) nõuete täitmist. Kontrollakti nr 272469 kohaselt kontrolliti kokku 16 ala ja ruumi ning leiti, et reisilaeval „Galaxy“ ei täideta
nõudeid, mis lubab toitlustusettevõttes suitsetada ainult selleks ettenähtud suitsetamisruumis. 15.08.2007.a. Tarbijakaitseameti ettekirjutusega nr 6-25/5105 kohustati aktsiaseltsi lõpetama
p 6 nõude rikkumine ja võtma arvesse sama seaduse §-s 30 lg 1 sätestatud asjaolusid suitsetamisalade ja suitsetamisruumide määratlemisel Talllinki reisilaevadel. Ettekirjutuse kohaselt tuvastati
nõuete rikkumised baaris „Moonlight“, „Showbaaris“, pubis „Tallink“, „Viskibaaris“ ja diskoteegis. AS „Tallink Grupp“ pakub ettevõtjana oma laevadel jooke(nii alkohoolseid kui ka alkoholivabasid), sööke, suupisteid jne, mis tähendab, et laevadel toimub toitlustamine ja aktsiaselts on käsitatav toitlustajana kaubandustegevuse seaduse(KTS) § 3 lg 2 p 3 tähenduses.
p 6 järgi on toitlustusettevõtetes suitsetamine keelatud, kui pole täidetud
See tähendab, et lisaks suitsetamisruumile ja suitsetamisalale kehtestatud nõuetele ei tohi suitsetamisala asuda toitlustusettevõttes ehk ruumis, kus toimub toidu, sealhulgas jookide müük serveerimisega kohapeal tarbimiseks. Ettekirjutuse täitmiseks on vaja muuta ettekirjutuse punktides 1, 3, 4, 5, 11 ja 13 kirjeldatud senised suitsetamisalad suitsetamiseks keelatud kohtadeks ja lõpetada neis suitsetamise lubamine. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 17.08.2007. Ettekirjutus sisaldab hoiatust, et selle mittetähtaegse või mittenõuetekohase täitmise korral kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha 10 000 kr. Aktsiaseltsi vaide jättis Tarbijakaitseamet 3.09.2007.a. vaideotsusega rahuldamata ning esitas 18.09.2007.a. kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi AS-lt „Tallink Grupp“ 10 000 kr sunniraha sissenõudmise täitemenetluse läbiviimiseks(tl 161). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud ettekirjutus tühistada ning tunnistada vastustaja poolt ettekirjutuse alusel sunniraha sissenõudmise algatamine õigusvastaseks, mis võimaldab kaebajal nõuda vastustajalt kulude hüvitamist. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud fikseeriti kontrollaktis valikuliselt ning motiveering pole piisav. Kontrollimisel keskenduti võimalikku rikkumist kinnitavate asjaolude kirjeldamisele, jättes tähelepanuta rikkumist välistada võivad asjaolud. Kontrollaktis jäeti märkimata, et kõikides kontrollitud ruumides ja kõikidel aladel, kus asub ka baarilett, on selle ümbruses suitsetamine keelatud ning baarilettidel on vastavad kleebised. Vastustaja seisukoht
nõuete rikkumise kohta „Galaxy“ pardal kontrollitud ruumides ja aladel tugineb
§-le 29 p 6, mille kohaselt on suitsetamine keelatud toitlustusettevõttes, v.a.
