3-06-1384/20

3-06-1384 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2007.a Tallinn Haldusasja number 3-06-1384 Haldusasi E.P.a kaebus Kaitseliidu ülema 05.06.2006.a käskkirja nr 189-P „Lepingulisest teenistusest vabastamine” seadusevastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks, E.P.a tegevteenistuse lepingu nr 200130073 lõpetamise tühistamiseks, E.P.a ennistamiseks Kaitseliidu lepingulisse teenistusse endistel tingimustel ning E.P.a kasuks Kaitseliidult teenistusest sunnitud puudumise aja eest kompensatsiooni väljamõistmiseks kolme kuu teenistustasu ulatuses Asja läbivaatamise kuupäev 12.06.2007.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja E.P., esindaja Siiri Grünbaum Vastustaja Kaitseliit, esindajad Lea Vainult ja advokaat Anu Sander RESOLUTSIOON Jätta E.P.a kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseliidu ülema 05.06.2006.a käskkirjaga nr 189-P „Lepingulisest teenistusest vabastamine” vabastati Kaitseliidu Sakala Maleva nooreminstruktor nooremveebel E.P. 16.06.2006.a kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 93 lõike 1 punkt 8, § 108 lõike 1 punkt 6 ja § 114 alusel lepingulisest teenistusest seoses distsiplinaarsüüteoga ning arvati reservi alates 17.06.2006.a (I kd tl 9-10). Samal kuupäeval lõpetas Kaitseliit E.P.aga tegevteenistuse lepingu nr 200130073 (I kd tl 11, 131). Käskkirja kohaselt oli Kaitseliidu Sakala Maleva nooreminstruktor n-vbl E.P. Sakala Maleva pealiku 11.04.2006.a käskkirjaga nr 50 kinnitatud laskeharjutuse plaani nr 8 kohaselt määratud laskeharjutuse läbiviijaks ning ohutustehnika eest vastutajaks. Samuti oli n-vbl P. vastavalt Sakala Maleva pealiku 03.04.2006.a vastuskirjale nr 0.4-1.6/177-l isikuks, kellega Tartu Maleva lahingulaskmiste läbiviijad koordineerisid endapoolse tegevise Väluste laskeväljal. Vastavalt rahuaja väljaõppe eeskirja 2.2 teise osa punktile 13 peab otsese ohu allikaks oleva lõhkemata laskemoona kahjutuks tegema võimalikult kiiresti. Tõrkega ja lõhkemata jäänud laskemoona hoidmiskoht peab olema võetud valve alla. Sama eeskirja punkti 62 järgi peab laskmiste läbiviija kontrollima, et lõhkemata jäänud ja tõrkega laskemoon oleks nõuetele vastavalt kahjutuks tehtud. Tartu Malev märgistas korrektselt üles otsitud ja lõhkemata jäänud kumulatiivgranaadid ning näitas nende asukoha laskeharjutuse läbiviija n-vbl P.le, kuid n-vbl P. ei korraldanud nende kahjutuks tegemist. Samuti ei korraldanud ta ka valvet lõhkemata granaatide juures, mille tulemusena võimaldati lõhkemata granaatide kadumine. Oma tegevusetusega rikkus n-vbl E.P. raskelt ohutustehnika eeskirju ja pani toime raske distsiplinaarsüüteo.
