Obsah (7)

§ 660§ 187§ 430§ 432§ 1741§ 168§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 09.märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-08-21693 I.A: versus J.A. hagi laste eluk

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1. Hageja ja kostja paluvad abielu lahutada.
2. Poolte ühised lapsed: x.xx.xxxx sündinud tütar K A ja xx.xx.xxxx sündinud tütar I A jäävad elama oma ema I.A: juurde.
3. Kostja kohustub tasuma lasete ülalpidamiseks elatist alates
4. juulist 2008 summas 2500 krooni kuus kummalegi lapsele kuni nende täisealiseks saamiseni, s.o. tütar K ülalpidamiseks kuni xx.xx.xxxx.a. ja tütar I ülalpidamiseks kuni xx.xx.xxxx.a., kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk.
5. Elatise võlgnevuse summas 31500 krooni (seisuga 01.03.2009) kohustub J.A. tasuma hagejale igakuuliselt 2000 krooni kuus, kuni võlgnevuse täieliku kustutamiseni. Elatis kantakse üle I.A: arveldusarvele nr. 10010539116018 hiljemalt jooksva kalendrikuu
6. ndaks kuupäevaks.
7. Pooled kingivad ühisvara, milline on nimetatud 09.01.2009 sisalduvas kokkuleppes lastele ning millise vara kohustub J.A. üle andma I.A:le hiljemalt
8. märtsiks
9. Samuti kohustub J.A. eelnimetatud kuupäevaks üle andma I.A:le tema isiklikud asjad .
10. Hoonestatud kinnistu reg.osa 3235939 „Undiusse“ asuk. Kannuküla k. Tarvastu vald, kohustuvad pooled kinkima mõttelistes osades (kummalegi lapsele 1/2 mõttelist osa) hiljemalt
11. maiks 2009.a. , kusjuures pooled seavad kasutusvalduse haritavale maale tähtajaga 5 aastat mõlema poole kasuks. Juhul kui üks pooltest ei täida kõnealust kokkulepet ja taganeb kinkelepingust , kohustub ta tasuma teisele poolele leppetrahvi summas 150 000 krooni ning teine lepingu pool omab õiguse nõuda käesoleva lepingu täitmist.
12. Hoonestamata kinnistu reg.osa 3200939 „Iirise“ asuk. Tinnikuru küla , Tarvastu vald , jääb kostja J.A.le, kusjuures J.A. kanda jääb kõnealuse kinnistul lasuvad kohustused Eesti Vabariigi ees. J.A. kohustub kõnealuse kinnistu kinkima võrdsetes mõttelistes osades tütardele I ja K A hiljemalt 01.märtsiks 2014.a. Nimetatud kohustuse õigeaegsel mittetäitmisel kohustub J.A. maksma I.A:le leppetrahvi 50 000 krooni. Kõnealusel kinnistul võib J.A. teostada vaid hooldusraiet.
13. J.A.le jääb muu vallasvara , s.h. alljärgnev registervara: 8.1.Liikurmasin Jenissei 1200 reg.nr. 0138 ehitusaasta 2004 8.2.Sõiduauto Ford Transit reg.nr. 232 AIZ „ 1993 8.3.Liikurmasin E 302 reg.nr. 9632 EK „ 2004 8.4.Traktorihaagis T50 reg.nr. TN 0537 „ 1982 8.
14. Traktorihaagis HTS 100.27 reg.nr. TN 0536 1985
15. Kummagi poole poolt võetud laenud jäävad selle kanda, kes laenu on võtnud. Muud otsustused Seoses menetluse lõpetamisega: jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt poolte endi kanda; toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte. Selgitused Selgitada:

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; Kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (

§ 430lg 4).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

2 Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (

§ 1741lg 1).

Pooled menetluskulude nimekirju ei esitanud. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Pooled on kompromissi kohaselt kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik 3