§-s 31 lg 1 märgitud ruumis. Kuna
ei sisalda mõiste “toitlustusettevõte” legaaldefinitsiooni, on tegemist määratlemata õigusmõistega. Ettekirjutuses pole seda mõistet arusaadavalt ega üheseltmõistetavalt sisustatud. Sotsiaalministeeriumi vastus Tarbijakaitseameti päringule ei kujuta
§-de 29 p 6 ja 31 lg 1 siduvat tõlgendust haldusorgani ja kohtu jaoks. Asjaolu, et baarist saab osta jooke, soolapähkleid ja śokolaadi, ei tähenda, et tegeletakse toitlustamisega, serveerimist ei saa käsitada toitlustamisena. Isegi kui lugeda õigeks vastustaja seisukoht, et baarileti olemasolu korral on tegemist toitlustusettevõttega, saab toitlustusettevõtteks nimetada ainult baariletti, mitte kogu ruumi, kus see asub. Analoogiliselt tõlgendavad
-i ka hasartmängude korraldajad, kasiinodes asub baarilett üldreeglina samas ruumis, kus korraldatakse õnnemänge, suitsetamine on aga keelatud vaid baarileti juures ja selle ümbruses. Hasartmängu korraldajatele pole seni ettekirjutust
p 6 rikkumise eest tehtud ning seega võib olla tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Ettekirjutusega kaebajale pandud kohustus väljub haldusorgani poolt teostatud kontrolli käigus fikseeritud faktiliste asjaolude ja ettekirjutuse andmisele suunatud menetluse raamidest. Kui kontroll teostati üksnes ühel kaebaja reisilaeval, siis ettekirjutusega kohustati lõpetama
Seejuures pole teistel kaebaja poolt prahitud reisilaevadel
-i nõuete rikkumist tuvastatud. Riigikohtu 27.03.2000.a. asjas nr 3-3-1-5-00 tauniti ettekirjutuse tegemist kontrollaktis ja ettekirjutuses endas tuvastamata õigusrikkumiste suhtes ning leiti, et selline ettekirjutus on seadusevastane. Ettekirjutuse andmisele eelnenud haldusmenetluses ei tagatud kaebajale ärakuulamisõigust, millega on rikutud haldusmenetluse seaduse(HMS) § 40 lg
§-s 29 sätestatud suitsetamiseks keelatud kohtadeks ega tagada ettekirjutuse kohustuste täitmist kõikidel kaebaja laevadel. Ettekirjutusega kaebajale pandud kohustused riivavad tema põhiseaduse(PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. 11.10.2007.a. sai kaebaja kohtutäiturilt 26.09.2007.a. koostatud täitmisteate ettekirjutuse täitmata jätmise eest 10 000 kr sunniraha sissenõudmise algatamise kohta. Tarbijakaitseamet on sunniraha sissenõudmise algatamisel rikkunud asendustäitmise ja sunniraha seaduse(ASS) § 9 lg 1, mille kohaselt algatatakse sunniraha sissenõudmine juhul, kui ettekirjutuse adressaat pole ettekirjutust vaidlustanud. Kaebaja vaidlustas ettekirjutuse 20.08.2007.a. vaidemenetluses ja 3.10.2007.a. halduskohtus. Vastustaja poolt rakendatav sunniraha määr pole proportsionaalne ning selle määramisel pole toimunud sisulist kaalumist, millega on rikutud ASS § 3 lg 3, mis sätestab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt ei tohiks sunniraha kohe esimesel korral määrata maksimaalsuuruses, sest sunniraha rakendamise eesmärgiks pole selle adressaadi karistamine ega ka riigile tulu teenimine.