2. E.P. esitas 07.07.2006.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles 1) Kaitseliidu ülema 05.06.2006.a käskkirja nr 189-P „Lepingulisest teenistusest vabastamine” seadusevastaseks tunnistamist ja tühistamist; 2) E.P.a tegevteenistuse lepingu nr 200130073 lõpetamise tühistamist; 3) E.P.a ennistamist Kaitseliidu lepingulisse teenistusse endistel tingimustel; 4) E.P.a kasuks Kaitseliidult teenistusest sunnitud puudumise aja eest kompensatsiooni väljamõistmiseks kolma kuu teenistustasu ulatuses (I kd tl 4-8). Kohus võttis kaebuse 21.09.2006.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Kaitseliidu (I kd tl 43-44). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja leiab, et Kaitseliidu ülema 05.06.2006.a käskkiri nr 189-P „Lepingulisest teenistusest vabastamine” ja temaga tegevteenistuse lepingu nr 200130073 lõpetamine on õigusvastased järgmistel põhjustel. 3.1 Kaebaja ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud. Distsiplinaarsüüteoks on kaevatavas käskkirjas loetud kaebaja tegevusetus Väluste laskeväljal 15.-16.04.2006.a läbiviidud lahinglaskmistel lõhkemata jäänud granaatide kadumisega. Kaebajale ei ole seaduse ega selle alusel kehtestatud õigusaktide ega teenistuskohustustega ette nähtud neid nõudeid ja kaebajal ei ole neid kohustusi, mille täitmata jätmise eest on teda vabastatud lepingulisest teenistusest ja tegevteenistuse leping on lõpetatud seoses distsiplinaarsüüteoga. Kaebaja tegeles laskmistega tiirus, mis ei ole seotud granaatidega, vaid oli seotud käsitulirelvadest laskmisega. 15.16.04.2006.a viis granaatidega seotud laskeharjutusi läbi Tartu Malev. Kaebaja ei ole pannud distsiplinaarsüütegu toime ka ohtutustehnika eest vastustajana. Kaebajal ei olnud Väluste laskeväljal 15.-16.04.2006.a teenistuskohustusi seonduvalt granaatidega. Kaebaja ülesandeks ei olnud granaadiheiturite väljaõppe korraldamine. Kaebajale on alusetult ette heidetud, et ta ei korraldanud lõhkemata kumulatiivgranaatide kahjutuks tegemist ega korraldanud valvet lõhkemata jäänud granaatide juures. Nimetatud teenistuskohustusi ei ole kaebajale pandud. 3.2 Rikutud on menetluseeskirju. Enne haldusakti andmist on asjaolude uurimine ja tõendite kogumine olnud ebapiisav. Rikutud on haldusakti põhjendamise nõuet. Kaevatavas käskkirjas on näitamata kaalutlused, miks kaebaja käitumist on hinnatud raske süüteona ja mis kaalutlustel on kaebaja suhtes rakendatud kõige karmimat sanktsiooni. 3.3 Avaliku teenistuse seaduse § 160 lõike 4 alusel kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise või üleviimise kohta antud käskkirja, korralduse või otsuse seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest. KVTS § 215 lõike 1 alusel tegevteenistusest vabastamise käskkirja tühistamise korral mõistab halduskohus kaadrikaitseväelasele välja teenistusest sunnitud puudumise aja eest kompensatsiooni kuni tema kolme kuu teenistustasu ulatuses. 2
