Obsah (4)

§ 183§ 187§ 171§ 180

2-08-80137 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Talli

§ 183

). Eeltoodu põhjal saab konstateerida, et juhatuse endine liige S D i ja täna B-kaardile märgitud juhatuse liige RT on oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud, mis seisneb raamatupidamise mittekorraldamises ja ühingu vara enda huvides kasutamises ja omastamises, mis on pankrotiseaduse mõttes raske juhtimisviga. Ajutine haldur hindab Võlgniku makseraskuste tekkimise ajaks 2006.a. juuli kuud ja põhjuseks Võlgniku juhatuse liikmete poolset õigusvastast tegevust, mis seisneb Võlgniku vara omastamises, mida ajutine haldur loeb juhatuse liikmete raskeks juhtimisveaks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 35 kehtestab juhtorgani liikmete üldise käitumise ja kohustuste täitmise standardi, mis on tuletatud hea usu põhimõttest (TsÜS § 138). Nimetatud sätte kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest (

§ 187lg.2). Kahju hüvitamise kohustus on juriidilise isiku juhtorgani liikmetel ka vastavalt Ts

ÜS § 37 lg.-le 1, mille kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed , kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhatuse liige kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingu ees, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest. Kohustuse rikkumine võib seisneda ka osaühingule kahjuliku tehingu tegemises, mille tulemusel ühingu vara või maksevõime väheneb olulisel määral. Tuvastatud on Võlgniku juhatuse liikmete kahjulikud tehingud S D i poolt raha omastamine summas 1 540 550.- krooni ja RTi poolt summas 155 000.- krooni. Enamus tehinguid on toimunud ajal, kui juhatuse liikmeks oli S D .

§ 187

lg.3 juhatuse liikme kohta esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, seega esineb võimalus Võlgnikul (äriühing) panna maksma oma nõue endise juhatuse liikme vastu seoses vara omastamisega. Võlgniku praktiline majandustegevus on lõppenud

1. aastaga, andmed majandustegevuse kohta järgnevatel aastatel puuduvad, tõendatud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu -ja tollikeskuse nõuded summas 508 225,51 krooni. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 on äriühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni kuni äriühingu omakapital , ehk netovara on vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000.-krooni, andmed selle kohta et Võlgnikul oleks netovara vähemalt pool osakapitalist puuduvad , teadaolevalt olid 2006.a. lõpuks võlgniku kohustused vähemalt 336 700.-krooni, netovara moodustub aluseks kohustused miinus varad seega on tõendatud 2006.a. lõpuks kohustused summas vähemalt 336 700.-krooni vara teadaolevalt puudus. Ajutine haldur seisukohal , et võlgniku juhatus on rikkunud äriseadustiku §s 171 lg.2 sätestatud kohustust esitamata on jäetud pankrotiavaldus 2006.aastast. Maksuvõlg on tekkinud Võlgniku poolt deklareeritud maksukohustuste mittetähtaegse täitmise tulemusel. Püsiv maksevõlg on tekkinud alates juuli kuust 2006.a., majandustegevuse käigus käibevahendite puudujääk on tingitud asjaolust, et Võlgniku juhtorgani liikmed on raha omastanud. MKS § 8 lg.1 sätestab: ” juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja makseseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.” MKS § 40 lg.1 sätestab: „ kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustust, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega”. Ajutisel halduril puuduvad sellised andmed, et Võlgniku juhatuse liikmel S D raha väljavõtmisel tehingud olid seaduslikud. Maksuvõlg on tekkinud endise Võlgniku juhatuse liikme S D ja RTi tegevuse tagajärjel. Ajutine haldur leiab, et esinevad ka alused tulenevalt MKS § 96 lg 1, mille kohaselt maksuhalduril on maksuvõla sissenõudmiseks õigus vastutusotsuse tegemiseks kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. 5 Tõendatud on raha liikumised AS Hansapangas ja AS SEB pangas summas 1 695 550.- krooni, mille sihipärasuse kohta andmed puuduvad. Kahju hüvitamise kohustus on juriidilise isiku juhtorgani liikmetel. Ajutine haldur peab võimalikuks esitada C pankrotimenetluses kahjunõude äriühingu juhatuse endise juhatuse liikme vastu seoses rahaliste vahendite enda huvides kasutamises. Samas leiab ajutine haldur , et ka Maksu- ja Tolliametil esinevad alused vastutusotsuse tegemiseks juhatuse liikmete vastu seoses kohustuste rikkumisega. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, esinevad tagasivõitmise võimalused ja seega pankrotivara moodustamise võimalus. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on endise juhatuse liikmete S D i ja RTi poolt raskete juhtimisvigade toimepanemine, mis seisneb raha omastamises vähemalt summas 1 695 550.- krooni Kogutud tõendite põhjal ja hinnates võlgniku kohustuste suurust summas 508 225,51 krooni ja arvestades võlgniku tegelikku majandusliku olukorda (vara puudumist) on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, mis pole ajutise iseloomuga vaid püsiv, puuduvad vahendid võlgniku majandustegevust taastada. Kohtuistung Kohtuistungil 02.03.
2. a jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlausaldaja nõustub ajutise halduri tasu ja tehtud kulutustega. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, võlgnik tunnistab võlausaldaja nõuet ja ei vaidle pankrotiavaldusele vastu. Halduri tasule vastuväiteid ei ole. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ C pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus R Piirla. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Võlausaldaja nõude aluseks on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 09.02.2007.a korraldus nr 13-2.1/4183, millega kohustati C OÜ-d tasuma maksuvõlga summas 883 376,00 krooni. Korraldus on osaliselt täitmata. 13.03.2008.a on maksuhaldur C OÜ-le teinud korralduse nr 13-2.1/7532 maksuvõla 334 747 krooni ja intressi, summas 105 592 krooni tasumiseks. Maksuhalduri poolt läbiviidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud C OÜ-lt maksuvõlga sisse nõuda. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. 24.11.2008.a on kohtutäitur K Põltsi abi T Kala edastanud teate C OÜ täitemenetluse kohta, milles kinnitas, et C OÜ maksuvõlga ei ole seisuga 24.11.2008.a õnnestunud sisse nõuda. Maksuhaldur on 05.02.2008.a C OÜ-le saatnud pankrotihoiatuse, mille C OÜ juhatuse liige RT on kätte saanud. PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud 6 võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks korralduse nr 13-2.1/4183 ja korralduse nr 13-2.1/
3. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku olemasoleva vara väärtus on 0 krooni, teadaolevate kohustuste maht on 508 225.51 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik maksejõuetu
4. a juulikuus. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ C maksejõuetuse on põhjustanud juhatuse liikmete S D i ja RTi õigusvastane tegevus. Nimelt omastasid juhatuse liikmed äriühingu vara. Ajutise halduri andmetel ei ole äriühingu juhtkond kutsunud viivitamatult kokku ka äriühingu osanike koosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil. Ka ei ole OÜ C juhatuse liige (kuni 21.12.
5. ) S D ega juhatuse liige RT esitanud pankrotiavaldust 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et OÜ C juhatuse liikmed on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi.

