselt ei ole kostja just oma vastuväiteid tõendanud.

§ 229

lg 1 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Maakohtus on kostjat esindanud lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja seletus ei ole seega tõendiks. Nagu nähtub asja materjalidest on kostja esindaja esitanud vaid paljasõnalisi vastuväiteid nii hagiavalduses toodud asjaoludele kui ka hageja poolt esitatud tõenditele.

§ 230lg 1 kohaselt pidanuks ka kostja oma vastuväiteid tõendama.

Maakohus andis hinnangu kõigile poolte väidetele ja vastuväidetele ja asjas esitatud tõenditele ning leidis õigesti, et poolte vahel oli 2006 novembris sõlmitud suuline töövõtuleping, kus pooled leppisid kokku, et hageja paigaldab Jüri alevikus XXXXXXXXX XXX XX asuva laohoone katusele valgustuseta välireklaami. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid, et telliti valgustatud välireklaam. Hageja on oma väiteid tõendanud tunnistaja U. R. ütlustega (t.l.130). Maakohus leidis õigesti, et peale tunnistaja ütluste on hageja nõue tõendanud ka arvega nr. 110 ja viivisearvega nr 224 (t.l.31,32), samuti esitatud võlanõudega (t.l.33). Vaidlus puudub ka selles, et arve nr 110 alusel tasus kostja 20.12.2006 hagejale 25000 krooni. Hageja on maakohtus kinnitanud, et arve nr 110 on esitatud vaid PVC tähtede paigaldamise eest ega sisalda valgustuspunktide maksumust. Hageja seadusliku esindaja seletus on kooskõlas esitatud arvega nr 110 sõnastusega (t.l.31). Samuti tõendab hageja väiteid ka esitatud 4

(5)saldokinnitus (t.l.80). Kostja ei ole esitatud tõendeid ümber lükanud. Põhjendatud ei ole kostja väide, mille kohaselt ei ole saldokinnitus käsitletav tõendina. Saldo on võlgnetavate nõuete ja kohustuste vahe (VÕS § 203 lg 1 teine lause). Saldoteatises on kostja kinnitanud ka viivisevõlga. Seega on maakohus õigesti leidnud, et pooled olid kokku leppinud ka viivistes. Hageja on ise vähendanud viiviste nõuet põhivõla suuruseni. Kostja on küll apellatsioonkaebuses palunud viivisevõlgnevust vähendada, kuid pole esile toonud selliseid asjaolusid, mis seda võimaldaks teha. Kostja ei ole maakohtus palunud viiviste vähendamist. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Reet Allikvere Urmas Reinola Kaupo Paal 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.