KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 12.10.2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-508 Haldusasi O.G.’i kaebus Loksa

§ 31lg 4).

ASJAOLUD O.G. esitas 22.05.2005 Loksa linnapea Karin Tammemägi’le teabenõude, milles palus, et talle väljastataks Loksa Linnavolikogu, Loksa Linnvalitsuse, Loksa linnapea ning linnavalitsuse hallatavate asutuste juhatajate haldusaktid, kus on määratud palgamäärad ja lisatasud alljärgnevate linna ametiasutuste ning linnavalitsuse hallatavate asutuste töötajatele (v.a. Loksa Linnavolikogu 10.12.1996 määrus nr 20 ja Loksa Linnavolikogu 03.01.2003 määrus nr 2):

1. Loksa linna heakorratöötajad;
2. Loksa sauna kassapidaja ja koristaja; 3.„Loksa Haljastus“ juhataja;
3. Loksa linna kalmistu heakorratöötajad;
4. „Loksa Kultuurikeskus“ töötajad;
5. „Loksa Sprodikeskus“ töötajad;
6. „Loksa Raamatukogu“ töötajad;
7. „Loksa Päevakeskus“ töötajad. Loksa Linnavalitsuse linnasekretär Airi Öösalu 06.06.2005 vastuses nr 13-17/31 O.G.’i teabenõudele keelduti O.G.’le avaldamast andmeid töötajatele arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta Palgaseaduse (PalgS) § 8 lg 3 alusel ning selgitati, et PalgS § 8 lg 31 sätestatud erand antud juhul ei kehti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebaja leiab, et teabenõude täitmisest keeldumine on vastuolus Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 p-ga 25, mille kohaselt oleks linnavalitsuse asutustes kehtivad palgamäärad pidanud olema avalikustatud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tulenevalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 44 lg-st 4 ja § 31 lg-st 1 peavad olema volikogu ja linnavalitsuse otsused ja õigusaktid avalikustatud. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et avalikud peavad olema ka volikogu ja linnavalitsuse otsused ja õigusaktid, mis määravad palgamäärad. Kaebaja selgituste kohaselt palus ta teabenõudes väljastada talle aktid, mis määravad Loksa Linnavalitsuse asutuste koosseisude teenistujate palgamäärad, aga mitte andmeid töötajatele arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga või palgatingimuste kohta. Kaebaja viitab AvTS § 28 lg-le 28, mille kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutustes kehtivad palgamäärad ja juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korrad. Kaebaja viitab samuti AvTS § 28 lg 1 p 25, mis sätestab, et teabevaldaja on kohustatud avalikustama tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra. Kaebaja on seisukohal, et PalgS § 8 lg 3 suhtes, mis PalgS§ 1 lg-st 1 tulenevalt kehtib kõigi töölepingu alusel töötavate isikute ja § 3 lg-st 1 tulenevalt kõigi palgatingimuste suhtes üldnormina, sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes töötavate isikute teatud palgatingimuste suhtes erandi AvTS § 28 lg 1 p
8. Kaebaja leiab, et tuleb arvestada AvTS §-s 1 sõnastatud seaduse eesmärki - tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kaebaja on seisukohal, et AvTS § 28 lg 1 p 25 teenib ühtlasi eesmärki, et avaliku sektori vahendite kulutamine personali peale rajaneks põhimõtetel, mis oleksid avalikkuse jaoks läbipaistvad ning võimaldaksid nende kulutuste mahtu üldjoontes hoomata. Kaebaja on seisukohal, et Loksa Linnavalitsus keeldudes väljastamast kaebajale teavet rikkus O.G.’i Põhiseaduse § 44 lg 1 sätestatud põhiõigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AvTS § 4 lg 5 oli kaebaja hinnangul tal õigus vaidlustada teabele juurdepääsu piiramist Loksa Linnavalitsuse poolt. Kaebaja leiab, et vastustaja väide nagu oleks kaebaja saanud teabenõudes nõutud dokumendid juba eelnevalt kätte Loksa Linnavalitsuse poolt MTÜ-le Maleklubi Olympic väljastatud teabe kaudu on väär. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja oma seletusega pahatahtlikult soovib viia kohut eksitusse. Kaebaja väidab, et MTÜ-le Maleklubi Olympic ei väljastatud Loksa Linnavalitsuse poolt neid haldusakte, mida kaebaja nõudis vaidlusaluse teabenõudega. Seega jääb kaebajale arusaamatuks, miks vastustaja väidab, et nõutud haldusaktid olid juba väljastatud kaebajale MTÜ Maleklubi Olympic kaudu. Kuna vastustaja esindaja on vandeadvokaat, siis kaebuse esitaja arvamusel on välistatud võimalus, et vastustaja esindaja on eksinud. Kaebaja arvamusel on tegu vastustaja esindaja pahatahtliku tegevusega, mille tulemusena vastustaja kannab lisa kohtukulusid. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et vastustaja väide, et MTÜ Maleklubi Olympic kaudu kaebuse 2 esitaja sai nõutut teabe ei vasta tõele ja on paljasõnaline. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja selgitus selle kohta, et vastustaja ei saanud teabenõudest õigesti aru ja selle pärast hakkas arvama, et kaebuse esitaja nõuab informatsiooni, mis ei ole seadusega väljastamiseks lubatud ja selle pärast ta keeldus teabenõude täitmisest, on kohatu ja ebausutav. Kaebaja viitab AvTS § 15 lg 4, mille kohaselt peab teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga viivitamata ühendust, kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet teabenõudja soovib. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et vastustaja esindaja vandeadvokaat pidi teadma, et Avaliku teabe seaduse kohaselt teabevaldaja on kohustatud võtma teabenõudjaga viivitamata ühendust selleks täpsustama teabenõuet. Eeltoodu alusel kaebuse esitaja leiab, et vastustajal puuduvad põhjendatud argumendid, miks ta pole täitnud kaebuse esitaja teabenõuet. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse teabenõude täitmine eeldaks teabe täiendavat süstematiseerimist ja uue teabe dokumenteerimist, seega on kaebaja hinnangul vastustaja väide paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja leiab, et teabenõudega väljanõutud haldusaktide väljastamisel ei ole mingit vajadust teabe täiendavaks süstematiseerimiseks ja uue teabe dokumenteerimises ja selline vastustaja väide on vale. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole teatanud millised konkreetsed kaebaja menetluskulud on ilmselgelt mittevastavuses kohtumenetluses kaitstavate huvide kaalukusega ja ei ole ka põhjendanud miks nad on nendega mittevastavuses. Kaebaja märgib, et

ei sätesta võimalust hinnata kulude suurust lähtudes kaitstavate huvide kaalukusest. Kaebuse esitaja palub halduskohtul rahuldada esitatud kaebus ja kohustada Loksa Linnavalitsust täitma O.G.’i 22.05.2005 teabenõue ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 4310 krooni ning jätta vastustaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2001 otsusele nr 3-3-1-19-01, milles kolleegium asus seisukohale, et üldjuhul tuleb eeldada ametiasutuse võimet kaitsta ennast teenistusalastes vaidlustes ise kohtus kasutamata advokaadi abi. Kaebaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2007 määrusele nr 3-05-1290, milles kolleegium asus samale seisukohale. Kaebaja viitab KOKS § 55 lg 4 p 6, mille kohaselt linnasekretär esindab linna kohtus ja Loksa linnasekretäri ametijuhendi kohaselt linnasekretär tagab linnavalitsuse õigusaktide ja muu dokumentatsiooni vastavuse nii sisu kui ka vormi poolest Eesti Vabariigi seadusandlike aktide nõuetele ning annab oma arvamuse nende seaduslikkuse kohta. Loksa Linnavalitsus on kohustatud tagama enda tegevuse vastavust Eesti Vabariigi seadusandlike aktide nõuetele. Kaebaja on seisukohal, et seega Loksa linnavalitsus oma otsuse ettevalmistamisel ja toimingute teostamisel oli juba teinud analüüsi, kas selline otsus või toiming on seaduslik või mitte. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et vastustajal ei olnud mingit vajadust advokaadibüroo “Seppik & Sirel” teenuste tellimiseks selleks, et korduvalt analüüsida linnavalitsuse tegevuse seaduslikust. Eeltoodu alusel kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja poolt esitatud menetluskulud (9 735 kr ) ei ole põhjendatud ja ei kuulu väljamõistmisele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt teabenõudes taotletud andmed on kaebuse esitajale vastustaja poolt väljastatud, millest tulenevalt oli kaebuse esitaja oma teabenõudes palutud andmetest juba eelnevalt teadlik. Vastustaja selgitab, et 29.04.2005 esitas MTÜ Maleklubi Olympic O.G.’i isikus vastustajale teabenõude nr. 4/29, milles MTÜ Maleklubi Olympic palus vastustajal väljastada Loksa linna ametiasutuste töötajate ja Loksa 3 Linnavalitsuse hallatavate asutuste töötajate palgamäärad, seega samad andmed, mille väljastamist taotleb kaebuse esitaja käesolevas vaidluses. Vastustaja selgituste kohaselt oli 29.04.2005 teabenõude esitajaks juriidiline isik MTÜ Maleklubi Olympic, kuid nimetatud teabenõude oli allkirjastanud isikuliselt kaebuse esitaja. Seega on vastustaja hinnangul kahe erineva teabenõude esitamise taga sisuliselt üks ja seesama isik, kes teabenõudele vastuse saamisega väljastatud teabe teatavaks saab võtta. Vastustaja selgitab, et Loksa Linnavalitsuse 09.05.2005 kirjaga nr. 13-17/16 edastati kaebuse esitajale kui Maleklubi Olympic esindajale Loksa Linnavalitsuse 10.12.1996 määrus nr. 20 „Loksa Linnavalitsuse teenistujate koosseisu ja palgamäärade kinnitamine“, Loksa Linnavalitsuse 03.

1. 2003 määrus nr. 2 „ Loksa Linnavolikogu määruse muutmine“ ja Loksa Linnavalitsuse ametnike ning Loksa Linnavalitsuse hallatavate asutuste töötajate palgamäärad 2005 aastal. Vastustaja on seisukohal, et eeltoodust nähtuvalt on MTÜ-le Maleklubile Olympic ja sealhulgas kaebuse esitajale kui nimetatud ühingu esindajale kõik teabenõuetes palutud andmed väljastatud. Vastustaja selgituste kohaselt edastati MTÜ-le Maleklubi Olympic 09.05.2005 vastusega, s.h. kaebuse esitajale kõik vastustaja olemasolevad andmed Loksa Linnavalitsuse ja Loksa Linnavalitsuse poolt hallatavate ametiasutuste töötajate palgamäärade ja lisatasude kohta. Vastustaja kinnitusel muid vastuses esitamata haldusakte vastustaja poolt vastu võetud ei ole, millest tulenevalt ei ole vastustajal võimalik kaebuse esitaja teabenõuet täiendavas osas täita. Vastustaja viitab AvTS § 8 lg. 1 p. 1, mille kohaselt on juurdepääs teabele võimaldatud teabenõue täitmisega. Eeltoodust tulenevalt luges vastustaja teabenõude täidetuks 09.05.2005 MTÜ-le Maleklubile Olympic ja tema esindajale kui kaebuse esitajale edastatud vastusega, mis sisaldab kõiki andmeid vastustaja poolt kehtestatud ja kehtivate Loksa Linnavalitsuse ja Loksa Linnavalitsuse poolt hallatavate ametiasutuste töötajate palgamäärade ja lisatasude kohta. Vastustaja selgituste kohaselt on AvTS eesmärk tagada avaliku informatsiooni kättesaadavus. Vastustaja on seisukohal arvestades asjaoluga, et vastustaja on MTÜ Maleklubi Olympic esindajaks, kellele on vastustaja poolt teabenõudes palutud informatsioon juba teatavaks tehtud, järelikult oli kaebuse esitaja teistkordse samasisulise teabenõude esitamisel juba enda poolt palutud teabest teadlik. Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja, et kaebuse esitaja teabenõue on sisuliselt täidetud ning mitte midagi täiendavat vastustajal kaebuse esitajale avaldada teabenõude vastusena ei ole, millest tulenevalt ei ole kaebuse esitaja kaebus põhjendatud. Vastustaja on arusaamal, et kaebuse esitaja taotles teabenõudes vastustaja ja vastustaja poolt hallatavate ametiasutuste töötajate täpsemate palgaandmete avaldamist, millised ei kuulu kaebuse esitajale avalikustamisele. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd kaebuse esitaja palus oma teabenõudes vastustajalt samasisulisi andmeid, mis olid vastustaja poolt kaebuse esitajale kui MTÜ Maleklubi Olympic esindajale juba 09.05.2005 edastatud ning kaebuse esitaja oli teabenõudes taotletud andmetest teadlik, siis tõlgendas vastustaja kaebuse esitaja samasisulist teabenõuet selliselt, et kaebuse esitaja soovis teabenõudega vastustajalt täiendavaid andmeid vastustaja ja vastustaja poolt hallatavate ametiasutuste töötajate täpsemate palgaandmete ja lisatasude kohta, mida kaebuse esitaja ei saanud teada talle edastatud 09.05.2005 vastusest. Vastustaja selgituste kohaselt vastas vastustaja kaebuse esitaja teabenõudele 06.06.2005 jättes esitamata kaebuse esitajale täiendavaid ja täpsemaid andmeid vastustaja ja vastustaja poolt hallatavate ametiasutuste töötajate palgaandmete kohta juhindudes PalgS § 8 lg. 3, mille kohaselt ei ole tööandjal õigust töötaja nõusolekuta avaldada andmeid töötajale arvutatud ja makstud palga ja palgatingimuste kohta. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja oli enne teabenõude esitamist teadlik vastustaja valduses olevast ja avalikustamisele kuuluvast vastustaja ja vastustaja poolt hallatavate ametiasutuste töötajate palgamäärade ja lisatasude määramise korrast ja muudest andmetest ning teabenõudes taotletud täiendavad andmed ei kuulu PalgS § 8 lg. 3 kohaselt kaebuse esitajale avalikustamisele. Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et vastustaja on kaebuse esitaja teabenõudes taotletud ja avalikustamisele kuuluvad andmed kaebuse 4 esitajale avaldanud ning teabenõudele on vastustaja keeldunud vastamast vaid osas, milliseid andmeid ei ole vastustajal seadusest tulenevalt kohustust kaebuse esitajale avalikustada. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja ei selgitanud üheski kohtule esitatud dokumendis, milliseid tema subjektiivseid õigusi teabenõude täitmata jätmine rikub, mistõttu jääb vastustajale arusaamatuks, mis põhjusel pidas ta vajalikuks kohtusse pöörduda ning rahalisi vahendeid oma väidetava õiguse kaitseks kulutada. Vastustaja viitab AvTS § 4 lg. 1, mille järgi on teabevaldaja kohustatud tagama juurdepääsu tema valduses olevale teabele demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks. Vastustaja viitab samuti AvTS § 4 lg. 5, mille kohaselt on igaühel õigus vaidlustada teabele juurdepääsu piiramist, kui selline piirang rikub tema õigusi ja vabadusi. Vastustaja on seisukohal, et seega peab nõutav teave olema isiku jaoks oluline mitte üksnes sellepärast, et ta tunneb sellise informatsiooni saamise vastu huvi, vaid ka sellepärast, et informatsiooni saamata jäämise tulemusena saavad tema subjektiivsed õigused või vabadused rikutud. Vastustaja leiab, et õigus saada teavet teiste isikute palgaandmete kohta ilma mistahes põhjenduseta, olgugi see teave avalik, ei ole iseenesest niivõrd kaalukas, et selle kaitseks tuleks pöörduda kohtusse. Vastustaja pöörab samuti tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja teabenõude täitmine eeldaks teabe täiendavat süstematiseerimist ja uue teabe dokumenteerimist, mis võib olla aluseks teabenõude täitmisest keeldumiseks AvTS § 23 lg. 2 p. 5 järgi. