KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Piret Rõuk
- märts 2009.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantselei kaudu 2-08-59848 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus HP alaealise lapse EP suhtes vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna linn Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht: xxx, esindajad N Leost ja I Kukk Puudutatud isik I: : HP , isikukood xxx, registreeritud elukoht KOV täpsusega: xxx, tegelik püsiv elukoht puudub, kontaktaadress: xxx Puudutatud isik II : E P , isikukood: xxx, registreeritud elukoht KOV täpsusega: xxx, tegelik viibimiskoht: xxx, määratud esindaja vandeadvokaat E Tibar-Šuvalov Resolutsioon
- Rahuldada Tallinna linna avaldus HP vanema õiguste äravõtmiseks,
- Võtta ära HP vanema õigused lapse EP suhtes,
- Tallinna linnal korraldada alaealise EP edasine elu. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärusele on asjast puudutatud isikul õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Avalduse asjaolud ja nõue Harju Maakohtu menetluses on Tallinna linna Linnaosa Valitsuse kaudu esitatud avaldus HP vanema õiguste äravõtmiseks poja EP suhtes. Algselt palus avaldaja võtta ära lapse ilma vanema õiguste äravõtmiseta, kuid menetluse kestel nõuet muudeti. E P on sündinud HP teise lapsena, sünniakti on emana kantud HP , sünniaktis kanne isa kohta puudub. Vanema lapse R-SP üle on seatud Harju Maakohtu 14.11.2008.a. määrusega eestkoste. Lastekaitsjad on HP iga tegelenud alates 2007.a. algusest, mil H.P ootas teist last. Ida Politseiameti teatel oli H.P probleeme narkootikumide ja alkoholiga. Alates
- aasta jaanuarikuust elas H.P MTÜ Enne ja pärast sündi ema- ja lapse varjupaigas . Rasedusega ta end arvele ei võtnud, kuna tal puudus ravikindlustus ja oli võlg eelneva arstiteenuse eest. Võla tasumiseks saadud sotsiaaltoetuse kulutas mujale ning rasedusega arvele võttis end alles mais 2007.a. raseduse teises pooles. Raseduse kestel olid H.P il probleemid alkoholi tarvitamisega, varjupaiga korrast kinnipidamisega ning teenuste eest tasumisega. Vanemasse lapsesse suhtus hoolimatult. MTÜ Enne ja pärast sündi ema- ja lapse varjupaik lõpetas
- aasta juulikuus HP iga majutuslepingu sisekorraeeskirjade korduva rikkumise ja võlgnevuste pärast. Tallinna Lastekodu keskuse ema- ja lapse varjupaigas taotleti emale koht ning HP asus sinna elama
- aasta augustis. xxxsündis E P . Juba 10.10.2007 korraldas HP varjupaigas alkoholirohke peo. Ema lahkus koos külalistega, jättes lapse kõrvaliste isikute hooldada. Varjupaigas olles hulkus H.P lapsega ringi, 2007.a. novembris oli E 2 nädalat raske haigusega haiglas. HP eraldati peretuba Tallinna linna sotsiaalmajutusüksuses aadressil xxx, kuhu HP asus elama 15.12.