lg 2 kehtestab sunniraha ülemmääraks 10 000 kr, praegusel juhul pole selliseid erakorralisi asjaolusid, mis tingiksid sunniraha rakendamise maksimaalsuuruses. Vastustaja ei informeerinud kaebajat sunniraha algatamise menetlusest ega taganud talle õigust olla ärakuulatud, informatsiooni sai kaebaja alles pärast täitmisteatega tutvumist. Kaebaja maksis sunniraha ära. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud ettekirjutuses toodule järgmised põhjendused. Ettekirjutus on seaduslik ja põhjendatud, selles sisalduvad kõik
§-s 34 märgitud andmed, kaebaja pole esitanud ühtegi sisulist argumenti ettekirjutuse vastu. PS § 28 lg 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele ning see on ka
-i esmane eesmärk(
Suitsetajate õigust oma tervist kahjustada ei saa tagada mittesuitsetajate tervise arvel. Olukorras, kus suitsetajad ja mittesuitsetajad viibivad ühes ruumis, kus osaliselt on suitsetamine lubatud ja osaliselt mitte, saab mittesuitsetajate tervis kahjustatud passiivse suitsetamise kaudu. Ettekirjutuse punktides 1(„Moonlight“ baar), 3(„Showbaar“ 6. tekil), 4(„Showbaar“ 7.tekil) 5(pub „Tallink“), 11(„Viskibaar“) ja 13(diskoteek) märgitud kohtades oli kaebaja moodustanud suitsetamisalad siseruumides, kus viibisid ka mittesuitsetavad isikud, millega rikuti
„Galaxyl“ on olemas suitsetamisruumid „Sundeck“ ja „Sigariklubi“, kuhu tulebki suitsetada soovivad kliendid suunata. Meelevaldne ja KTS § 3 lg 2 p 3 mõttega vastuolus on kaebaja käsitlus, et üksnes baarilett on toitlustusettevõte. Enne kontrollakti ja ettekirjutuse koostamist esitas vastustaja kaebajale päringu
-st tulenevate nõuete täitmise kohta, millele kaebaja ka vastas. Samuti võis kaebaja menetluse käigus avaldada oma seisukohti suuliselt ja teha märkusi näiteks kontrollakti ning tal oli juurdepääs kõigile menetlusega seotud dokumentidele(toimikule). Seega oli kaebajale tagatud õigus olla ära kuulatud. Lisaks sellele sai kaebaja avaldada oma seisukohti ka vaidemenetluses. Kaebaja väide ettekirjutuse täitmise ebamõistlikult lühikese tähtaja kohta on ainetu. Ettekirjutuse täitmiseks piisanuks üksnes tuhatooside laudadelt äravõtmisest ning kleebiste eemaldamisest ja paigaldamisest, mille teostamine ei saa võtta aega üle kahe päeva. Pealegi oli kaebajal tegelikult aega peaaegu üks kuu, sest vastustaja käis ettekirjutuse täitmist kontrollimas alles 12.09.2007.a. Vähetähtis pole ka asjaolu, et
jõustus juba 5.06.2005.a., millisest ajast alates pidi kaebaja olema teadlik
§-dest 29 p 6 ja 31 lg 1 tulenevatest nõuetest, mis jõustusid ettevõtjate huve arvestades alles 5.06.2007.a. Kuid kaebaja ei soovigi neid nõudeid täita. Ettekirjutus ei piira ettevõtlusvabadust, sest sellega ei kõrvaldata ühtegi kaebaja ettevõtlusega seotud tegevust. Kaebaja pole tõendanud, et tema majandustulu jääb
-i nõuete täitmise tõttu saamata. Kaebaja klientide soov kasutada transpordivahendina reisilaeva „Galaxy“ ei seisne nende huvis seal suitsetada, vaid sõita punktist A punkti B ning on ilmne, et suitsetamispiirangute tõttu ei hakka nad sõitma laeva asemel lennukiga. ASS § 8 lg 1 lubab sunnivahendit rakendada, kui kehtiv ettekirjutus on adressaadile teatavaks tehtud ning ta pole seda hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitnud.
