Obsah (4)

§ 256§ 76§ 142§ 145

2-08-11447 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2009. a kell 14.00 tsviilkantselei kau

§ 256

p 2 kohaselt faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.

1. Hagiavalduse kohaselt koosneb hageja nõue kostja vastu faktooringlepingu alusel ostjatelt laekumata summadest kokku 239 149.21 krooni. Ostjate poolt on osaliselt hüvitamata arve nr 6025 (tl 27) summas 47 674.72 krooni (3 046.97 EUR) ja arve nr 6026 (tl 28) summas 191 474.49 krooni (12 237.45 EUR). Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja esitanud kostjale ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et hageja pöördus ostjate poole nõudega tasuda saamata jäänud summad arvete nr 6025 ja 6026 alusel. Kostja leiab, et hageja on kohustatud eelkõige esitama nõuded ostjate vastu, kes said müüjalt (N OÜ) kaupa (tl 48).
2. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtule esitatud faktooringulepingu p 21.
3. kohaselt müüja vastutab faktoori ees selle eest, et ostja tasub loovutatud rahalise nõude faktoorile. Lepingu p 21.2.1 kohaselt tagasiloovutamise õigus saabub, kui ostja jätab faktoorile arve kas osaliselt või täielikult maksetähtpäevast arvates kolmekümne päeva jooksul tasumata ja nimetatud arve ei kuulu hüvitamisele krediidikindlustuse andja poolt (tl 19-20). Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et hageja ei ole lepinguga võtnud endale kohustuste täitmise riisikot. Nõude täitmata jätmise riisikot kannab kostja, kes vastavalt lepingule on kohustatud faktoori nõudmisel rahalise nõude tagasi ostma juhul kui ostja faktoorile makseid nõuetekohaselt ei tasu.
4. Kostja vastuväite kohaselt on arve 6026 tegelikult ostja poolt makstud, kuid summa on ekslikult kantud üle faktooringuarvele Sampo Pangas. Kostja hinnangul oli hagejal võimalus P pankrotimenetluses (tl 68-69) tagasi kutsuda valesti tehtud ülekanne. Kohtu hinnangul ei vabane 3 kostja oma kohustusest hageja ees seetõttu, et ostja on makse ekslikult teinud teise panka, kes seda maksesaatjale ei tagasta.

§ 76

lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohase ja õigel viisil. Kuna hageja ei kandnud nõude täitmata jätmise riisikot, ei saa hagejale ette heita ka passiivsust P pankrotimenetluses. Pigem on kostja jäänud põhjendamatult passiivseks (tl 100), arvestades asjaolu, et kostja oli teadlik nii faktooringulepingu p 21.2.1 kui käenduslepingu p 3 sätestatud vastutusest. Vastavalt N T kirjale (tl 73) puudus P pankrotimenetluses vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, seega ei oma kohtu hinnangul käesoleva vaidluse seisukohalt ka tähtsust, et hagejat ei registreeritud selles pankrotimenetluses võlausaldajaks.

1. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejal nõudeõigust kostja vastu, kuna hageja nõude peab rahuldama kindlustusandja. Kohtu hinnangul on see kostja subjektiivne arvamus, millega krediidikindlustuse andja ei ole seotud. Kohtule on esitatud e-kirja vahetus (tl 72-73), millest nähtub, et kindlustusandja arvet 6026 ei hüvita, kuna ostja on arve tasunud 27.07.
2. a N S arveldusarvele. Kuna käesoleva hetke seisuga ei ole kindlustusandja hagejale vaidlusaluseid arveid nr 6025 ja nr 6026 hüvitanud, puudub kohtul alus arvata, et kindlustusandja seda ka tulevikus teeb.
3. Kostja väitel arve 6025 on ostja poolt tasutud summas 17 481,01 EUR. Faktooringulepingu p 7 järgi hageja maksis N OÜ-le 16 422,38 EUR. Kostja hinnangul hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tervet summat vastavalt esitatud arvele. Hageja väitel faktoor omandab nõuded nende nominaalväärtuses, s.o. avanss pluss reserv. Seetõttu ongi nõuded 100% ulatuses. Faktooringulepingu punkt 18.
4. kohaselt faktoor omandab nõuded nõuete nominaalväärtuses, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Nõude nominaalväärtus on lepingu p 13 järgi müüja arve alusel ostja poolt tasumisele kuuluv summa. Arvete nr 6025 ja 6026 nõuete nominaalväärtus on seega kohtu hinnangul vastavalt 20 527.98 EUR ja 12 237.45 EUR (tl 27-28). Arvest 6025 on hüvitamata 3 046.97 EUR (47 674.72 krooni) ja arve 6026 on hüvitamata täies ulatuses summas 12 237.45 EUR (191 474.49 krooni). Konverteerimisel on hageja võtnud aluseks Eesti Panga kursi 1 EUR = 15.6466 krooni. Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ja hageja ei nõua kostjalt ülemääraste summade tasumist.
5. Kohtule on esitatud käendusleping nr 55, millega kostja on võtnud endale kohustuse tagada faktooringulepingust tulenevate N OÜ kohustuste kohane ja täielik täitmine.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja leiab oma vastuses kohtule, et hageja võib saada oma nõude rahuldatud ka N OÜ pankrotimenetluses, mistõttu väheneks hageja nõue kostja vastu (tl 49). Käenduslepingu p 9 kohaselt käendajal ei ole õigust nõuda, et faktoor esitaks kohustuste täitmise nõude esmalt müüjale või mõnele teisele isikule. Faktooril on õigus otsustada oma äranägemisel, kas nõue kohustuste täitmiseks esitatakse müüjale või käendajale eraldi või müüjale ja käendajale koos (tl 24). Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu seega õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub faktooringulepingu alusel ostjatelt laekumata 239 149.21 krooni hageja kasuks väljamõistmisele. 4 Menetluskulud 22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 5