- Sotsiaalmajutusüksuses oli pidevalt probleeme sellega, et H.P kutsus külalisi, tarvitati alkoholi ning ta jättis oma lapse sageli järelevalveta ning hoolitsuseta. Lahkus ja saabus suvaliselt, tundmata muret lapse toitmise ega hooldamise pärast. Raskusi oli ka majandamisega, saadud peretoetused ja vanemapalga kulutas praktiliselt koheselt omal äranägemisel. Laps oli sageli toiduta, ema lahkus lapsega teatamata, teda külastasid kahtlased meessõbrad. Korduvalt oli H.P kadunud koos lapsega, tagasi ilmus ilma lapseta, teadmata sageli isegi, kuhu laps jäi. Mai keskel 2008.a. paigutati E Tallinna Lastekodu Väikelaste varjupaika. HP ei pidanud kinni kokkulepetest, huvi lapse vastu oli juhuslik. H.P jätkas oma korratuid eluviise. Vaatamata suurtele võlgnevustele, ei kasutanud ta võlanõustaja abi ega asunud ka võlgnevusi likvideerima. Alates 08.09.2008 puudub HP püsiv elukoht. Lisaks alkoholi ja narkootikumide tarvitamisele on HP olnud probleeme ka seaduskuuleka käitumisega. Karistusregistri andmetel on HP karistatud 28.01.2005 Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni ning 09.04.2007 Harju Maakohtu poolt KarS 201 lg 2 p1 alusel vangistusega 45 päeva. Lõplikuks karistuseks määrati KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 73 alusel tingimisi vangistus 30 päeva, katseajaga 3 aastat. Vaatamata sotsiaalabile ei ole H.P suutnud teha järeldusi ega oma elukorraldust muuta, et tagada lapsele kodu ja normaalne elukeskkond. Ema on lapse jätnud järelevalveta ning hoolitsuseta, samuti ei ole taganud lapsele vajalikku meditsiinilist abi. Vastavalt Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja ja HP poolt koostatud juhtumiplaani 16.10.2008 vahehindamisele võttis HP endale lapsega seoses ning enda elu korraldamiseks elementaarsed kohustused. Sisuliselt on ta kõik kohustused jätnud täitmata, seda vaatamata lastekaitsetöötajate korduvatele meeldetuletustele. Vanemakohuste normaalseks täitmiseks ei ole piisavad üksikud ebaregulaarsed lapse külastamised, sest H.P ei ole muid kohustusi. Kuni käesoleva ajani puudub H.P l kindel elu- ja töökoht, tema elus vahetuvad lühikeste perioodide järelt elukaaslased. Olemasolevatel andemetel on H.P suhtes käimas kriminaalmenetlus KarS § 122 järgi (piinamine), tegu on toime pandud katseajal. H.P püüdlused lapse ja enda elu korraldamiseks on jäänud lubadusteks. Selline kasvukeskkond on väikelapsele ilmselgelt kahjulik, mistõttu taotleb avaldaja Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 alusel vanema õiguste äravõtmist. Määruse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS § 54 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning kuritarvitab vanema õigusi. Lastekaitseseaduse §-st 8 tuleneb, et igal lapsel on õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Sotsiaalhoolekande seaduse § 25 kohaselt võib lapse kodust ja perekonnast eraldada ainult juhul, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu, perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik ning lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides. Avalduses märgitud asjaolud on tõendatud alljärgnevate kirjalike tõenditega: Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna teatisega selle kohta, et HP on probleeme alkoholi liigtarbimisega ja amfetamiini tarvitamisega, Tallinna Lastekodu Ema ja lapse varjupaiga sotsiaaltöötaja teatistega selle kohta, et HP võtab varjupaigas vastu külalisi, tarvitab koos nendega kaasa toodud alkohoolseid jooke, ei pea kinni varjupaiga kodukorrast ning jätab lapse teiste isikute hoole alla lahkudes ise