§ 171

lg 2 p 1 kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.

§ 180

lg 5¹ järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige ei kutsunud kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust.

§’s 180 sätestatud kohustuste rikkumine vastab ka KarS §§ 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo (teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 380) tunnustele. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ C maksejõuetus on kujunenud äriühingu juhatuse liikmete poolt toime pandud raskete juhtimisvigade ja süüteo tunnustega tegude koosmõjul. PankrS §’le 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

§ 187

lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ C juhatuse liikmed on omastanud äriühingule kuuluvat vara. S D on omastanud äriühingu raha summas 1 540 550 krooni ja RT summas 155 000 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et nimetatud asjaolu on üks olulisemaid maksejõuetuse põhjusi. Kohus nõustub halduriga. Eelpool kirjeldatud teol on ka KarS § 384 (alates 15.03.2007. jõustunud redaktsioonis) sätestatud teo tunnused. Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ C juhatus ilmutanud üleüldist hooletust nende poolt juhitava äriühingu tegevuse planeerimise, töö korraldamise ja järelevalve teostamise käigus.

§ 183kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist.

Ajutises pankrotimenetluses on leidnud tuvastamist, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole äriühingu raamatupidamisarvestust korraldanud, äriregistrile on esitamata nii

1. a kui
2. a raamatupidamise aruanded. Tehingute dokumenteerimata jätmisega ja äriühingu ning isiklike rahaliste vahendite segamini ajamine on võimaldanud tekkida olukorral, kus suures summas võlgniku rahaliste vahendite kasutamist ei ole võimalik kontrollida. Alates 15.03.
3. kehtima hakanud Karistusseadustiku § 3811 (Raamatupidamise kohustuse rikkumine) kohaselt: 1) raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate 7 saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 2) Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahalise karistusega. VÕS § 104 lg 5 järgi tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed S D ja RT on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ ning § 183 ja 187 lg 1 sätestatud kohustusi tahtlikult, kuna iga mõistlik inimene taolises ametis oleks aru saanud enda ja juriidilise isiku rahaliste vahendiste eristamise vajadusest ning makseraskuste ilmnemisel vajadusest käituda korraliku ettevõtja hoolsusega kooskõlas äriseadustikus sätestatuga. Võlgniku juhatuse liikmed seda teinud ei ole. Ajutine pankrotihaldur R Piirla on esitanud tasunõude 14,5 töötunni eest kokku summas 18 850 krooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.
4. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 18 850 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Võlausaldaja on avaldanud nõueoleku, et ajutise halduri tasu maksab kohus ajutise menetluse kulude katteks tasutud deposiidi arvelt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Võlausaldaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude võlgniku kanda jätmise taotlust. Eeltoodu alusel jäävad võlausaldaja ja võlgniku menetluskulud nende enda kanda. Karin Sonntak Kohtunik 8