Juhul kui kohus leiab, et korteriomand on ikkagi poolte ühisvara, siis palub hageja kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kuna osamaks kooperatiivis oli omandatud hageja poolt tema vanemate tasutud rahaliste vahendite arvel, ning jätta korteriomand hageja omandusse. Kostja kooperatiivkorteri osamaksu tasumisel ei osalenud. Kohtuistungil leiab hageja, et kuni korteri kasutamiseni oli tema isa poolt tasutud 42% korteri osamaksust, mida peaks arvestama ühisvara jagamisel ning sellest tulenevalt oleks kostja osa ühisvarast 232 400 krooni Kostja omandis on tema vanemate maja, mida on võimalik kasutada edaspidi elamiseks. Hageja ei nõustu ühes korteris elama koos kostjaga. Kostja arvamus. Kostja leiab, et korteriomand on poolte ühisvara ning elamukooperatiivi osamaksu tasumises osales ka tema ja tema vanemad. Kahjuks ei ole seda dokumentaalselt võimalik tõendada. Kostja palub jagada korteriomand võrdselt poolte vahel, jättes kummagi poole ainuomandisse ½ korteriomandist. Kostja väite kohaselt ei ole tal teist eluruumi, mida oleks võimalik kasutada, kui korter jääb hageja omandisse. Xxx asuv suvemaja ei sobi elamiseks, kuna maja vajab remonti, seal puudub vesi ja kommunikatsioon ning küte. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
1 kohaselt on abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.
lg 1 järgi loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseteks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi 2.lõike 3 punkti kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kohus leiab, et korteriomand on poolte ühisvara. Korter on EÜ üle antud M I 16.07.2002 ning kantud kinnistusraamatusse hageja nimel 28.10.2003. Korteri omandiõiguse tekkimise ajal olid pooled abielus. Seega sõltumata sellest, et korteriomand kinnistati hageja nimel, on see soetatud abielu ajal ning tegemist on poolte ühisvaraga
Kohus loeb hageja taotluse kõrvale kaldumiseks abikaasade osade võrdsusest põhjendatuks. Tallinnas, asuvat korterit kasutas alates 1981.a. hageja isa G R kui EKK liige. Viimane on maksnud 1981 aastal korteri osamaksu 3780 rubla (t.lk 11). Vastavalt KÜ tõendile tasuti osamaks summas 9025 rubla ja 38 kopikat lõplikult 26.detsembril 1985 (t.lk 63). Vaidlus puudub selles, et pooled kasutavad korterit alates 1982 aastast, mil elamukooperatiivi liikmeks vormistati hageja M I. See asjaolu on märgitud hagiavalduses ning seda on kinnitanud ka 04.juunil 2008 kohtuistungil kostja. 2 Kohus asub seisukohale, et korter on omandatud osaliselt hageja lahusvara arvel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleksid hüvitanud G R tema poolt tasutud kooperatiivi osamakse summas 3780 rubla. Hageja väite kohaselt kinkis tema isa kooperatiivi osamakse nõudeõiguse 1982 aastal hagejale, kui G R asemel vormistati kooperatiivi liikmeks hageja M I. Kostja ei ole nimetatud asjaolule vastuväiteid esitanud, on ainult väitnud, et ka tema isa maksis hiljem korteri kasutamise eest. Hageja osa ühises omandis moodustab 41,88 % (3780 : 9025,38) ning hetke väärtust arvestades 347 604 krooni (41,88 % 830 000 kroonist). Korteriomandi hinna ja hageja osa vahe moodustab 482 396 krooni, millest ühe abikaasa osa on 241 198 krooni. Vaidlus puudub vara väärtuse osas, milline vastavalt AS Pindi Kinnisvara hindamisaktile on 830 000 krooni.
lg 3 järgi abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena ning sama paragrahvi 4.lõike järgi kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise. Kohus leiab, et korteriomand tuleb jätta hageja ainuomandisse ning kostjale välja mõista rahaline hüvitis. Kostja vastuväide, et korteriomand jätta poolte kaasomandisse, ei ole antud juhul põhjendatud. Poolte abielu on lahutatud ning hageja ei soovi elada ühes korteris koos kostjaga, mis on igati mõistlik. Arvestades, et hagejaga koos elab ka poolte ühine laps D I ning hageja osa suurust korteriomandist, samuti asjaolu, et kostjale kuulub ½ kinnistust asukohaga xxx, mida on võimalik kasutada eluruumina, on põhjendatud hageja nõue, jätta tema ainuomandisse asuv korteriomand. Kostja väited, et elamut (suvemaja) xxx ei ole käesoleval ajal võimalik kasutada, sest see vajab remonti, majas puudub vesi, kanalisatsioon ja küte, ei ole asjakohased. Kostjal on võimalik hagejalt väljamõistetava hüvitisega maja remontida ning muuta see elamiskõlblikuks. Menetluskulude jagamisel lähtub kohus TsMS § 164 lg 1 sätestatust, jättes kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.