ei vabasta vaide esitamisel ettekirjutuse täitmisest. HMS §-st 61 tulenevalt ei muuda ettekirjutuse vaidlustamine seda kehtetuks. Sunniraha pole karistus, vaid vahend, mis võimalikult vähe kahjustades sunniks ettekirjutuse adressaati täitma ettekirjutusega talle pandud kohustust. Sunniraha suuruse määramisel arvestas vastustaja eelkõige avalikku huvi ja kolmandate isikute tervise kaitset. Kuid vähetähtis pole ka asjaolu, et kaebaja kui börsiettevõtte jaoks pole maksimummääras sunniraha kohaldamine rahaliselt üle jõu käiv kohustus ning väiksem sunniraha ei sunniks teda ettekirjutust täitma. ASS §-dest 7 ja 3 lg 1 tulenevalt ei algatata sunniraha rakendamiseks eraldi menetlust, vaid juba ettekirjutuses sisaldub hoiatus, et kui seda ei täideta, kohaldatakse sunniraha. Seega on kaebaja väide ärakuulamisõiguse mittetagamise kohta alusetu. Sunniraha määrati ainult „Galaxyl“ ettekirjutusega kehtestatud kohustuste täitmata jätmise eest. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidluse põhiküsimuseks on, kuidas sisustada seadusandja poolt täpselt määratlemata õigusmõistet „toitlustusettevõte“. Toitlustamisega seonduvat reguleerib KTS, mille § 2 kohaselt on kaupleja isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust(p 1) ning müügikoht on koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust(p 6). Toitlustamine on kaubandustegevus, mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks(§ 3 lg 2 p 3). Toiduseaduse §-st 2 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 178/2002 artiklist 2 tulenevalt hõlmab mõiste „toit“ nii alkohoolseid kui ka alkoholivabasid jooke, śokolaadi, soolapähkleid ja isegi närimiskummi. Kaebaja väide, et jookide, pähklite ja śokolaadi serveerimist ei saa käsitada toitlustamisena, on osundatud sätetega vastuolus ning seega alusetu. Väär on ka kaebaja seisukoht, et toitlustusettevõttena võib vaadelda üksnes baariletti ja selle vahetut ümbrust, ruumi ülejäänud osa aga tuleb pidada suitsetamisalaks.
lg 2 p 6 lubab reisilaeval suitsetada üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt on suitsetamisala ehitises või sõidukis asuv piireteta ala, mille paikne toimiv ventilatsioonisüsteem tagab, et õhk liigub suitsetamisalalt otse väliskeskkonda. Kohtu arvates ei suuda inimkonna praegune teaduslik-tehniline tase ära hoida ühe ruumi eri osades oleva õhu segunemist ning kaebaja pole ka tõendanud, et tema laevade baarides, pubides ja diskoteekides kasutatav ventilatsioonisüsteem seda suudab. Seega ei saa ka toitlustusettevõte ja suitsetamisala asuda kõrvuti ühes ja samas ruumis ning toitlustusettevõttena
-i mõttes tuleb käsitada kogu ruumi, kus tegeletakse toitlustamisega, ükskõik, kas see ruum asub ehitises või laeval. Tähtsust pole asjaolul, kuidas tõlgendavad
-i kasiinod.
p 6 kohaselt on suitsetamine keelatud kõikides toitlustusettevõtetes, välja arvatud
§-s 31 lg 1 sätestatud ruumides.
lg 1 lubab toitlustusettevõtetes suitsetada üksnes selleks ettenähtud suitsetamisruumides või toitlustusettevõtte müügikoha vahetus läheduses väljaspool siseruume asuval hooajalisel laiendusel. Olukorras, kus kõikidele võimalikele
-i nõuete rikkujatele pole veel jõutud teha asjakohaseid ettekirjutusi, pole alust väita võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Ainult ühe reisilaeva kontrollimise põhjal kaebaja kohustamine lõpetama
p 6 rikkumine kõikidel temale kuuluvatel reisilaevadel pole vastuolus
-iga.
§-de 32 p 2 ja 33 lg 1 pp 1 ja 2 kohaselt on seaduse täitmise kontrollimine kohapeal vastustaja õigus, mitte kohustus. Kuivõrd kaebaja 3.08.2007.a. vastusest(tl 24) Tarbijakaitseameti 27.07.2007.a. järelepärimisele(tl 21 -23) nähtub üheselt, et kaebaja rakendab endale meelepärast
-i tõlgendust ühtviisi kõikidel oma reisilaevadel, polnud vastustajal mingit alust arvata, et teistel laevadel
Kohustuse määramine teiste reisilaevade osas oleks alusetu juhul, kui nende laevade baarides, pubides ja diskoteekides peale
§-de 29 p 6 ja 31 lg 1 jõustumist poleks üldse toimunud toitude serveerimist, kuid seda pole kaebaja väitnud. Kaebaja pole ka selgitanud, kuidas rikub tema õigusi asjaolu, et kohustus teiste reisilaevade osas tehti ilma neid laevu kontrollimata. Ettekirjutuse andmisele eelnenud haldusmenetluses oli kaebajale tagatud ärakuulamisõigus. Väär on kaebaja arvamus, et seletust võinuks vastustaja nõuda üksnes pärast laeva kontrollimist.