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta O.G.’i kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda, märkides, et kaebuse esitaja nõutavate menetluskulude suurus on ilmselges mittevastavuses kohtumenetluses kaitstavate huvide kaalukusega ning vastustaja menetluskulude väljamõistmist kaebajalt vastustaja kasuks summas 9735 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, uurinud ja hinnanud haldusasjas olevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele järgnevatel kohtu motiividel: 29.04.2005 edastas O.G. MTÜ Maleklubi Olympic nimel meili teel Loksa linnapeale teabenõude, milles palus väljastada MTÜ-le Maleklubi Olympic Loksa linna ametiasutuste töötajate ja Loksa linnavalitsuse hallatavate asutuste töötajate palgamäärad. Alla kirjutas O.G. kui MTÜ Maleklubi Olympic president. Vastuseks 29.04.2005 teabenõudele edastas Loksa Linnavalitsus (linnasekretär A. Öösalu) Loksa Linnavalitsuse 10.12.1996 määruse nr 20 „Loksa Linnavalitsuse teenistujate koosseisu ja palgamäärade kinnitamine“ ja Loksa Linnavalitsuse 03.01.2003 määruse nr 2 „Loksa Linnavolikogu määruse muutmine“ ning Loksa Linnavalitsuse ametnike palgamäärad
2. aastal ja Loksa Linnavalitsuse hallatavate asutuste töötajate palgamäärad. O.G. esitas Loksa linnapeale (end. linnapea Karin Tammemägi) 22.05.2005 teabenõude nr 22/3, milles palus väljastada Loksa Linnavolikogu, Loksa Linnavalitsuse, Loksa linnapea ning linnavalitsuse hallatavate asutuste juhatajate haldusaktid, kus on määratud palgamäärad ja lisatasud alljärgnevate linna ametiasutuste ning linnavalitsuse hallatavate asutuste töötajatele (v.a. Loksa Linnavolikogu 10.12.1996 määrus nr 20 ja Loksa Linnavolikogu 03.01.2003 määrus nr 2):
3. Loksa linna heakorratöötajad;
4. Loksa sauna kassapidaja ja koristaja; 3.„Loksa Haljastus“ juhataja;
5. Loksa linna kalmistu heakorratöötajad; 5.„Loksa 5 Kultuurikeskus“ töötajad;
6. „Loksa Sprodikeskus“ töötajad;
7. „Loksa Raamatukogu“ töötajad;
8. „Loksa Päevakeskus“ töötajad. Linnasekretär Airi Öösalu vastas O.G.’i 22.05.2005 teabenõudele 06.06.2005 kirjaga nr 1317/31, milles märgitakse, et juhindudes Palgaseaduse §-st 8 lg 3 ei ole tööandjal õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajatele arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta. Kirjas märgitakse, et Palgaseaduse § 8 lg 3 keeld ei kehti, kui andmeid nõuab kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus, Maksu-ja Tolliamet, Riigikontroll, Statistikaamet või Tööinspektsioon, samuti Korruptsioonivastases seaduses ja teistes seadustes ettenähtud juhtudel ning et O.G.’i poolt nimetatud isikud ei kuulu Korruptsioonivastases seaduses nimetatud ametiisikute hulka. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras (lõige 2). Palgaseaduse § 8 lg 3 sätestab, et tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud keeld ei kehti, kui andmeid nõuab kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus, Maksu- ja Tolliamet, Riigikontroll, Statistikaamet või Tööinspektsioon, samuti Korruptsioonivastases seaduses ja teistes seadustes ettenähtud juhtudel (lõige 31). AvTS § 4 lg 1 kohaselt demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et igaühel on õigus vaidlustada teabele juurdepääsu piiramist, kui selline piirang rikub tema õigusi ja vabadusi. Sama põhimõtet kordab ka Halduskohtumenetluse seadustik (