4. Vastustaja on seisukohal, et on seiukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et jättis Väluste laskeväljal 15.-16.04.2006.a läbiviidud lahinglaskmistel lõhkemata jäänud granaatide kahjutuks tegemise ja valve korraldamata, kuid leiab, et talle ei saa seda tegevusetust ette heita, kuivõrd temal ei olnud nimetatud kohustusi. Kaebaja vastutus tuleneb sellest, et ta oli määratud Väluste laskeväljal toimuva kontrollivaks ülemaks või teiste sõnadega Väluste laskeväljal toimuva üldvastutavaks isikuks. Kaitseministri 13.05.2002.a määruse nr 9 „Kaitsejõudude harjutusväljale esitatavad nõuded ja kasutamise kord” § 9 lõike 3 kohaselt määrab vastutav ülem lasketiiru ja laskepaiga kasutamise ohutuse tagamiseks isiku, kes jälgib ohutustehnika eeskirjade täitmist laskeharjutuste läbiviimise vältel, koordineerib lasketiiru või laskepaiga kasutamist ning koostab laskerajatiste kasutamise graafikud ning tutvustab lasketiiru või laskepaiga kasutuseeskirju ja jälgib nende täitmist. Selleks isikuks oli määratud kaebaja. Nimetatut kinnitab Sakala Maleva pealiku 03.04.2006.a vastuskiri nr 0.4-1.6/177-1 ning Sakala Maleva pealiku 11.04.2006.a käskkirjaga kinnitatud laskeharjutuste plaan 8 ja selle plaani lisa
5. Laskeharjutuste plaani nr 8 kohaselt oli kaebaja määratud laskmiste läbiviijaks, mis tähendabki üldvastutavat isikut. 4.2 Vaidlusalune käskkiri vastab vorminõuetele ning menetlusnorme rikutud ei ole. Väluste laskeväljal 15.-16.04.2006.a toimunud lahinglaskmisel lõhkemata jäänud kumulatiivsete granaatide kadumise asjaolusid on igakülgselt ja põhjalikult uuritud, sh on kõikidelt asjaosalistelt, nende hulgas kaebuse esitajalt, võetud kirjalikud seletuskirjad. Vastustaja möönab, et käskkirjas ei ole kirjeldatud, miks vastutaja arvates oli tegemist raske süüteoga, kuid on seisukohal, et kaebaja oli või vähemalt pidi olema nimetatud kaalutlustest teadlik. Kaebaja süüteo tagajärjel sai võimalikuks kolme laskmisel lõhkemata jäänud kumulatiivgranaadi kadumine. Kokku läks kaduma viis lõhkemata granaati, millest kaks on endiselt kadunud. Kuivõrd laskmisel lõhkemata kumulatiivgranaadid võivad rakenduda vähimalgi liigutamisel, oli tegemist üliohtliku olukorra tekkimise võimaldamisega. 4.3 Kaebaja ennistamine ei ole seadusest tulenevalt võimalik. Seda põhjul, et kaebaja on mõistetud Tartu Maakohtu 10.11.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-643 süüdi karistusseadustiku § 299 lõike 2 (ametialane võltsimine), § 418 lõike 1 (tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käsitlemine) ja § 414 lõike 2 järgi (lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine). Nimetatud kohtuotsus on jõustunud 18.11.2006.a. KVTS § 80 järgi on lepingulisse teenistusse võtmine välistatud, kui isik on karistatud tahtlikult toimeoandud kuriteo eest ja tema andmed on karistusregistris. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel. 5.1 Kaevatava käskkirja kohaselt seisnes kaebaja distsiplinaarsüütegu selles, et ta ei korraldanud Väluste laskeväljal 15.-16.04.2006.a läbiviidud lahinglaskmistel lõhkemata jäänud 84 mm TTgranaadiheitja kumulatiivgranaatide kahjutuks tegemise ja valve, mille tulemusena läksid lõhkemata granaadid kaduma. Asjas puudub vaidlus, et jättis Väluste laskeväljal 15.-16.04.2006.a läbiviidud lahinglaskmistel lõhkemata jäänud granaatide kahjutuks tegemise ja valve korraldamata ning, et selle tagajärjel läksid lõhkemata granaadid kaduma. Nimetatud asjaolud nähtuvad Kaitseliidu Peastaabi pearelvuri poolt koostatud Kaitseliidu ülema 04.05.2006.a käskkirja nr 167 alusel läbiviidud teenistusliku juurdluse kokkuvõttest (I kd tl 111-116) ning kaebaja poolt teenistusliku juurdluse 3 käigus 10.05.2006.a koostatud ettekandest (I kd tl 109-110) ja kohtuistungil antud seletustest (II kd tl 7-8). 