varjupaigast, Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse korduvate kirjadega selle kohta, et HP iga olid probleemid xxx Sotsiaalmajutuskeskuses, kuna ta jättis korduvalt lapsed teiste isikute hoole alla, hulkus päevade kaupa ringi ning oli tagasi tulles alkoholi joobes või jääknähtudega, LOV Sotsiaalhoolekande osakonna taotlusega võtta Väikelaste varjupaika alaealine E P , kelle HP on korduvalt jätnud ilma hoolitsuseta ja järelevalveta võõraste inimeste juurde, HP i kirjalikult võetud kohustustega täita Väikelaste varjupaiga tingimusi selleks, et valmistada ette EP varjupaigast kojupöördumine, Linnaosa Valitsuse lastekaitse juhtumiplaanidega, millest nähtuvalt selgitati välja HP i probleemid ja töötati välja tegevuskava nende lahendamiseks, kuid mis ebaõnnestusid HP i iganädalaste korduvate väljaskäimiste ja alkoholi tarvitamise ning koostöövalmiduse puudumise tõttu, lastekaitsetöötajate juhtumiplaanide tegevuskava vahehindamistega, millest nähtuvalt ei täida HP juhtumiplaanis võetud ülesandeid, ei pöördu psühholoogi juurde, ei külasta last piisavalt, ei oma stabiilset elukorraldust ega töökohta, ei ole alustanud võlgade likvideerimist ning mistõttu määrati HP tugiisik, LOV Sotsiaalhoolekande osakonna kirjaga Tallinna Perekeskuse Pereteenistusele HP professionaalsele tugisiku teenusele suunamiseks, LOV korraldusega selle kohta, et HP peatati peretoetuste ja vanemhüvitiste maksmine seoses EP viibimisega varjupaigas, LOV Sotsiaalhoolekande osakonna kutsetega HP , et arutada EP edasist elukorraldust, HP i kirjaliku keeldumisega anda Sotsiaalhoolekande osakonnale selgitusi, LOV Sotsiaalhoolekande osakonna taotlustega EP varjupaigas viibimise pikendamiseks ja nõusolekuga lubada HP il külastada last varjupaigas, sotsiaalhoolekandeosakonna ja sotsiaaltöötajate kirjavahetusega selle kohta, et HP külastab varjupaigas viibivat EP harva ja ebaregulaarselt ega täida kodukorra nõudeid ja endale võetud kohustusi, Tallinna Lastekodu teatega LOV Sotsiaalhoolekandeosakonnale selle kohta, et HP lahkub lapsega varjupaiga territooriumilt, mis ei ole talle lubatud ning toidab last liigse ja mittekohaste maiustuste ja rämpstoiduga, asenduskoduteenuse osutamise halduslepinguga selle kohta, et E P viibib asenduskodu teenusel, karistusregistri teadetega selle kohta, et HP i on karistatud rahatrahvidega väärtegude toimepanemise eest ja KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 73 järgi tingimisi vangistusega, LOV sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsespetsialisti kirjadega selle kohta, et ka pärast kohtule lapse äravõtmiseks ja hiljem vanema õiguste äravõtmiseks esitatud avaldusi ei ole HP piisavalt külastanud oma varjupaigas viibivat last, HP i tugiisiku kirjadega selle kohta, et Hei osale regulaarselt ja piisavalt lapse arenguvajaduste ja vanemliku pädevuse rühmatundides. Lapse esindaja toetab avaldust, asudes seisukohale, et Tallinna linna avaldus H.P vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. H.P on vastsündinud lapse suhtes käitunud hoolimatult ning vastutustundetult, jätnud ta ilma toiduta, hoolitsuseta ning meditsiinilise abita. Raseduse ajal ja ka peale sünnitust on ema tarvitanud alkoholi, rasedusega võttis ema end arvele alles peale poolt rasedusaega. Ema ei ole võimeline hakkama saama igapäevaeluga ja lapse eest hoolitsemisega. Käesolevaks ajaks on H.P juba kolmas elukaaslane menetluse jooksul ning mitmes üürikorter, sealjuures on praeguse korteri üürisuhte asjaolud segased. H.P ei ole reaalselt tööle asunud ega ole alustanud oma võlgade likvideerimist. Lastekaitse ja H.P vahel sõlmitud