Obsah (9)

§ 415§ 420§ 631§ 444§ 407§ 367§ 468§ 162§ 178

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2- 08-78449 AS Eesti Krediidipank ver

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. AS Eesti Krediidipank hagis Riho Eevardi vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks: 1.1 rahuldada hagi võla nõudes ja välja mõista Riho Eevardilt AS Eesti Krediidipank kasuks 18 373 (kaheksateist tuhat kolmsada seitsekümmend kolm) krooni 18 senti, millest põhivõlgnevus 15 655 krooni 31 senti; 1.2 rahuldada hagi viivitusintressi nõudes ja välja mõista Riho Eevardilt AS Eesti Krediidipank kasuks alates
2. november 2008 viivitusintress protsendimääraga 0,1% päevas tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni, arvestusega, et kogu viivitusintress ei ületaks väljamõistetud põhivõlga 15 655.31 krooni. Muud otsustused
3. Seoses menetluskuludega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda, ja välja mõista Riho Eevardilt 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni menetluskulu AS Eesti Krediidipank kasuks; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
4. Selgitada: 3.1

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.2

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõuded Kostja võlgnevus hagejale tarbijakrediidi lepingu kohaselt on 15 655.31 krooni. Tulenevalt tasumata võlgnevusest on kostjal hageja ees tasumata intressi võlg 822.23 krooni, viivis võlgnevuse põhiosalt 989.64 krooni, ATM-info teenustasu 6 krooni ja leppetrahv 900 krooni. Kokku kostja võlgnevus hagejale 18 373.18 krooni.
3. Menetluse käik Kohus on saatnud
4. novembril 2008 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja
5. detsember 2008, hoiatades, et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja edastatud kohtudokumendid elukoha aadressil kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
6. Kohtu põhjendused 3.
7. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. 3.2. Õiguslikud põhjendused Vastavalt

§-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud hageja faktiväidetest lähtuvalt on hagi selles märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagi võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 alusel, milles on sätestatud, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivitusintressi määraks 0,1% päevas.

§ 367

(Viivisenõuded kõrvalnõudena) kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõude rahuldamise aluseks on

§ 367ja VÕS § 113 lg 1.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

3.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 1 250 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Arvestades hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus 2 järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistanud ulatuses, millest lähtudes tuleb välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 1 250 krooni.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni. Toomas Lillsaar Kohtunik 3