← Eesti

2-08-18248/5

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-18248 Tsiviilasi O G hagi ATG vastu abielulahutuse nõudes Menetlustoimig Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised Hageja O G (ik xxx, elukoht xxx) Kostja ATG (ik xx, elukoht xxx) Resolutsioon Jätta läbivaatamata O G hagi ATG vastu abielulahutuse nõudes. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud O G esitas 09.05.2008.a. kohtule hagi ATG vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab poolte ühine laps D J G (sünd xxx.a.) hagejaga ning hageja peab ülal last, lapse isa lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ei osale. Kostja on teatanud kohtule 30.07.2008.a., et hageja elab Soomes ning käis Tallinnas hagiavaldust esitamas ja, et poolte ühine laps D J G on Soome kodanik ja on isa juures. Kostja esitas ka Soome rahvastikuregistri andmed, mille kohaselt on D J G Soome Vabariigi kodanik ning elab Soomes. 23.09.2008.a. toimunud kohtuistungil teatas hageja, et tuli Eestisse Soomest 2 kuud tagasi ja poolte ühine laps D J elab Soomes. Kostja esindaja teatas kohtuistungil, et poolte ühine poeg on Soomes ja oli Soomes ka avalduse esitamise ajal ning et kostja soovib hagiavalduse läbivaatamata jätmist ja et asja menetletaks Soomes. Kostja esitas 26.09.2008.a. kohtule seisukoha ja avalduse menetluse lõpetamiseks. Kostja vaidleb vastu tsiviilasja menetlusse võtmisele ja leiab, et hagi ei allu Eesti kohtule. Kostja esitas ka kohtule tõendina väljavõtte Soome rahvastikuregistrist seisuga 25.09.2008.a., mille sisust nähtub, et hageja elas kuni 13.08.2008.a. Soomes ning millest selgub, et poolte alaline elukoht oli Soome. Samuti esitas hageja koos kostjaga Tampere linna sotsiaalametnikule avalduse sotsiaaltoetuste maksmiseks Soomes 22.07.2008.a, millises hageja kinnitas, et ta elab Soomes. Kostja leiab ka, et perekonnaasjade välja selgitamiseks tuleb ühel kohtul menetleda kõiki küsimusi, mitte osaliselt Eestis ja osaliselt Soomes. Võttes arvesse, et abielu on sõlmitud Soomes, abikaasad elasid Soomes hagi esitamise ajal, kostja on Soome kodanik ja elab endiselt Soomes, poolte ühine laps on Soome kodanik ja elab Soomes, Soome Sotsiaalamet on teadlik perekonnaga seotud probleemidest palub kostja jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus asjas lõpetada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja üldine kohtualluvus ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja üldise kohtualluvuse järgi. EL Nõukogu määruse 2210/2003 art 3 p 1 kohaselt abielulahutusega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või on kostja alaline elukoht, või on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik. Kuivõrd tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja elas hagiavalduse esitamise ajal Soome Vabariigis ( hageja on ise kinnitanud 23.09.2008.a. kohtuistungil, et tuli Eestisse kaks kuud tagasi), kostja on Soome Vabariigi kodanik ja elab Soome Vabariigis, poolte viimane ühine elukoht oli Soome Vabariigis ning poolte ühine alaealine laps D J G on Soome Vabariigi kodanik ja elas hagi esitamise ajal ja elab praegu Soome Vabariigis koos isaga, leib kohus, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, kuivõrd käesolev tsiviilasi ei ole Eesti kohtu alluvuses. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel O G hagi ATG vastu abielulahutuse nõudes läbi vaatamata. Liili Lauri Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.