lg 3 kohaselt ei vabasta vanema õiguste äravõtmine vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise 2 000 krooni XXXXXX Lastekodu kasuks alates otsuse jõustumisest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole võimeline täitma ülalpidamiskohustust. Kostja viibib XXXXX haiglas psühhiaatriaosakonnas, kuna põeb kroonilist psüühilist haigust. Kostja on 80% töövõimetu. Kostjal on raskusi iseendaga toimetulekuga. Maakohtu otsuse põhjendus Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 6 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sünnitunnistusega XX XXXXXXX 11.06.1998 on tuvastatud, et J-S. K. on sündinud XX.XX.XXXX ning tema ema on M. K.. Tallinna Ringkonnakohtu määruse 30.10.2007 kohaselt võeti kostjalt ära vanema õigused poja J-S. K. suhtes. Väljavõttega pensionitunnistusest on tõendatud, et kostja on töövõimetu 80% kuni 30.06.
Kohus ei põhjendanud oma järeldust, et kostja ostab oma pensioni eest ravimeid. Ei ole selge, kas kostjal kulub ravimite ostmiseks kogu pension või osa sellest. Tõendeid ravimite maksumuse ja ostmise kohta kostja ei esitanud. Kohus heitis hagejale ette, et ta ei tõendanud kostjal sissetulekute olemasolu elatise tasumiseks. Sissetuleku puudumise tõendamiskoormis lasub kostjal. Kostja ei tõendanud pensioni kulutamist oma vältimatute vajaduste rahuldamiseks. Hagi rahuldamata jätmisel tugines kohus asjaolule, et kostjal on raskusi endaga toimetulekul. 2
lg 6 mõttest ei tulene elatise väljamõistmisel kostja isikuga seotud küsimuste primaarsus, vaid kostja materiaalne seisund elatist tasuda. Pensioni saamine annab võimaluse elatist tasuda.
lg 2, 3 ja 9 sõnastuse kohaselt arvestatakse elatise suuruse väljamõistmisel ja muutmisel mh vanema varalist seisundit. Seega saaks tõusetuda üksnes küsimus väljamõistetava elatise suurusest. Kohus ei kaalunud
lg-s 6 antud võimalust elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Viidatud säte ei anna võimalust jätta töövõimetuse või mõjuva põhjuse korral elatis välja mõistmata. Puuduvad tõendid, mis näitavad, et kostjalt oleks ebamõistlikult koormav mõista välja elatis alla seaduses sätestatud alammäära. Elatise väljamõistmisest hoolimata säiliks kostjal inimväärne elustandard. Kohus luges kostja haiguse mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmata jätmisel. Kohtu seisukoht ei ole põhjendatud. Seadus annab mõjuvale põhjusele eelkõige objektiivse, mitte subjektiivse takistuse tähenduse. Kostja haigus võib takistada ülalpidamiskohustuse täitmist, kuid ei tohiks vabastada kohustuse täitmisest, kuivõrd oluline on kohustatud isiku varaline olukord. Kostjal määrati töövõime kaotus 80% ulatuses 05.06.2007, kuid ta töötas edasi kuni aprillini 2008. Ka kostjalt vanema õiguste äravõtmisel ei arvestanud ringkonnakohus kostja haigusega. Kohus tõlgendas
lg-t 6 kitsalt üksnes läbi kostja isiku.
kohaselt tuleb § 61 lg-te 3, 5 ja 6 alusel vaidluse lahendamisel lähtuda eelkõige lapse huvist saada ülalpidamist. Lapse huvid tuleb seada kõrgemale võrreldes vanema olukorraga. Elatise vähendamise mittekaalumine tuli hagejale üllatusena, mistõttu puudus hagejal võimalus esitada vastavaid vastuväiteid. Vastus apellatsioonkaebusele M. K. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud apellandi ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja uue otsusega hagi osaliselt rahuldada ning kostjalt välja mõista elatis. Kostja on XX.XX.XXXX sündinud J-S. K. ema. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2007 määrusega on kostjalt poja suhtes ära võetud vanema õigused. Laps viibib XXXXXX Lastekodus. Kostja ei ole lapse ülalpidamiseks vahendeid andnud.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja § 62 sätestab, et kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatus- või eeskosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. Kuna kostja poeg J-S. on XXXXXX Lastekodus, on hageja õigustatud nõudma kostjalt elatist lastekodu kasuks.
lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on nõudnud elatise 2 000 krooni kuus väljamõistmist. Kuna nõutav summa jääb alla
lg-s 4 sätestatud alammäära, siis ei ole kohtul vajalik anda hinnangut lapse vajadustele. Kostja on vastuväites hagile selgitanud, et ta on 80% ulatuses töövõimetu ja viibib pikemat aega haiglaravil. Kostja ainuke sissetulek on töövõimetuspension, mille suurus on 2 920 krooni. Kostja 3
lg 6 p 1 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Arvestades, et kostja ei ole täielikult töövõimetu (säilinud on töövõime 20% ulatuses) ja kostja on nähtuvalt tööraamatust (t lk 27) kuni 21.04.2008 töötanud, ei ole kolleegiumi arvates alust jätta elatis täies ulatuses välja mõistmata, küll aga tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Väljamõistetava elatise vähendamise võimalusele on viidanud kaebuses ka apellant. Kostja väited, et kogu ta pension kulub ravimitele ja igapäevasele olmele, on konkretiseerimata. Kostja ei ole selgitanud, milliseid rohtusid ta tarvitab ja kui suured on kulutused rohtudele. Samuti pole kostja näidanud, milliseid kulutusi teeb ta igas kuus olmele. Seega ei anna kostja poolt esitatud paljasõnalised väited alust jätta elatis täies ulatuses välja mõistmata. Arvestades kostja sissetulekut ja säilinud võimet töötada, leiab kolleegium, et kostja on võimeline maksma elatist 500 krooni kuus, mis tuleb välja mõista alates otsuse jõustumisest. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kolleegium leiab, et käesolevas asjas, arvestades hagi rahuldamise ulatust ja kostja töövõimetust, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.