Obsah (8)

§ 10§ 5§ 27§ 32§ 33§ 7§ 31§ 29

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1375 Otsuse kuupäev 11. november 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Ain Randmaa kaebus Tööturuameti Jõgevamaa osak

) - § 7 lg 1 p 1 kohaselt on töötuna arvele võetud isikutel kohustus isiklikult vähemalt kord 30 päeva jooksul pöörduda TTA-sse vastuvõtule. TTA-sse vastuvõtule tulemata jätmine on sanktsioneeritud töötuna arveloleku lõpetamisega. Sanktsiooni ei rakendata üksnes mõjuva põhjuse olemasolul vastuvõtule tulemata jätmisel. Töötuna arvel oleva isiku konkreetsed kohustused määratakse poolte kokkuleppel ning märgitakse TTA ja töötu poolt koostatavas ning mõlema poole poolt allkirjastatavas individuaalse tööotsimiskava (ITK) 1. osas. Faktiliselt koosneb ITK 1. osa kahest lehest, millest esimesele märgitakse töötu kohta üldised isikuandmed, oskused, varasem töökogemus ja töösoovid. ITK teine leht on ajas sagedamini muutuv, kuhu kantakse töötu ja TTA kohustused tööturuteenuste osutamisel, samuti sisaldab see

§ 10lg 2 p 5 kohaselt TTA-s vastuvõtul käimise sagedust.

Igal vastuvõtul märgitakse ITK-sse järgmine vastuvõtule tulemise või telefoni teel ühenduse võtmise kuupäev. ITK allkirjastatakse TTA klienditeenindaja-konsultandi ning töötu poolt. Töötule antakse koopia allkirjastatud ITK-st kätte. Tehniliselt toimub ITK täitmine elektrooniliselt TTA poolt hallatava tööturuteenuste infosüsteemi (TTIS) põhiselt. TTA konsultant täidab koostöös vastuvõtul viibiva töötuga ITK väljad ning trükib välja täidetud ITK, mille pooled allkirjastavad. Koopia ITK-st jääb töötule. Kuna infosüsteem 03.01.2008.a vastuvõtu ajal ei töötanud ning vormikohase ITK tavapärane täitmine TTIS-põhiselt oli võimatu, siis märkis konsultant Ave Harkman kaebajale järgmise TTA-sse pöördumise aja käsikirjaliselt kaebajal vastuvõtul kaasas olnud eelmise TTA-sse pöördumise korral (05.12.2007.a) täidetud ITK-le tekstina: „ uus aeg antud 30.jaan.08 kell 15.00“. 2 Määratud ajal 30.01.2008.a kaebaja TTA-sse vastuvõtule ei tulnud. Samuti ei teavitanud kaebaja TTA-d muul viisil vastuvõtule tulemata jätmise põhjustest, rikkudes seega muuhulgas

§ 5

sätestatud viivitamatu teavitamise kohustust asjaolude kohta, mis toovad kaasa töötutoetuse saamise õiguse lõppemise. Kaebaja pöördus TTA-sse määratud tähtajale järgneval päeval 31.01.2008.a. Kaebajal oli paberkandjal kaasas ITK leht, millele oli käsikirjaliselt märgitud pöördumise ajana 30.01.2008.a kell 15:

1. Kaebaja esitas dokumendi Tööturuameti konsultant Kersti Orr`ile, teavitades konsultanti ühtlasi, et määratud ajal TTA-sse pöördumata jätmise põhjuseks oli magamajäämine. 31.01.2008.a vastuvõtu ajal viibis klienditeenindussaalis ka TTA Jõgevamaa osakonna juhataja kt Liina Võsaste, kes selgitas kaebajale, et magamajäämine ei ole mõjuvaks põhjuseks tähtaegselt pöördumata jätmiseks. Käesolevas asjas ei mõjutanud ITK täitmise tavapärase protseduuri järgimata jätmine asja otsustamist, sest töötuna arvel olevale isikule TTA-sse vastuvõtule tulemise aja määramine tagab vastavalt käesoleva seletuse
2. osa
3. alajaotuses selgitatule töötuna arvel olemise ja töötutoetuse saamise õiguse säilimist. Töötu pöördumine TTA-sse vastuvõtule, ilma et talle vastuvõtu käigus määrataks uut kuupäevalist pöördumise aega, ei ole TTA ja töötu vaheliste õiguste ja kohustuste regulatsiooni kontekstis võimalik. Kuna kaebaja pöördumine TTA-sse 31.01.2008.a toimus vahetult enne klienditeeninduse aja lõppemist, määras TTA talle uueks pöördumise ajaks 07.02.2008.a. Nimetatud vastuvõtul osutas konsultant kaebajale tööturuteenuseid ning ühtlasi otsustas töötutoetuse maksmise peatamise ja töötutoetuse saamise aja vähendamise. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Antud asjas on vaidluse all küsimus, kas kaebuse esitaja A.Randmaa rikkus