kokkuleppest, mille kohaselt H.P võttis kohustused enda ja lapse elu korraldamiseks, H.P sisuliselt kinni pidanud ei ole. H.P puudub piisav tahe ja vastutustunne, et enda plaane täita. Lastekaitsega ta suhelda ei soovi ning abi ei otsi, pakutud abist keeldub. Kasvatusasutuses viibivat last on H.P külastanud ebaregulaarselt ning ebapiisavalt. Suhtlemine vanema pojaga on kulgenud problemaatiliselt, edaspidi võimaldatakse tal vanema pojaga kohtuda vaid eestkostja juuresolekul. H.P ei suuda võtta vastutust tagamaks lapse vajadustele vastavat kodu ja hoolitsust. Arvestades ema senist käitumist, on põhjendatud alus arvata, et lapse elu ja tervis satuks ema juures ohtu ning ei tagaks lapsele turvalist ja arengut soodustavat keskkonda. 01.10.2008, 15.12.2008 ja 02.03.2009 toimunud ärakuulamistel ei nõustunud HP avaldusega vanema õiguste äravõtmiseks, süüdistas järjepidevates ebaõnnestumistes teisi isikuid või olusid õigustades iseenda käitumist, väljendas soovi ise kasvatada oma last, andis korduvalt kohtule, avaldajale ja lapsele määratud esindajale lubadusi parandada oma käitumist, käia last regulaarselt ja võimalikult tihti vaatamas, leida stabiilne elu- ja töökoht. Püsiva elukoha tõendamiseks esitas H.P kohtule üürilepingu, mille kohaselt andis KU talle 02.01.1009 tähtajatult üürile korteri Tallinnas. Kohus, kontrollinud avalduse vastavust seadusele, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikud ning tuginedes asjas kogutud tõenditele, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Asjas uuritud tõenditega on tõendatud, et HP on mõjuva põhjuseta jätnud alaealise poja EP suhtes täitmata vanemakohused kahe aasta vältel ning ilmselt jätkab lapsele kohatut eluviisi. HP ei hoolitse lapse eest, on jätnud lapse korduvalt järelevalveta võõraste isikute hoole alla, ei külasta varjupaigas viibivat last regulaarselt ja piisavalt sagedasti, eirab varjupaiga kodukorda, ei täida oma lubadusi ja võetud kohustusi nii lapse kui ka teiste isikute ees, eelistab lapsega koosolemisele veeta aega sõprade või tuttavate seltsis, kuritarvitab alkohoolseid jooke, vahetab iga paari kuu järel elukaaslasi, töö- ja elukohti, millest tulenevalt ei suuda ta luua lapsele sobivat ja turvalist elukeskkonda. HP on mitme aasta vältel näidanud üles vähest huvi, koostöö puudumist ja ükskõiksust sotsiaalhoolekandeosakonna pakutud toetustesse, abisse ning nõustamisse ja probleemide lahendamisele suunatud töösse. H.P puuduvad sotsiaalne küpsus, tahtejõud ning kohuse- ja vastutustunne tulla toime enda ja oma alaealise lapse elukorraldusega ning tagada lapse vajadustele vastav kodu, materiaalne kindlustatus ja hoolitsus. Sellise käitumisega võib ta ka tulevikus ohtu seada lapse tervise ning normaalse eakohase arengu, samuti on stabiilse elukeskkonna puudumine lapsele kahjulik. Arvestades H.P senist käitumist, vaatamata osutatud sotsiaalabile tema jätkuvat soovimatust enda ja oma laste elu normaalselt korraldada, on esitatud avaldus põhjendatud ning temalt tuleb PkS § 54 lg 1 p 1 alusel ära võtta vanema õigused poja EP suhtes. HP i vastuväited ei anna alust avalduse rahuldamata jätmiseks. Kohtule püsiva elukoha tõendamiseks esitatud üürileping ei vasta ilmselt tegelikkusele, sest korteri omanikuks ei ole registri andmetel mitte KU, kes on lepingu järgi üürileandjaks, näidates samal ajal oma elukohana Xxx(V ), vaid RJ. PkS § 54 lg 4 sätestab, et kui vanemalt vanemaõiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Seega tuleb Tallinna linnal korraldada alaealise EP edasine elu. Kohtunik:
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.