§-st 33 lg 1 tulenevalt on
-i täitmise kontrollimine kohapeal ja asjakohaste seletuste nõudmine järelevalve teostamise kaks erinevat viisi, mille kasutamise vajalikkuse ja ajalise järjestuse üle otsustab järelevalvet teostav ametiisik. HMS § 14 kohaselt piisab haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis esitatud suulisest või kirjalikust taotlusest. Vastustaja 27.07.2007.a. järelepärimisest „Suitsetamisest Talllinki laevadel“ nähtuvalt oli Tarbijakaitseametile laekunud selline avaldus tarbijalt ning seega on nimetatud järelepärimine käsitatav vastustaja poolt algatatud haldusmenetluses kaebajale antud võimalusena olla ära kuulatud. Päringule vastamiseks jäi kaebajal aega 5 tööpäeva, mis on täiesti piisav, arvestades asjaolu, et
§-d 29 p 6 ja 31 lg 1 jõustusid juba 5.06.2007.a. ning järelikult pidi kaebaja nende sätete õiguspärase rakendamise olema endale selgeks teinud juba vähemalt 2 kuud enne päringu saamist. Et kaebaja ei soovinud vastustaja 2 lehekülje pikkusele järelepärimisele vastata pikemalt kui 16-l real, on kaebaja enda vaba valik. Alusetu on kaebaja väide, et päringust pole võimalik aru saada, milliste kaebaja laevade millistes baarides suitsetamist see puudutab. Järelepärimisest nähtub selgelt, et Tarbijakaitseamet soovib selgitust
§-de 29 p 6 ja 31 lg 1 täitmise kohta kõikidel AS „Tallink Grupp“ laevadel olevates kõikides toitlustuskohtades. Selgitusi oli võimalik anda ka kontrollaktile kontrollitava objekti esindajana alla kirjutanud laevadirektoril Teet Jõerüüdil, kes aga kontrollaktile mingeid selgitusi ei lisanud. Samuti sai kaebaja esitada oma seisukohti vaidemenetluses, mida kaebaja ka tegi, jäädes vaides samale seisukohale, kui vastuses järelepärimisele(tl 50-59). Alusetu on kaebaja väide, et ettekirjutuses puuduvad tema 3.08.2007.a. vastuses esitatud seisukohaga arvestamata jätmise põhjendused. Ettekirjutus on õiguslikult ja faktiliselt põhjalikult motiveeritud, selles on detailselt põhjendatud, mida ja miks tuleb käsitada toiduna ja toitlustusettevõttena. Ettekirjutuse täitmiseks antud 2 päeva pole liiga lühike aeg selle täitmiseks ning ettevõtlusvabaduse riive pole ülemäärane.