§ 27

lg 1 nõudeid, mille rikkumise eest on vastustaja peatanud talle töötutoetuse maksmise 28 päevaks alates 04.01.2008 kuni 31.01.2008 ja vähendanud töötutoetuse maksmise aega samade päevade võrra. Töötutoetuse saamise tingimused on sätestatud

§-s

1. Antud paragrahvi lõike 1 kohaselt peab töötutoetuse saaja tulema talle määratud ajal isiklikult Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule ning täitma individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud tingimusi ja tegevusi. Vaidlust ei ole selles, et A.Randmaa pöördus Tööturuameti Jõgeva osakonda 31.01.2008.a. Vastustaja väitel oli kaebaja kohustatud osakonda pöörduma 30.01.2008.a, kaebaja väitel pidi ta osakonda tulema jaanuarikuu lõpus, täpset kuupäeva määramata. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega, samuti kirjalike tõenditega on tõendatud, et A. Randmaa oli kohustatud osakonda pöörduma 30.01.2008, ning et antud pöördumise aeg oli A. Randmaale osakonna konsultandi poolt eelneval külastusel 03.01.2008 teatavaks tehtud. Tunnistaja Ave Harkmani ütluste kohaselt teatas ta 03.01.2008 vastuvõtul kaebajale, et järgmine vastuvõtu aeg on 30.01.2008 kell 15.
2. Kuna elektrooniline infosüsteem sel ajal ei töötanud, märkis A. Harkman käsitsi järgmise osakonda pöördumise aja detsembrikuu 3 tööotsimiskavale, mis A. Randmaal oli sel ajal kaasas. Tunnistaja väitel sai A. Randmaa aru, mis ajal ta peab uuesti osakonda pöörduma ning sellest, miks ei ole võimalik koheselt täita arvuti teel nõuetekohast individuaalset tööotsimiskava. A.Harkmani ütluste kohaselt oli A. Randmaal 31.01.2008 kaasas detsembrikuu tööotsimiskava, millel oli tema poolt 03.01.2008 märgitud osakonda pöördumise järgmine kuupäev, milleks oli 30.01.2008.a. Sellest dokumendist tegi K.Orr koopia, millest on esitatud omakorda koopia ka kohtule (tlk.28). Seda, et A.Randmaa oli teadlik osakonda pöördumise kohustusest 30.jaanuaril, kinnitavad ka osakonna juhataja Liina Võsaste seletus ning lisaks tunnistaja A. Harkmanile ka tunnistajate Kersti Orri’i ja Anne-Ly Hansoni ütlused. Nende isikute seletuste ja ütluste kohaselt teatas A. Randmaa 31.jaanuaril osakonnas, et ta ei saanud 30.jaanuaril osakonda pöörduda, kuna jäi magama, samuti seda, et kaebajal oli kaasas 30.01.2008 pöördumise kohustuse märkega tööotsimiskava. Eeltoodu alusel on leidnud tõendamist, et A. Randmaa oli kohustatud pöörduma osakonda vastuvõtule 30.jaanuaril 2008 ning et A. Randmaa oli sellest teadlik. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste tõepärasuses. Samas ei ole kaebuse esitaja esitanud tõendeid, mis lükkaksid vastustaja väited ja tunnistajate ütlused ümber. Kuigi kaebaja väitis, et 03.01.2008 vastuvõtul ei märgitud tööotsimiskavale järgmise vastuvõtu aega, ei ole kaebaja selle tõendamiseks esitanud talle antud tööotsimiskava eksemplari. Kaebaja väide, et talle 03.01.2008 ei määratud kindlat järgmise vastuvõtu päeva, ei ole TTA ja töötu vaheliste õiguste ja kohustuste regulatsiooni kontekstist võimalik, nii nagu on seda väitnud ka vastustaja.