) § 7 lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seadusandja on silmas pidanud, et teabele juurdepääsu piiramist on õigustatud vaidlustama isik, kelle õigusi või vabadusi sellekohane piirang rikub. Seega käesoleval juhul peab kohus tuvastama, kas vaidlusalune piirang rikub või piirab O.G.’i õigusi ja vabadusi AvTS § 23 lg 2 p 1 kehtestab, et teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda. Kohus leiab, et käesoleval juhul Loksa linnasekretär väljastas O.G.’ile MTÜ Maleklubi Olympic seadusliku esindajana tema poolt nõutud teabe, sellisel juhul ei oma tähtsust, kas sellekohast teavet nõudis O.G. eraisikuna või O.G. juriidilise isiku esindajana. Mõlemal juhul palus O.G. saata teabenõudele vastus ühele postiaadressile xxxxxx, Loksa. Kohus on seisukohal, et topeltteabe edastamiseks puudub igasugune mõte. Kohtu hinnangul Loksa linnasekretäri poolt 09.05.2005 O.G.’le edastatud teave oli kooskõlas 29.04.2005 elektroonilise teabenõudega, mida kinnitab vastusele lisatud dokumentide loetelu. Avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada avaliku informatsiooni kättesaadavus. Samas seadus seab ka piirangud teabe juurdepääsule. Kohus nõustub vastustajaga, et O.G.’i poolt 22.05.2005 nõutud töötajate täpsemad palgaandmed ei kuulunud kaebuse esitajale avaldamisele, mis on kooskõlas Palgaseaduse § 8 lg 3 ja 31. Kohus nõustub vastustajaga, et 6 O.G.´i (kui eraisiku või juriidilise isiku esindajana) teabenõue oli sisuliselt täidetud 09.05.2005 ning kaebajale oli keeldutud andmete esitamisest, mis ei kuulunud avaldamisele vastavalt Palgaseaduse §-le 8 lg 3. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et avalik teave, millele juurdepääsuks ei ole seadusega seatud piiranguid, on igaühele internetis kättesaadav. Kohus ülalöeldu põhjal asub seisukohale, et kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud ega tema vabadusi piiratud ning puudub riive kaebaja põhiõigustele, seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud.

Lähtudes eeltoodust peab kohus kohtukulude jaotamisel kontrollima, kas menetluskulud on põhjendatud ja kas need on kantud. Kohtukulude väljamõistmine peab andma õiglase tulemuse ja ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2007 otsuse nr 3-3-1-24-07 punktis 16 leidis kolleegium, et: „/../haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Kolleegium möönab, et haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib lisaks eelnevale arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid/../“. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist keeruka ja mahuka asjaga, mis vajaks vältimatult asutusevälise õigusabiteenuse tellimist. Kohus on seisukohal, et käesolevas kohtuvaidluses ei olnud vastustajal põhjendatud vältimatu professionaalse õigusabi kasutamine. Loksa Linnavalitsust esindas käesoleva kaebuse arutamisel kohtuistungil muuhulgas ka linnasekretär Airi Öösalu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 55 lg 2 sätestab, et valla- või linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Sama paragrahvi lõike 4 p 6 alusel on linnasekretärile antud seadusest tulenev õigus linna kohtus esindamiseks. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaoluga, et käesoleva kaebuse raames ei ole vaidlustatud haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuva küsimusega, ei ole kohtu hinnangul Loksa Linnavalitsuse poolt välise õigusabiteenuse tellimine põhjendatud. Kohtu arvates käesoleval juhul menetluskulude väljamõistmine kaebajalt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes ka ebamõistlik vastavalt

§-le 92 lg 10. Füüsiline isik haldusmenetluse nõrgema poolena ei pea kandma lisakulutusi, kui vastustaja otsustab tellida õigusabiteenust asutuse väliselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine O.G.’ilt Loksa Linnavalitsuse kasuks. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 7