-s ja MTÜ põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. MTÜ ainukesele juhatuse liikmele AGile ei ole koosoleku kokkukutsujad esitanud kirjalikult ega muul viisil nõuet MTÜ üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Samuti ei ole koosoleku kokkukutsujad teatanud tenniseklubi liikmetele AG ,J G ja JM üldkoosoleku kokkukutsumisest. Kuna 14.02.2008.a MTÜ üldkoosoleku kokkukutsumise korda on jämedalt rikutud ja koosoleku otsused ei vasta headele kommetele, siis on tegemist tühiste otsustega. Seoses eeltooduga palub hageja tuvastada MTÜ 14.02.2008.a üldkoosoleku otsuste tühisus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2 2-08-22469 Kostja vastuväited ja selle põhjendused 25.11.2008.a teatas kostja kohtule kirjalikult, et kostja otsustas võtta hagi õigeks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 üksnes otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsÜS § 32 järgi peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
lg 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.
lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. MTÜ põhikirja punkt 6.1. ei näe ette väiksema esindatuse nõuet.
lg 4 järgi, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
lg 5 tuleneb, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜ põhikirja punkti 6.3. järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt 14 päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
¹ lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
¹ lg 4 järgi kohaldatakse otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikeid 5–7. Tulenevalt
lg 6, kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb tuvastada MTÜ 14.02.2008.a üldkoosoleku otsuste tühisus. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174¹ lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja 3 2-08-22469 või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 1 sätestatust määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 11 912,00 krooni (sh hageja lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga 9 912,00 krooni, riigilõiv 2 000,00 krooni). Hageja palub menetluskulud välja mõista JV , kui füüsiliselt isikult, kuna hagi õigeksvõtuga ta ei ole MTÜ juhatuse liige ja tema tegevusest ei teki kohustusi tenniseklubile. Kohus märgib, et hageja taotlus mõista menetluskulud välja JV ei ole protsessuaalselt võimalik ning selleks puudub alus. Käesolevas tsiviilasjas on kostjaks MTÜ (mitte JV) ning kuna hageja poolt esitatud hagi rahuldati, tuleb lähtudes TsMS § 162 lg 1, § 174¹ lg 1 menetluskulud välja mõista kostjalt MTÜ . Seega tuleb kostjalt MTÜ hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 11 912,00 krooni. Epp Haabsaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.