← Eesti

2-08-81512/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsi

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et OÜ kohustused moodustavad 5 503 560.88 krooni ja vara kohustuste katteks puudub. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul ei ole juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega tegusid tuvastatud. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda kinnisvara ja selle arendamisega seotuga liigseid kulutusi ja põhjendamatuid ootusi teenida kasumist, mille aluseks olid

  1. a. prognoosid kui valitses kinnisvarabuum, tegelikkus osutus teistsuguseks. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud
  2. a keskel. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb OÜ juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui OÜ on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. ÄS §180 lõige 5¹ kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule OÜ pankrotiavalduse, kui OÜ on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000 krooni. Juhatuse liikmed seaduses sätestatud viisil ei käitunud. Vaatamata sellele, et äriühing oli
  3. a keskel pankrotiseisus, esitati avaldus kohtule alles 02.12.
  4. a. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku §171 lg 2 p 1 ja §180 lg 5 ¹ sätestatud kohustusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 12 100 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 4 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmetelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 12 100 krooni R Piirla kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule R P . Karin Sonntak Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.