5.2 Kaebaja on seisukohal, et lõhkemata granaatide kahjutuks tegemise ja valve korraldamine lõhkemata jäänud granaatide juures ei olnud tema teenistuskohustused. Kohus kaebajaga ei nõustu. Sakala Maleva pealiku 11.04.2006.a käskkirjaga nr 50 kinnitatud laskeharjutuste plaani 8 kohaselt oli kaebaja määratud 15.-16.04.2006.a Väluste laskeväljal läbiviidava tankitõrje lahingrelvadest laskmise õppekursuse laskmiste läbiviijaks ja ohutustehnika eest vastutajaks (I kd tl 12-14). Jalaväe ohutustehnika eeskirjade 2.osa „Ohutustehnika eeskirjad tankitõrjerelvadest laskmisel” (OTE 2.2; I kd tl 115-126) sätestab ohutustehnika eeskirjad tankitõrjerelvadest laskmisel ning selle punkti 4 kohaselt on laskmise läbiviimisega tegelev personal kohustatud kontrollima selles ohutustehnika eeskirjas sätestatud reeglite täitmist. Eestkirja punkti 22 kohaselt peab igale laskmisele olema määratud läbiviija ning punkti 24 kohaselt kuuluvad laskmiste läbiviija ja ohutustehnika eest vastutaja laskmise läbiviimisega tegeleva personali koosseisu. Tegevuse tõrkega või lõhkemata jäänud laskemoona korral sätestab eeskirja punkt
7. Eeskirja punkti 13 kohaselt tuleb selline laskemoon kohe märgistada ja võtta laskemoona leidmiskoht kuni edasiste korralduste saamiseni võimaluse korral valve alla ning seejärel kanda lõhkemata laskemoonast ette laskmise läbiviijale. Sama punkti kuuenda lause kohaselt peab tõrkega ja lõhkemata jäänud laskemoona ajutine hoidmiskoht olema vähemalt 30 meetri kaugusel inimestest ja võetud valve alla. Tegevuse pärast laskmist sätestab eeskirja punkt 62, mille kohaselt on laskmise läbiviija ülesandeks muuhulgas ka kontrollida, et lõhkemata jäänud ja tõrkega laskemoon oleks kahjutuks tehtud vastavalt eeskirja lisades ning ohutustehnika eeskirjas miinide, laskemoona ja muu õhkematerjali kahjutukstegemisel (OTE 5.3) sätestatud nõudmistele. Eeltoodust nähtuvalt on laskmistel tõrkega või lõhkemata jäänud laskemoona valve alla võtmise korraldamine ja nende kahjutuks tegemise kontrollimine laskmiste läbiviija ülesanne. Tõrkega või lõhkemata jäänud laskemoona kahjutuks tegemise kontrollimine on eeskirja punkti 62 kohaselt sõnaselgelt laskmiste läbiviija kohustus (I kd tl 125). Sellise laskemoona valve alla võtmise kohustuse lasumine just laskmiste läbiviijal tuleneb aga eeskirja punkti 13 kontekstist (I kd tl 119). Nimelt tuleb tõrkega või lõhkemata jäänud laskemoonast ette kanda laskmiste läbiviijale ning veidi allpool on kehtestatud kategooriline nõue, et selline laskemoon peab olema võetud valve alla. Kohtu arvates on nii vaatlusaluse punkti konteksti kui kogu eeskirja süsteemi arvestades üheselt selge, et see on laskmiste läbiviija kohustus. Kaebaja rõhutatud asjaolu, et granaatidega seotud laskeharjutusi viis läbi Kaitseliidu Tartu Malev, ei oma antud juhul tähtsust, kuivõrd eelpoolviidatud Sakala Maleva pealiku 11.04.2006.a käskkirjaga nr 50 kinnitatud laskeharjutuste plaani 8 kohaselt oli laskmiste läbiviijaks määratud kaebaja ning Tartu Malev oli eelpoolviidatud jalaväe ohutustehnika eeskirjade
8. osa mõttes talle, kui laskmise läbiviijale allutatud. Eeltoodut kinnitab ka kaebaja enda koostatud ja Sakala Maleva pealiku allkirjastatud 03.04.2006.a kiri nr 0.4-1.6/177-1 „Väluste harjutusvälja kasutamine”, millest nähtuvalt antakse Tartu Maleva pealikule luba viia samaaegselt Sakala Maleva laskeharjutustega läbi Tartu Maleva tanktitõrje granaadiheitja erialalaskmised, kusjuures tegevus tuleb koordineerida Sakala Maleva laskeharjutuste läbiviijaga ja laskeväljal toimuva kontrollivaks ülemaks on määratud kaebaja (I kd tl 107). Seega on vaatamata asjaolule, et samal laskeväljal toimusid samaaegselt kahe maleva laskeharjutused üheselt selge, et laskmise läbiviijaks jalaväe ohutustehnika eeskirjade