§ 27

lg 1 näeb otse ette, et töötutoetuse saaja peab tulema talle määratud ajal isiklikult Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule. Esmakordselt mõjuva põhjuseta vastuvõtule mitteilmumise korral peatatakse toetuse maksmine (

§ 32

lg 1 p 3), teistkordselt mõjuva põhjuseta vastuvõtule mitteilmumise korral lõpetatakse toetuse maksmine ennetähtaegselt (

§ 33

p 1) ning kolmandat korda mõjuva põhjuseta määratud ajal vastuvõtule mitteilmumise korral tehakse otsus töötuna arvel oleku lõpetamise kohta (

§ 7

lg 1 p 1).

§ 31

lg 2 kohaselt arvutatakse töötutoetus tagasiulatuvalt töötu Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses vastuvõtul käimise vaheliste päevade eest. Töötutoetus arvutatakse alates töötu Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses vastuvõtul käimise päevale järgnevast päevast kuni tema järgmise vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud). Seega näeb seadus ette, et vastuvõttude aeg määratakse kindla kuupäevana, mitte ajavahemikena. Eelnevalt tuvastas kohus, et A. Randmaale oli Jõgeva osakonna konsultandi poolt määratud vastuvõtu ajaks 30.01.2008 ning et A. Randmaa sel päeval vastuvõtule ei ilmunud. Varem oli A. Randmaa määratud ajal vastuvõttudel käinud, seega oli see esimene kord.

§ 32

lg 1 p kohaselt peatatakse töötutoetuse maksmine, kui töötu esmakordselt mõjuva põhjuseta ei tule määratud ajal Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksuse vastuvõtule – viimase pöördumise päevale järgnevast päevast kuni Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud). Vaidlustatud otsusega on peatatud töötutoetuse maksmine alates 04.01. kuni 31.01.2008.a. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et A.Randmaa teatel oli ta 30.01.2008 jäänud magama ning seda ei ole loetud mõjuvaks põhjuseks pöördumata jätmiseks.

ei määratle, millal saab lugeda vastuvõtule ilmumata jätmise põhjusi mõjuvateks, millal mitte. Seega tuleb see, kas ilmumata jätmiseks oli isikul mõjuv põhjus, kindlaks teha igal korral eraldi. Kohus nõustub, et antud juhul ei olnud kaebuse esitajal mõjuvat põhjus määratud ajal osakonda mittepöördumiseks. Kõikide tunnistajate ja osakonna juhataja L.Võsaste seletuse 4 kohaselt väitis A.Randmaa 31.01.2008 osakonnas, et ta jäi eelmisel päeval magama. Magama jäämist ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kaebuse esitaja ei vaidle, et ta võis eelmisel päeval magada, kuid tema väitel ei pidanudki ta eelmisel päeval osakonda minema. Kuna antud asjaolu on eelnevalt ümberlükatud, muid põhjusi kaebaja välja toonud ei ole, siis tuleb vastustaja otsus lugeda igati õiguspäraseks. Kaebaja leiab, et otsus toetuse maksmise peatamiseks oleks tulnud teha koheselt, mitte alles 07.02.2008. Töötutoetuse maksmise peatamist reguleeriv

§ 32

ei täpsusta, mis aja jooksul tuleb teha otsus toetuse maksmise peatamise kohta.

§ 29

lg 1 kohaselt teeb tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus otsuse määramise või määramata jätmise kohta viie tööpäeva jooksul töötuteotuse taotlemise päevast alates. Kasutades

§ 29

lg 1 regulatsiooni, on vastustaja otsuse toetuse maksmise peatamiseks teinud 7 tööpäeva jooksul, arvates vastuvõtul käimisest. Arvestades eeltoodut jätab kohus Ain Randmaa kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt kantud menetluskulu, milleks on riigilõiv 80 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahuldanud, jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Eda Muts Kohtunik 5