← Eesti

2-08-85186/15

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-85186 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi T.A`e hagiavaldus OÜ Kehra Agro vastu töövaidluses Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märts 2009 Menetlusosalised Hageja: T.A (IK xxx) Kostja: OÜ Kehra Agro (RKxxx) Kostja esindaja: M. T.(volikirja alusel) Resolutsioon Jätta T.A`e hagi, OÜ Kehra Agro vastu töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise ja saamata jäänud hüvitise nõudes, läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus taotleda 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättetoimetamisest, et kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on T.A`e hagiavaldus OÜ Kehra Agro vastu töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise ning hüvitise 16 180 krooni nõudes. Eelistung Hageja eelistungile ei ilmunud. Hageja esitas kohtule teate koos arsti tõendiga, mille kohaselt viibib ta haiguslehel alates 18.03.
  3. Taotluse kohaselt on arsti visiit planeeritud 25.03.2009 ning nõuetekohast tõendit esitada enne ei saa. 1

(3)Kostja esindaja palub jätte hagiavaldus läbi vaatamata, kuna hageja ei ole esitanud nõuetekohast arsti tõendit, millest nähtuks, et hagejal esines takistus kohtuistungile ilmumiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist, kuna hageja ei ole kohtuistungile ilmunud ning esitanud vormikohast tõendit. Kooskõlas TsMS § 409 lg 1 p 1 võib kohus hageja kohtuistungilt puudumise korral jätta hagi läbi vaatamata. Hageja pöördus
  1. märtsil 2009 kohtusse ning teavitas, et 23.03.2009 kohtuistungile ilmuda ei saa, kuna on haigestunud. Kohus selgitas hagejale, et arsti tõendi vorm ja sisu peab vastama Sotsiaalministri määrusele, vastasel juhul ei ole alust kohtul taotlust rahuldada. Hageja esitas kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. Taotluse kohaselt on hageja haigestunud 18.03.2009.a. hageja selgitab, et ei saa nõuetekohast tõendit esitada kuna järgmine arsti visiit on 25.03.2009.a./tl. 62/. Vastavalt TsMS § 422 lg 1 mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat; lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Sotsiaalministri 22.06.2004 määrus nr 85 „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ § 4 lg 9 kohaselt tõendile tehakse kanne, millega arst kinnitab, et tõend antakse välja esitamiseks kohtule tõendamaks takistuse olemasolu, mille tõttu isik ei saa ilmuda menetlustoimingule kutsel märgitud tähtajaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu ning kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Riigikohus on oma 15.05.2007 määruses (3-2-1-48-07) p 9 märkinud, et kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust saab lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Väite põhistamise mõiste on esitatud TsMS §-s
  2. Selle sätte kohaselt loetakse väite põhistamiseks kohtule väite põhjendamist selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule esitatud arsti tõendi kohaselt on T.A haiguslehel alates
  3. märtsist 2009 /tl.63/. Kohus selgitab hagejale, et haigusleht ise enesest ei ole takistav põhjus kohtusse mitteilmumiseks. Hageja 2
(3)kohustus on põhistada taotlust, mis takistab teda ilmumast kohtuistungile. Hageja ilmus isiklikult kohtusse
  1. märtsil 2009, et teavitada oma haigusest. Kohtuistung oli määratud
  2. märtsiks
  3. Kohtukutse on hageja kätte saanud 05.03.
  4. Seega haigestumise päeval oli hageja teadlik kohtuistungi toimumisest. Kohus leiab, et hageja ei ole oma taotlust põhistanud, kuna hageja sai ilmuda kohtusse päev pärast haiguslehele jäämist ning märkimata on, mis takistas hagejat konkreetsel päeval kohtusse ilmuda. Hageja on oma taotluses märkinud, et ei saa kohtusse ilmuda tervislikel põhjustel, kuid ei esitanud ühtegi konkreetset põhjendust, mida kohus saaks hinnata kui põhjendatud takistust, mis ei võimaldanud temal kohtuistungil osaleda. Samuti märgib kohus, et hagejal teades kohtusitungi toimumise ajast, oli võimalus võtta endale esindaja. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 412 lg 3 kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kui hagi läbivaatamata jätmise määrus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib menetluse taastamist taotleda määruse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 409, § 412 lg 3, § 662 jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Anu Ammer Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.