, mille nõuete täitmiseks ettekirjutus tehti, võeti vastu juba 4.05. 2005.a. ja jõustus 5.06.2005.a. Seadusandja nägi juba vastuvõtmisel toitlustusettevõtetele ette piisava aja suitsetamiseks ettenähtud ruumide ehitamiseks, jõustades seaduse §-d 29 p 6 ja 31 lg 1 alles kahe aasta möödumisel seaduse jõustumise päevast. Kaebajal polnud mingit alust arvata, et tema ei peagi
-st tulenevaid nõudeid täitma. PS § 28 esimene lause sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele ning inimese tervise kaitse on ka
-i esmane eesmärk(§ 1). Olukord, kus mittesuitsetavad ja suitsetavad inimesed viibivad samal ajal laevabaaris(pubis, diskoteegis), kus mõnel ruutmeetril on suitsetamine lubatud ja mõnel keelatud, saab paratamatult kahjustatud ka mittesuitsetavate inimeste tervis. Kaaludes ühelt poolt kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega ja suitsetavate reisijate õigust suitsetada baaris(pubis, diskoteegis) ning teiselt poolt mittesuitsetavate reisijate õigust olla kaitstud tubakasuitsu kahjuliku toime eest, on kohtu hinnangul kaalukam mittesuitsetava inimese põhiseaduslik õigus oma tervise kaitsele. Kohus ei pea usutavaks, et suitsetavad reisijad loobuvad kaebaja reisilaevade kasutamisest, sest suitsetamine on piiratud ka teiste firmade reisilaevadel ning lennukitel üldse keelatud. Pealegi võib kaebaja suitsetavate reisijate rahulolu kindlustamiseks ehitada oma reisilaevadele lisaks juba olemasolevatele veel suitsetamisruume. Vastavalt ASS-le rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata(§ 2 lg 1). Haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles peab sisalduma: 1)juriidilise isiku nimi ja postiaadress; 2)viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse; 3)kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita; 4)sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral; 5)hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; 6)hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri; 7)hoiatuse koostamise kuupäev(§ 7 lg 1). Hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena(§ 7 lg 2). Seega ei pea hoiatusele eelnema enam haldusmenetlust ning adressaadile ei pea andma võimalust olla ära kuulatud. Käsitletaval juhul sisaldub hoiatus vaidlustatud ettekirjutuses ning täidetud on kõik ASS § 7 lg 1 nõuded. Kaebajale sunniraha maksimaalsuuruses määramisega pole rikutud ASS § 3 lg 3, mis sätestab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad; haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja kui börsiettevõtte jaoks pole maksimummääras sunniraha kohaldamine rahaliselt üle jõu käiv kohustus ning väiksem summa ei sunniks teda ettekirjutust täitma. Hoiatuse tegemine on õiguspärane. Vastavalt ASS §-le 9 lg 1 annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, kui ettekirjutust pole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas. Sellele sättele tuginedes väidab kaebaja, et vastustaja poolt 18.09.2007.a. kohtutäiturile sunniraha sissenõudmise täitekorralduse saatmine on õigusvastane, sest kaebaja vaidlustas ettekirjutuse 20.08.2007.a. vaidemenetluses ja 3.10.2007.a. halduskohtus. Vastustaja sellega ei nõustu, kinnitades, et ASS § 8 lg 1 lubab sunnivahendit rakendada, kui kehtiv ettekirjutus on adressaadile teatavaks tehtud ning ta pole seda hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitnud;
ei vabasta vaide esitamisel ettekirjutuse täitmisest ning HMS § 61 kohaselt ei muuda ettekirjutuse vaidlustamine seda kehtetuks. Kohus möönab, et ASS § 8 lg 1 sisu on eksitav. Siiski saab ASS § 8 lg 3 p 4 teksti põhjal - sunnivahendit ei tohi rakendada, kui halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras - järeldada, et seadusandja tahe on, et sunnivahendit rakendataks alles siis, kui ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas. Vastasel juhul poleks halduskohtul enam hiljem võimalik sunnivahendi rakendamist peatada. Vastustaja poolt 18.09.2007.a. kohtutäiturile täitekorralduse edastamine 10 000 kr sunniraha sissenõudmiseks kaebajalt on vastuolus ASS §-ga 9 lg 1 ning seega õigusvastane. Vastustaja taotleb HKMS § 92 lg 1 alusel 21 771 kr õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt, mille moodustavad asjast esindajana osa võtnud advokaadi kulud. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et HKMS §-st 93 lg 5(varem kehtinud redaktsiooni §-st 87 lg 2) lähtuvalt tuleb tunnistada halduskohtu õigust jätta välja mõistmata kohtukulud, mis on tervikuna põhjendamatud, s.o. kulud, mis pole üldse vajalikud. Asutuse kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei eeldanud käsitletava kaebuse lahendamine asutusevälise õigusabi kasutamist. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.