9. osa mõttes oli Sakala Maleva esindajana kaebaja, kes oli sõnaselgelt nimetatud ülemaks tervel laskeväljal toimuva suhtes. Seda kinnitab ka laskeväljal toimunud faktiline tegevus. Nimelt näitas kaebajale tema seletuse kohaselt lõhkemata granaadid ette Tartu Maleva pealik, misjärel kaebaja lubas tal lahkuda (II kd tl 76). Tartu Maleva pealik käitus selliselt vastavalt jalaväe ohutustehnika eeskirjade
10. osa punktile 13 (lõhkemata 4 laskemoonast tuleb ette kanda laskmise läbiviijale). Seega määratles kaebaja ennast oma faktilise tegevusega ka ise laskmise läbiviijana jalaväe ohutustehnika eeskirjade
11. osa mõttes. 5.3 Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja on toime pannud kaevatavas käskkirjas kirjeldatud distsiplinaarsüüteo. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et valitud karistus on toimepandud distsiplinaarsüüteo raskusele vastav. Kaitseliidu Peastaabi tagalakeskuse relvastusjaoskonna 12.01.2007.a kirjalikust selgitusest nähtuvalt on Väluste laskeväljalt 15.16.04.2006.a kaduma läinud 84 mm kumulatiivgranaadid mõeldud soomustehnika hävitamiseks (granaat sisaldab 470 g tugevajõulist brisantset lõhkeainet) ning väljatulistatud ja tõrkega kumulatiivgranaat võib rakenduda vähimalgi liigutamisel ja tekitada vigastusi liigutajale (I kd tl 117). Seega kaebaja poolt oma teenistuskohustuste mittetäitmine tõi endaga kaasa olukorra, mis kujutas endast ohtu inimeste elule ja tervisele. Samuti on kohtu hinnagul raskeks tagajärjeks valveta jäetud lõhkemata granaatide kadumine. 5.4 Kaevatava käskkirja andmisel ei ole rikutud menetlus- ega vorminõudeid. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et kaebaja karistamisele eelnenud asjaolude uurimine ja tõendite kogumine on olnud ebapiisav. Kaebaja pole nimetanud ühtegi menetlustoimingut mis on vastustajal jäänud tegemata. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et järgitud pole haldusakti põhjendamise kohustust. Kohtu hinnagul on käskkiri piisavalt põhjendatud ja selge. 5.5 Kuivõrd kaebajale distsiplinaarkasristuse määramine oli seaduslik, puudub alus kaevatava käskkirja ja tegevteenistuse lepingu nr 200130073 lõpetamise tühistamiseks; kaebaja ennistamiseks Kaitseliidu lepingulisse teenistusse ja Kaitseliidult teenistusest sunnitud puudumise aja eest kompensatsiooni kaebaja kasuks väljamõistmiseks. Kohus märgib, et kaebaja Kaitseliidu lepingulisse teenistusse ennistamine oleks välistatud ka põhjusel, et kaebajat on Tartu Maakohtu 10.11.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-643 karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest (I kd tl 118-123). Nimetatud asjaolu välistab alates nimetatud kohtuotsuse jõustumise päevast (18.11.2006.a) tulenevalt KVTS §-dest 80 (lepingulisse teenistusse võtmisele esitatavad nõuded) ja 115 (lepingulisest teenistusest vabastamine seoses süüdimõistva kohtuotsusega) kohtu hinnagul lepingulisse teenistusse ennistamise võimaluse. Viidatud paragrahvidest nähtub seadusandja soov välistada kaitseväe lepingulisest teenistusest isikud, kes on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest.
12. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 5